Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õendus, õenduse, distsipliin, distsipliini, õed, õendusala, nursing, rogers, alaste, õendusteadus, alased, õenduses, professioon, õendusabi, patsienti, uuringut, õendusteooria, paradigma, filosoofiat, arendamiseks, kunst, õppekava, platon, aristoteles, filosoofid, seisukohtade, uurijad, teoorias, teaduses, hooldus, diskussioon, õenduspraktikaväärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjanduses on termininit mudel sageli kasutatud ka teooria tähenduses. Selles artiklis on mõlemat terminit kasutatud
Ülevaade õenduse ajaloost Ivi Prits, RN Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Nursing, nutriere- toitma, söötma Nurse- nutrix- toitev ema Sõna ,,nurse" esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. saj- naine, kes hooldas võõrast last Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni ajalugu Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost on võimatu
aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence Haigla Õenduskooli direktor ja ka Providence Haigla Õenduse osakonna juht.peale sealt lahkumist töötas ta 7 aastat Indiana Haiglas. · Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve riigi üldhaiglates. · 1957 aastal kolis Orem Washingtoni, kus ta tegi koostööd USA Haridus ja Tervishoiuametiga. · 1959 aastal sai Oremist õendusala professori assistent Ameerika Katolikus Ülikoolis. Samal ajal oli ta ka Õenduse Kooli dekaan. · 1971 aastal ilmus Orem'i esimene raamat "Nursing Concept of Practise". · 1979 aastal sai Orem Georgtown'i Ülikooli Teaduste doktori aukraadi ning ka paljud teised ülikoolid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ÕENDUSTEOREETIKUTE ÕENDUSE KESKSED MÕISTED 2.1. Keskkond Üks laiemaid mõisteid õenduse aluses on keskkond. Henderson ja Nightingale käsitlevad enda
Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudutavat artiklit (teadusandmebaasist leitud artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics) · Vormistada vastavalt kirjalike tööde juhendile ja saata hiljemalt 19. märtsiks e-posti teel [email protected] Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb moraaliga e moraalifilosoofia.
aastatest. Nightingale pole ainult püüdnud arendada õdede kvalifitseeritud õpetamist vaid ka muuta haiglate sisemisi reegleid ja faktoreid, mis mõjuvad patsiendi tervist. 2 2. ÕENDUSTEOORIA Florence Nightingale ei olnud õendusteoreetik selle sõna tänapäevases mõistes. Õendus oli tema viis pühenduda Jumala teenimisele, tema religioosne kutsumus. Tema jaoks ei olnud õendus pelgalt elukutse – sellega puutuvad kokku kõik naised, kelle hooleks on haigete põetamine kodus ja samuti kõik emad, kes kannavad hoolt oma vastsündinute ja väikeste laste eest. Seega on tema sõnutsi enamus naisi õed. „Igapäevane sanitaarne teadmine, ehk õendusalane teadmine, ehk teisisõnu, kuidas hoida keha nii, et see ei jääks haigeks või et see terveneks haigusest, on oluline.” (Nightingale, 1969, lk. 3)
patsientidele kui ka muule personalile. Tavalistest patsientidest suuremat tähelepanu vajavad õenduse osutamisel aga näiteks vaimse tervise probleemidega patsiendid, kelle jaoks on suhtlemine põhiline terapeutiline vahend. Sellistel juhtudel on ravi tõhususe suurimaks mõjutajaks esmane patsiendiga loodud kontakt, mille loomisel on kõige tähtsam suhtlemine. (Roper jt 1999: 119). Tänapäevases õenduses on kõige aluseks eeldus, et õed ja teised tervishoiutöötajad, kes on osalised hoolduspraktikas, peaksid mõistma, mida mõtleb patsient endast ning temaga tegelevatest inimestest. Arusaamiseks on vajalik aga suhtlemine. Mõistagi on patsientidel vahel raske või isegi võimatu suhelda, kuid alati peaks meeles pidama, et patsiendi hooldamise kvaliteet ei sõltu tema usust, mõtetest, tunnetest või arusaamisest. (Nordby 2007: 17). 1.2. Hoolimine
Eksamitöö Tartu 2015 Õe amet on selline elukutse, mis on väga tihedalt seotud teiste inimestega. Eriala kohustab inimesi olema tähtsaks lüliks ühiskonnasüsteemis, sest õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga.
Imogene´i haridusalased saavutused algasid aastal 1945, kui ta sai meditsiiniõe diplomi. Edasi läks ta St. Louis ülikooli keemiat ja filosoofiat õppima, kus ta ka 1948. aastal bakalaureusekraadiga lõpetas. 1957.aastal lõpetas ta magistrikraadiga õendue eriala. Seejärel teenis ta doktorikraadi õpetajate kolledžis Columbia ülikoolis (Why I...). Aastatel 1947 kuni 1958 töötas ta meditsiini-kirurgilise instruktorina ja direktori assistendina St. John´s õenduse koolis. Doktorikraadiõpingute ajal aastal 1961 töötas ta Chicagos, Loyola Ülikoolis dotsenti ametikohal. (Why I...) Aastatel 1966-1968 oli ta tervishoiutöötajate ja sotsiaalhoolekande büroo õpingute toetuste filiaali assistendiülem. 1968 nimetati ta Ohio Riikliku Ülikooli õenduskooli professoriks ja direktoriks. Aastal 1972 naases ta Loyola Ülikooli õendusprogrammi professorina. 1980ndal aastal läks ta professorina tööle Lõuna-
Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU Patricia Benner on sündinud 1942. aastal Virginias
Koduõe töö on iseseisev, kuid tihedalt seotud perearsti või eriarstiga. Koduõe tegevus sarnaneb haiglaõe tööga, kuid teenust osutatakse inimese kodus ja mitte 24 tundi ööpäevas, vaid 2-3 tundi. Kõikide tervishoiu-valdkondade puhul on oluline just see, et õde ei allu arstile, vaid tegutseb oma pädevuse piirides ise ja koostöös teiste professionaalidega patsiendi heaks. Arstid, kes on oma kutsealal pädevad, teavad, kus kulgeb piir arstinduse ja õenduse vahel. Heal meelel usaldavad nad pädevate õdede kätte tegevusi, millega arstid pidid nõukogude ajal vaeva nägema või mida olude sunnil pole üldse tehtud, näiteks patsiendi õpetamine ja nõustamine. Õed näevad inimest tervikuna ega keskendu vaid haigusele. Arstid seevastu otsivad haigust, diagnoosivad ja määravad ravi. Õenduserialade hulka kuuluvad: üldõendus (koduvisiit, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingud, konsultatsioonid eneseabivõtete õpetamiseks);
sidusmeeskondadega,isiklik tervis kui väärtus, enesehooldus.Õde peab tegutsema patseindi huvides tuginedes nende eetika põhiväärtusele. Õe eesmärk tagada patsiendile/kliendile võimalikult kiiresti tagasi tavapärast elu ja iseseivalt igapäevast toimetust.Oluline siin,et õde laseb patsiendile/kliendile võimalikult kaua iseseisvalt oma igapäevastega toimingutega toimetada .See tõttu ma arvan,et osutada õendus abi peaks nii palju kui vaja,ja nii vähe kui võimalik. Õe roll ei piirdu ainult patsiendi füüsiline tervis, vaid väga oluline ka tema vaimne seisund. Õde peaks oskama vajadusel osutada vaimsed tugi tagades patseindi/kliendi heaolu.Seee väljendub tihti peale patsiendi ära kuulamises või lihtsalt soojas suhtlemises. Kõige tähtsam õe roll minu meelest peaks olema haiguste ennetamine.Siin tähtsam on koostöö patsiendiga ning võimaldada patseindile aktiivselt protsessis osaleda
.........................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................9 LISAD: LISA 1. 2 SISSEJUHATUS Betty Neumani tuntakse kui õenduseteoreetikut, kes palju aastaid tegeles oma süsteemimudeli väljatöötamisega. Tema süsteemimudelit kasutatakse kõikides õenduse valdkondades ka tänapäeval. Kuigi tema teooria oli suunatud õendusele, saab seda kasutada ka teistes tervise distsipliinides. Käesolevas töös käsitletakse ülevaatlikult Betty Neumani elu, tema haridust ning teooriat. Referaat koosneb kolmest peatükist ja kuuest alapeatükist. Töö on jaotatud kahte ossa. Esimeses osas kirjeldatakse Neumani elu, tema hariduskäiku ja saavutusi ning teises osas kirjeldatakse Neumani teooriat, mudeli kontsepti ja arutletakse eetiliste küsimuste üle.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid...................................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.......
Florence Nightingale Elulugu Florence Nightingale mõjutas suuresti 19. ja 20. sajandi õendust. Ta sündis 12. mail 1820 Florence'is, Itaalias ning linna järgi on ta saanud ka oma nime. Nightingale teadis, et just õendus on see, millega ta tegelema peab. Sündinud rikkasse perre, ei olnud tavaline, et temasugune tahab hakata õeks. Vanemad keelasid algul Nightingale'il õeks hakata, kuid 1850. aastal tegi ta seda ikkagi ning alustas õpinguid Saksamaal. 1854. aastal kutsuti Nightingale koos teiste õdedega Krimmi poolsaarele, et ravida Krimmi sõjas viga saanud sõdureid. Sealsed konditsioonid olid jubedad ja Nightingale hakkas kohe töötama selle nimel, et sõdurite olukorda paremaks muuta
valikuid; laiendada orientatsiooni oma teadmistes ja hõlbustada nende väljatoomist ja juhtimist; analüüsida tehtud otsuse tegemise protsessi; aidata leida teoreetilist materjali ja toetada lugemisest arusaamist; hinnata üliõpilaste teadmisi. Näide mõistekaardi skemaatilisest joonisest on toodud lisas 1. Mõistekaart on koostatud järgmise artikli põhjal: Ulbrich, L. (1999). Nursing Practice Theory of Exercise as Self-Care. Journal of Nursing Scholarship, 31(1), 65-70. 2.1.4. Portfoolio Portfoolio (õpimapp) on õppija koostatud tõenduspõhise materjali kogum, mis demonstreerib jätkuvate oskuste, teadmiste, hoiakute, arusaamiste ja saavutuste omandamist; 14 Portfoolio eesmärk on arendada õppija: oskust oma õppimist planeerida; oskust teostada enesekontrolli ja võtta isiklikku vastutust õppimises;
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS..................................................................................
langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse. Postoperatiivne valuravi ja õendus Postoperatiivse valuravi barjäärid Postoperatiivse valuravi ebaõnnestumise põhjusteks võivad olla järgmised asjaolud: q Patsiendi ootused on tavaliselt madalad. q Personali ootused ja teadmatus sageli pidurdavad head valuravi. q Valuravi organiseerimine ja vahendite määramine on postoperatiivses osakonnas tavaliselt vähemtähtsad. q Farmakokineetiline ja farmakodünaamiline aspekt. q Suhtumine personali ja patsientide seas; q
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused...............................................................................................
Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11
Andmebaasides olid otsingusõnadeks: tracheal intubatio in children, nasoendotracheal intubation in children, orotracheal intubation in children, use of cuffed tracheal tubes for paediatric tracheal intubation, predicting tracheal tube length, tracheal tube position in children, intubated child care, respiratory support, endotracheal suctioning, open and closed endotracheal suction, respiratori assessment of children, extubation, unplanned extubation, extubated child care, nursing, family support. Teema kohaste raamatute leidmiseks kasutati Tartu Ülikooli raamatukogu ESTER otsingumootorit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu URRAM otsingumootorit. Raamatute otsingusõnadeks olid: intubatsioon, trahhea intubatsioon, intubatsioonitorud, intubatsioonitoru asetus trahheas, intubeeritud lapse hooldus, aspireerimine, ekstubeerimine, ekstubeeritud lapse hooldus. Võõrkeelsete raamatute leidmiseks kasutatud otsingusõnad olid:
Estonian Business School Juhtimise õppetool TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM Referatiivne ülevaade Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism................................................................................................... 5 3. Neopositivism......................................................................................................... 7 4. Postpositivism........................................................................................................ 9 Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 Allikate
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks. Järelikult on
lähtekohad on väga erinevad. Kuigi teadlased ja praktikud ei ole veel ühisele kokkuleppele jõudnud teadmisjuhtimise definitsiooni osas, on sellele kui teadmiste tootmise ja arendamise mootorile leitud palju erinevaid rakendusvõimalusi. Antud peatükis vaatleme teadmisjuhtimist kui innovatsiooni tootmise vahendit, millest tulenevalt on teadmisjuhtimisel kolm väga olulist rolli: · teadmisjuhtimine kui distsipliin, mida on vaja dünaamiliste ehk loovteadmiste omandamiseks, suurendamiseks ning uuenduste väljamõtlemiseks; · teadmisjuhtimine kui ärimudel, mida on vaja teadmispõhiste äriprotsesside kujundamiseks ja loovteadmistega rikastamiseks ning nii organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmiseks; · teadmisjuhtimine kui teadmispõhiste uuenduste tootmise põhivahend teadmispõhise majandusühiskonna kujundamiseks. (Ibid)
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja m
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit.
...................................................... 6 1.4 Õppiva organisatsiooni omadused.................................................................................................. 7 2. Milleks õppiv organisatsioon?.............................................................................................................. 8 3. 21. sajandi suundumused...................................................................................................................... 9 4. Senge 5 distsipliini................................................................................................................................9 Õppiv organisatsioon on. . .(Senge, 1990)...............................................................................................9 Kokkuvõte..............................................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus.......................................................
isik või mingi kogu vastasel juhul riik laguneks. Hegeli ajaloofilosoofia 124 Georg Wilhelm Hegel (17701831) oli Saksa filosoof, kes nagu Aristoteleski püüdis oma filosoofilise süsteemiga haarata kõike, mida inimvaim mõttega hõlmata võib. Ajaloofilosoofia uurib ajalooprotsesside üldisi seaduspärasusi, n-ö ajaloo loogikat. Siia valdkonda kuuluvad ajaloo mõtte ja suunitluse, eri ajastute seoste, vabaduse ja paratamatuse vahekorra jms probleemid. Ajaloofilosoofia kui iseseisva distsipliini väljakujunemisel on eriline osa Hegelil, kuigi ajaloofilosoofia probleemidega tegeles juba kristlik filosoof Augustinus (354430). Nimetuse ajaloofilosoofia võttis kasutusele prantsuse filosoof Voltaire (16941778), kes mõistis selle all universaalset ülevaadet inimkultuuri arengust. Ajalugu kui maailmavaimu areng Hegeli arvates on ajaloofilosoofia aineks maailmavaimu arengu seaduspärasused. Kõigi ajalooliste sündmuste ja protsesside substant (alus) on maailmavaim
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud,
annaabi.ee 
