Käsnad (0)

Ehitus
Käsnad on kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks .
Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas , varreline, põõsjas, munakujuline jne.
Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks.
Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett , mis on väga rabe . Tuntud süvamere liik on veenusekorv .
 
Elupaik
Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel , limuste kodadel jm.
Toitumine
Käsna keha pinnal on arvukad poorid . Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud.
Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi ( bakterid , mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.
Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel.
Paljunemine
Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil.
Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. 
Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel  ning  hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. 
Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne , kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda .
Tähtsus looduses
Käsnad puhastavad vett.
Samuti on nad tähtsad aineringes.
Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna.
Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel.
Ohustatus
Käsnasid ohustab vee liigne reostus , nende kaasavõtmine ja hävitamine.
                    
Välisvaade Sisevaade
             
Sisevaade             Välisvaade