Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukvaliteet, kodanikele, nüüdisühiskond, minnes, osanud, toodame, ammu, ülejääk, hoidva, suhtumise, maavarasid, niigi, mõttetus, vajaminev, olemasolevat, vähiravi, senini, üksiku, rootslased, sakslased, venelased, praeguseks, ajaga, luuakse, erakonnad, hetkeseisuga, liikuda, lõpust, arengud, lootaoma järgnevatele põlvkondadele. ÜRO hakkas tõsiselt tegelema suure probleemiga, kui moodustati Agenda 21, kuhu kirja pandi järgnevate aastate põhimõtted ning tulemused, mida 8 riigid jälgima peavad. Selle eesmärgiks on jätkusuutliku arengu propageerimine ning arendamine. Usun, et just ÜRO algatusel sai võimalikuks, et ka meie järgmistele põlvkondadele on garanteeritud hea elukvaliteet. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://envir.ee/2853 2. http://cmsimple.e-uni.ee/arendamine/?Eesti_s %E4%E4stva_arengu_riiklik_strateegia 3. http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/jatkusuutlik- areng/EL_SA_aruanne2009.pdf 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Agenda_21 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461 6. http://www.postimees.ee/2094150/eesti-sai-rahvusvahelises-eakate- heaolu-indeksis-korge-koha 7
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna ma
Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestile andnud Euroopa Liit? Eesti on täieõiguslik liikmesriik alates 1. maist 2004. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta elada, reisida, õppida, töötada ning sooritada mitmeid otsuseid ning teha tehinguid. Erinevates eluvaldkondades kehtivad Euroopa Liidu kodanikele ka teatud õigused ning samuti tuleb kinni pidada mitmetest reeglitest ja piirangutest. Laienemisega kaasnevad veel potentsiaalsed riskid, mis tulenevad massilisest migratsioonist, suurenevast kuritegevusest, tarbijakaitsest, kultuuriidentiteedist, madalamatest keskkonnanormidest jne. Kuna Euroopa Liiduga liitudes avanesid ka eestlastele mitmesugused teed n-ö ,,laia ilma" rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu liikmesriikides
Vahemärkusena võiks siiski öelda, et termin "poliitiline vahend" on kindlasti võrdlemisi veniv mõiste. Ka sõda on ju lihtsalt poliitika jätkamine teiste vahenditega. Poliitiliseks vahendiks võib põhimõtteliselt olla ka palgamõrv vms. Poliitika põhiliseks läbiviijaks (elluviijaks) on riik oma organite-institutsioonidega. Selle eelduseks ja aluseks on riigivõim. Võim ja seadusandluse korraldamine on ju riigi käes. Riik avaldab kodanikele nii otsest kui ka kaudset survet. Enamasti alistuvad kodanikud sellele survele. Kui riik on demokraatlik, arvestab kodanike enamiku huve ja tegutseb seaduslikult, võib riigi surve olla rahvale isegi meeltmööda. Ideaaljuhul peab riik kinni nn protseduurireeglitest ja teostab poliitikat avalikult. 8. Riigiõiguslikud piirid Demokraatlik riik peab oma majanduspoliitikat ja poliitikat üldse teostama seadustest lähtudes
(marksism, liberalism), mis toetasid indiviidi väärtust ja pakkusid eneseteostusvõimalusi ka varem allasurututele. 23.Demokratiseerumine 19. sajandil: selle põhjused. Demokraatia kui esimene universaalne valitsemisrežiim kujunes välja liberaalse ideoloogia alusel I maailmastumisperioodi ajal. Demokraatia oli omane kõige varasema dem.ülemineku läbi teinud ühiskondadele – USA, Šveits, Prantsusmaa – ja tugines tugevale kodanikkonnale, kes tundsid, et nende elukvaliteet sõltub neist endist. Hiljem lisandusid ka nt Austraalia, Belgia, Kanada, Norra jne. Põhjused peitusid kindlasti ka 19.sajandi suurtes edusammudes, mis jätsid laialdase mulje, et lõpuks on täielikult vabanetud mineviku alaealisusest ja et kättevõidetud tendents arengule haarab lõpuks kogu maailma, sest pakub oma võimalustega inimestele parimat heaolu (mugavus, majanduslikud tarbimisvõimalused, reisimine, söök, rahu, stabiilsus jne) ning ei usutud, et riigid oleks nõus
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
DEMOKRAATIA vastutavad rahva ees Meremaa, Jaapan, Urugai, Cos Vabad, korrapärased ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism Kõikidele kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Õigusriiklus ja võimude lahusus Toimiv tõhus riik ning
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi k
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
ikkagi ebaõnnestunud peaministriks,» märkis Savisaar. «Vaid need, kelle ärid otseselt reformierakondlikust eeskostest sõltuvad, ütlevad vahel mokaotsast mõne enam-vähem neutraalse sõna peaministri kohta. Ülejäänud aga kahetsevad siiralt, et on seda seltskonda oma rahaga aidanud võimule upitada,» vahendas Keskerakonna pressiesindaja Savisaare sõnu. Savisaare sõnul on seega on tõenäolisem, et Reformierakond ja IRL jooksevad lõplikult õhust tühjaks juba ammu enne valimisi. «Nad on nagu sukeldujad, kel ei jää muud valikut kui pinnale tulla, sest õhk on otsas,» tõdes ta. Savisaar ütles, et Keskerakond on alati olnud poliitiline pikamaajooksja. «Meie jaoks on maraton eelistatum sprindile,» märkis ta. «Poolteist aastat, mis lahutavad riigikogu valimistest, on just paras aeg, et jõuda ühele poole nii külvi kui lõikusega.» Postimees, 14.11.2009
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sakaalud ja keskkonnas to
väljaõpe. Esimene on inimesele kaasa antud ning seda tuleb hariduse andmisel ka arvestada, teine tuleneb kogemustest ja haridusest. Hariduse läbi saab valitseja kujundada inimloomust ning seda harmoonilise ühiskonna nimel. Kui haridust õieti ära kasutada, on kõik võimalik (töö noortega viis võidule ka siga nimega Napoleon Orwelli "loomade farmis"). Seepärast peab haridus olema riigi kontrolli all ja olema kohustuslik. Haridus jaotub kolme etappi, kõige madalam tase on kõigile kodanikele (kuni 20- eluaastani), seejärel sõduritele ja valitsejatele (vanuses 20-35), ehk nagu Platon neid kaht klassi kokku vahepeal nimetab, valvuritele, mille järel kõige andekamad saavad valitsejatele mõeldud hariduse (vanuses 35-50). Tulemuseks on gerontokraatia, vanurite valitsus? Iga etapi järel tehakse seejuures valikuid ning valitseja peab saama ka sõjalise väljaõppe. Esimese astme läbimisel suunatakse Platoni idee kohaselt vähem andekad tööle, teise astme läbimisel tööle
haldusrollide konflikti tekkimise ohtu Inspektsioonid- seaduste täitmise järelevalve ja konfliktesete huvidega poolte tasakaalustamine ehk regulatsioon. Samas inspektsioonid võivad hakata liiga agaralt oma tööd tegema, karistama, mitte ennetama. Hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid o viivad ellu o Kohahaldusorganid- riigiasutused, täidavad valitsemise ülesandeid ja osutavad teenuseid, mis peavad olema kodanikele võimalikult lähedal. Maakonna/piirkonnapõhised. Multifunktsionaalsed asutused- maavalitsus- esindab riiki ja kõiki ministeeriume- aitab kaasa detsentraliseerimisele. Saavad iseseisvalt toimida. Aga ministeerium ei taha loovutada. Ministeeriumi esindus- nt piirkondlik keskkonnaamet. Loob valdkonna sünergia, parem koordineerimine valdkonnal.
Sotsialism - tootmisvahendite eraomandus puudub - toodetakse vastavalt riiklikule plaanile, mis lähtub rahva vajadustest. Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa. - Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali. Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith (1723-1790) tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid.
lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest. Subsidiaarsusprintsiibi juurde kuulub ka selline mõiste nagu „solidaarsus“. Inimene on ühiskonnaga tihedalt seotud ja ka ühiskonnast sõltuv, Seega eitab subsidiaarsusprintsiip igasugust suletud individualismi ja ühiskonnast eraldatust. Tähtsal kohal on vaadeldava valdkonna puhul ka abistamisprintsiip, mis hõlmab riigi abi oma kodanikele, inimeste vastastikkuse abistamise ja inimeste eneseabi. 13. Majandussubjektide konkurentsivõimet mõjutavad juhitamatud ja juhitavad tegurid Absoluutselt juhitamatud tegurid (geograafilis- klimaatilised tingimused jms), mis kujundavad konkurentsivõime objektiivselt määratud potentsiaalse taseme. Lühiajaliselt juhitamatud tegurid (hariduslik,
milliseid mitte (nt kas kohalikud omavalitsused on riik siseriiklikult, kuna neid on võimalik eristada, kuid rahvusvaheliselt on igal juhul tegemist riigiga). Riik omab õigusi ja kohustusi tervikuna, mitte tema üksikud asutused või organid. Samuti ei saa olla „vaidlusi“ erinevate kehaosade vahel, „üks tasku ei saa teisele võlgu olla“. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna peale kohustusi. Sealjuures on riigil õigusi neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks (nt politsei erivahendeid korraldusi eiranu suhtes, samuti on õigus lammutada ebaseaduslikult püstitatud ehitis jne). Samas saame riigist rääkida ikkagi siis kui on kindlalt välja kujunenud valitseja(d), inimeste vahelistes suhetes valitsevad reeglid ning on olemas teatav organisatsiooniline korraldus
tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema kasutamise võimalustest. materiaalsetest elutingimustest. Elukvaliteet Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb inimsuhetest ja arvamused sellest, kui viisist, kuidas indiviid on rahulolevana indiviid ennast seotud teiste inimeste ja tunneb, lähtuvalt tema inim. ühiskonnaga. ja ühiskondlikest suhetest. S. Hirdi heaolukäsitlus.
Igasugune õigus on algselt tavaõigus. Avalik võim on riigi õiguskorra ja riigiõiguse tekkimise ning jagunemise põhjuseks. Õigusvastane on vaid niisugune võim või jõud, mida kodanikud ei tunnista õiguspäraseks ei eetiliselt ega emotsionaalselt. Õigus täidab ühiskonnas eelkõige sotsiaalset funktsiooni. Õiguse olemasolu eelduseks on organiseeritud inimkoosluse olemasolu. Riigi õiguskord tähendab õigust, mille riik kehtestab oma alamatele või kodanikele. Õigusriik Õigusriik tähendab sellist elukorraldust, mille eesmärk on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Riigivõimu rakendatakse õigusriigis põhimõttel, et õigus ja seadus on samased. Õigusriigi tunnused: põhiseadus, kodanikuõigused, ühiskonna sots probleemide lahendamine kollektiivselt, seaduste kohustuslikkus kõikidele võimudele, riikliku võimu tuginemine seadustele, kodanike vabaduste ja õiguste kaitse, õigus infole ja selle levitamisele
Piirvajaduse teooria õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suurema osa maksudena äravõtmine valmistab isikule vähem ebameeldivusi kui väikese sissetulekuga isiku väiksemad maksud. Sotsiaalse ümberjaotuse vajadus. Maksude abil peab riik jaotama ühiskonna rikkusi ümber rikastelt vaestele, et tagada kõigile kodanikele minimaalne elamisväärne elustandard ning ühes sellega riigi harmooniline ja tasakaalustatud areng. Sotsiaalse ümberjaotuse ees- märki täidavad eelkõige progresseeruv tulumaks ning omandi- ja pärandimaks. Maksuraha kasutamise riigi poolt võib tinglikult jagada kaheks: o tootlikud kulud, st kõigile vajalikud kulutused (infrastruktuur, avalik kord, tervishoiu- ja haridussüsteem jms);
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
läbi esimese protsessi ja siis see suunatakse teise tehes enne läbi juhuslikud muutused. Juhuse ärakasutamisest on saanud tööstusharu. Juhus on hea taktika. Siin võib tuua näiteid. USA allveelaevad muutsid oma kurssi täringuviske alusel külmas sõjas. Jänes põgenedes kiskja eest teeb ettearvamatuid haakhüppeid. Inimesed samas maskeerivad end liigikaaslaste ees, et näidata kui üle ta on teistest. Selleks kombatakse piire inimeste närvidel, kindlustatakse võimu suhtumise näitamisega. Juhuslikuks otsuseks võib pidada ka mängu kivi-paber-käärid võitu. Seda mängu võib mängida täiesti huupi, mitte midagi arvestades või siis vastast lugedes/oma käikude mustreid muutes/kindlat mustrit teha. Kõige paremini toimib puhas juhus nagu küülik oma hüpetega. „paber, kivi, käärid“ on mänguteooria musternäide. See kontseptsioon, mida von Neumann 1920 aastail põhjendas, kuulub tänapäeva teaduse kõige mõjukamate
o Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. o Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. o Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 4 o Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. o Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. o Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). o Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim Demokraatia tugisambad on: o rahva suveräänsus; o valitsemine valitsetavate nõusolekul; o enamuse võim; o vähemuse õigused; o põhiliste inimõiguste tagamine; o vabad ja ausad valimised; o võrdsus seaduste ees; o korrakohane õigusemõistmine;
vahelesegamiseta 3) Mõju- riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel 4) Prestiiž- soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki 5) Domineerimine- jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle 2) Stabiilsus 1) Korra hoidmine- sotsiaalse rahu kindlustamine kodanikele, järelvalve sotsiaalsete normide täitmise üle 2) Poliitiline areng- poliitilise võimsuse koondamine, et läbi viia efektiivset poliitikat ja saavutada rahva toetust 3) Õitseng 1) Majanduslik areng- peegeldab: 1) Tootmissüsteemi ja toodetavate kaupade kasvavat mahtu ja keerukust 2) Poliitökonoomia võimet tagada ressursside moondamine kaubaks
kommunistlik. Engels võttis oma töödes kirjeldada ürgkogukondliku ja selle üleminekut orjanduslikule, kus tekkis riik. Ürgkogukondlik nii algeline, et pole võimalik toota ülejääki, seega pole ka midagi ära võtta ja pole vaja sanktsioneerida omandit. On kollektiivne omand ja kehtib sugukondlik kord st emajärgne nagu Morganil. Barbaarsuse alamastmes algab viljelusmajandus. Tootlikud jõud arenevad sedavõrd, et esmakordselt tekib ülejääk, mida on võimalik jägada. Tekib ühiskondlik tööjaotus. Kahes lõikes jagunemine karjakasvatamisele ja põlluharimisele, teiseks tekib oskustööliste grupp, kes täidavad ühiskonnale vajalikku funktsiooni, kuid ise midagi ei kasvata. Karjakasvatajad peavad neid üleval. Tekib ka võimalus panna keegi enda eaks tööle kuna staffi on üle. Sellest tulenevalt hakatakse osasid inimesi orjastama ja nii kujunevad välja ühiskondlike klasside alged. Ülemkiht ja orjad-
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvus
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
- tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele); 5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm.
selles mõttes teistsugune. Vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta; omal soovil võib igaüks kodakondsusest loobuda ning mõne teise riigi kodakondsust taotleda. Kodakondsus annab inimesele ka niisuguseid õigusi, mida teistel (mittekodanikel) selle riigi suhtes ei ole. Näiteks saavad valimistel kandideerida ainult antud riigi kodanikud, ka hääleõigus sõltub üldjuhul kodakondsusest. Samuti on mitmed riigi julgeolekuga seotud ametialad ja tegevused lubatud ainult kodanikele. Siia kuuluvad õigus ja kohustus teenida kaitseväes, õigus töötada riigiametnikuna, õigus luua erakondi ja kuuluda nendesse. Lühidalt öeldes kujutab kodakondsus endast riigi ja tema kodaniku vastastikust suhet. Kodanikul pole 20 Tänapäeva maailm mitte ainult õigused, vaid ka kohustused riigi vastu. Teisalt ei saa ka riik ainult käskida- kamandada, vaid peab tagama tingimused kodanikuvabaduste kasutamiseks.
TEMAATIKA KORDAMISEKS INIMRESSURSI JUHTIMISE AINES 1. Inimressursi juhtimise olemus ja mõiste. IRJ olemus: 1960. a avaldas Douglas Mc Gregor raamatu ,,Ettevõtte inimlik külg" väitis, et juhtimisele saab läheneda kahel põhilisel viisil. 1) Teooria X- inimesed on töövahendid (pikaajalised töötajad) ,,Piitsa ja prääniku meetod". 2) Teooria Y- inimesed otsivad väljakutset (tänapäevane mõttelaad). TÖÖTAJAD ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM VARA Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimise eesmärgid: 1)
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii
annaabi.ee 
