Saartel on elanikkond paiksem, isikud teavad üksteist, Harjumaal ja Ida-Virumaal aga dünaamiline elanikkond ning sotsiaalselt kontrolli on raske teostada. Põhilised kuriteoliigid 2003-2010 Kõige enam on vargusi, väärteokohtlemisi, joobesjuhtimine, kelmus, avaliku korra raske rikkumine. Kehalised väärkohtlemised ei pruugi olla selline raske kuriteo koosseis (see on valu tegemine põhimõtteliselt) Ginter ei pea seda kuriteoks. Kahtlemata on seal ka selliseid tõsisemaid tegusid, mille puhul on kohe näha, et tegemist on kuriteoga (mingi raskem peksmine jms). Joobes juhtimisega on vaja võidelda. Tapmised ja vägistamised on 100 juhtumiga aastas. 2011 a. 81 tapmist ja 19 mõrva. Vangid Kuidas me kuritegevusele reageerime ja kuidas me kõige rangemat ja karmimat karistust kohaldame. Praegu on vanglates kokku 3400 isikut. Kaks rühma vange, ühed on süüdimõistetud ja teised, kes peetakse kinni eeluurimises juba. See arv on meil vähenenud kuni 2007 a
Seega tema uurimisobjekt mitte kuritegevus kui sotsiaalne nähtus, vaid üksiksüütegu. 3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide
töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes). Eestis: eelkõige muulasest mehed vanuses 16-24. Need näitajad sõltuvad aga tugevalt hoiakust kuritegevuse suhte, politsei tööst. Vähe lahendatakse ju vargusi ja valgekraede kuritegusid. Millest õpik rääkis? Kuritegevuse teooriate eesmärgid: 1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid
aastateni ühetähenduslikult bioloogiliste faktorite olulisust ning rõhutati määravatena üksnes keskkonnast pärit mõjutusi. Tänaseks päevaks on olukord muutunud ja paljud juhtivad krimonoloogid usuvad, et kriminaalse käitumise ammendav teooria peab kõrvuti tavapäraste sotsiaalsete faktoritega võtma arvesse ka bioloogilisi mõjureid (sh pärilikkust). (Farrington, 2002, lk 9-11) On üldteada, et mõned inimeste grupid kalduvad sagedamini kuritegusid toime panema kui teised. Näiteks sooliste erinevuste alusel võib jagada alates esimestest sotsiaalsetest statikatest pidada kuritegevust eelkõige meeste alaks (naiste osakaal vähem kui 15%). Samasugune olukord faktiga, et kriminaalselt kõige aktiivsem vanusegrupp on alaealised ja noored täiskasvanud. Kui nüüd küsida, kas selline seaduspärasus on eelkõige seotud n-ö isiku bioloogiliste staatustega (meessooga ja noorusega) või on valdavalt tingitud meeste ning
Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes on temast kuus aastat noorem. "Ei ole üldse eriti tark võrrelda algklassi poisi ja põhikooli lõpuklassides õppija hindeid." Võimalik, et konfliktide taga oli kasuema sallimatus. "Muinasjuttudeski räägitakse, kuidas võõrasemad oma tütreid hoiavad ja kasutütreid kiusavad. Mis vahet siin on - kasupoeg või kasutütar?" Igatahes muutusid nende suhted nii halvaks, et 14 aastaselt, jooksis ta kodunt
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
olemas. Teine põhjus võib olla tingitud, et vanemad on lapse üleujutatud fantaasiamaailmaga. Jutustavad muinasjutte, fantaseerivad jms. Siis lapsele jääb külge. Mõlemal juhul laps ei tahagi reaalsusega kohaneda, moonutab reaalsustaju vastavalt soovidele ja ihadele. Lõppkokkuvõttes teda ei huvita sotsiaalne maailm, sellega tuleb tegeleda. Muidu ta jääb üksikuks. Fantaasiavale eest ei tohi karistada! Küll tuleb õpetada, mis on tõelisus ja mis on näiline. Selles eas olev laps alex arvab ,,Vale on inetu sõna!". Kui poleks karistust, siis poleks ka valetamist ta mõtleb samamoodi. Mõtleb, et see samamoodi halb sõna nagu teised ebasündsad sõnad. Teab, et vale keelatud, aga miks keelatud, seda ta ei tea. Sest tõend, et keelatud on, on see, et selle eest karistatakse. 5-6-10 aastane laps. Laps eristab tahtlikku ja tahtmatu eksimust. Laps võtab omaks täiskasvu käsud, keelud
Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü suuruse järgi mõistetavast sanktsioonist. Eriti siis, kui isik, hoolimata varasematest karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest. Paljudes maades on tulevaste süütegude ärahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mõjutusvahend, mille eesmärk on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, püüdes nii takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks
valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
eemalejäämisega taanduvad ka senised vajalikud suhted. Mõlemal juhul on aasta- paari-kolme pärast tööle naasmine problemaatiline. Meeste-naiste erinev aktiivsus kodustes töödes ning lastehoius. Selle valdkonna erinevus tuleneb kõige enam kehtivatest stereotüüpidest. Mõttemallide muutumine 8 võtab omajagu aega, mehed, kelle lapsepõlvekodus seisid rangelt lahus "meestetööd" ja "naistetööd" ei aita suure tõenäosusega ka oma naist kuigi palju kodutöödes. Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas. Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal
aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult nähvab sellepeale ja nüüd hakkab Ekke mõtlema Jaagupi sõnadele, et siin ongi olnud ainult praosti asjad, töölised ja asjad. Ekke tore mees viskab natuke Kadi kulul nalja rääkides talle, et mõtle kui ükspäev elame praosti saunas, meil on kirju lehm ja tosin lapsi. Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla. Aga Ekke ei ole nõus, ta tahab juba täna lahkuda, kuid saju tõttu lükkub see üheks päevaks edasi. Ta ei tea kuhu minna, kuid eks elu näitab
teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult nähvab sellepeale ja nüüd hakkab Ekke mõtlema Jaagupi sõnadele, et siin ongi olnud ainult praosti asjad, töölised ja asjad. Ekke tore mees viskab natuke Kadi kulul nalja rääkides talle, et mõtle kui ükspäev elame praosti saunas, meil on kirju lehm ja tosin lapsi. Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla. Aga Ekke ei ole nõus, ta tahab juba täna lahkuda, kuid saju tõttu lükkub see üheks päevaks edasi. Ta ei tea kuhu minna, kuid eks elu näitab
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms) · Õigus (seadused riigisisesed ja rahvusvahelised) · Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil) · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Millest sõltub moraal? Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas on olemas üks ühtne moraal? Vastus sõltub sellest, · kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed · kas moraalinormid on universaalsed või relatiivsed Valge inimene (misjonärid) on püüdnud vägisi muuta Aafrika paganlike rahvaste kombeid:
Kujuneb enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada, ent ta sõltub ka olukorrast. Tegureis, mis meeleolu kujundavad on palju: inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. Afekt- emotsionaalne plahvatus, tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Kuna afektiseisundis nõrgeneb või kaob enesekontroll, siis võidakse sooritada kahetsusväärseid tegusid. Afektina võidakse üle elada nii negatiivseid kui positiivseid emotsioone. Kirg- on väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted eesmärgile. Vahel võib kirg inimest haarata kogu eluks, kuid ta võib kesta ka lühikest aega. Positiivsed kired ei too tavaliselt kaasa suuri probleeme, kuid negatiivse kire tagajärjed võivad osutuda väga raskeks.
Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? c) Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on a) Ülenev madalamast kõrgemasse tihti väga raske b) Alanev 18. Mis võib olla selle põhjuseks, et vaesemate 22. Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? rohkem kuritegusid? a) Pigem negatiivne a) Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite b) Korrelatsioon puudub hankimiseks kui kuritegevus c) Pigem positiivne b) Vaeste keskmine intelligentsus on madalam 23. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab kui jõukalt elavate inimeste oma lause "Ebavõrdsuse tase riigis ja riigi
Loomutäius ongi tegelikult oskus õigesti tegutseda ehk valida õige tegevus ja teha seda mõistlikul, kindlal ja mõõdukal viisil. Au pürgimus peab olema mõõdukas: me mõistame hukka mõlemad, need, kes on auahned ja need, kes ei taha tunnustust isegi ülla saavutuse eest. Defineerib eneseväärikuse kui täieliku loomutäiuse enese suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ta ongi. Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärika inimese toimimisviisid: Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline, sest eneseväärikas inimene teab ise oma väärtust ja ta au ei saa haavata. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 12. Cicero vabariiklase aust
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele ava
kuritegeliku käitumise seoseid on raske tuvastada, olid autorite arvates järgmised: _ kui püüda elimineerida kõik muud tunnuste erinevused võrdlusgruppides, väheneb paratamatult ka IQ erinevus, kuna IQ ise on paljude niisuguste tunnustega korrelatsioonis (sotsiaalmajanduslik staatus, perekonna kultuuriline taust jt); _ vangla kontingent ja kurjategijate populatsioon erinevad üksteisest,kuna andekamad kurjategijad panevad toime väiksema vahelejäämise riskiga kuritegusid ja saavad soodsamaid otsuseid kohtutes; _ ei ole päris selge, mida mõõdavad intelligentsuse testid ja osa kriitikute arvates on tegemist sama tunnusega, mille puudusele viitab kuritegelik käitumine (nt käitumise vastavus keskklassi ootustele,respondendi staatus). Niisuguse terminoloogilise segaduse vähendamiseks on soovitatud intelligentsuse koefitsiendi asemel kasutusele võtta psühhomeetrilise intelligentsuse mõiste
Kaasajal küsitakse aga, mis oli siis enne riiki ja mis tuleb pärast. Kas siis polegi õigust. Siit jõutakse tagasi õiguse mõiste juurde. Kas õigus riigi looming või õigus midagi sellist, mis tekib ühiskonnas - mingi selline reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saaksi õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta omapärane, sest ta seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus. Peab ka küsima, kelle tahe on õigus. Positivismis on õigus riigi tahe. Õigus võib olla väga mitmesuguste gruppide tahe.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
" Merlecons ja Ko OÜ 19 GRUPIKÄITUMINE Tööleht Pigem Pigem Mida arvate alljärgnevatest väidetest? Täiesti õige vale Täiesti õige kui vale kui õige vale 1. Kui grupis on lahkarvamusi, siis on tähtis, et välditaks näitamast oma tundeid. Selle asemel tuleks rangelt toetuda faktidele. 2. Grupp peab valima esimehe, kes suudab tööd juhtida, vajaduse korral katkestada mittevajaliku diskussiooni ja teha kokkuvõtet arutlustulemustest. 3. Grupiliikmetele toob suurimat kasu see, kui nad vajaduse korral suudavad avameelselt ja kriitiliselt grupis toimimist arutada. 4. Kui keegi grupis on ekspert teatud alal, peaks temale antama mõjukas osa sellealases arutelus ja otsuste langetamises. 5. Kui keegi arutelu käigus enne lõplike
2. Uurida kuriteoohvri isiksust ja kirjeldada tema viktiimse käitumise kujunemist. 3. Uurida kuriteo toimepanemist stimuleerivate motivatsioonide liike, samuti analüüsida nende tekke põhjusi. 4. Määrata kuritegude ennetamise meetmed viktimoloogilisel alusel. Diplomotöö hüpoteesiks on väide, et kuritegelikkuse ennetamine on palju tulemuslikkum kui kuritegelikkuse resultaadega töötamine. Seoases sellega rõhutatkse vajadust mõjutada mitte ainult isikuid, kes teostavad kuritegusid, kuid ka neid, kes on kuritegude ohvriteks. Kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata füüsilise vägivalla ohvritele, kes pahatihti on ise agressoriteks ja teostavad raskeid kriminaaltoiminguid. Diplomitöö struktuur on järgmine: sissejuhatus, kolm peatükki, järeldused. Töö juurde kuuluvad samuti allikate loetelu, lisad, resümee eesti ja inglise keeles. Iga peatükk on jagatud jagudeks, mis avavad peatüki sisu.
enesemääramisvabadus". Süüdimõistvate kohtuotsuste arv on märkimisväärselt langenud. Tulemus: Hispaania on muutunud prostituutide transiitmaast sihtmaaks. Rootsist rääkides, Rootsi seadus karistab aga prostituutide kliente, mitte prostituute, mis on maailmas ainulaadne praktika. 1999. aastast jõustunud seadus lähtub põhimõttest, et prostituudid on niikuinii ohvrid, sundolukorras (majanduslikud probleemid), mistõttu neid ei tohiks topelt karistada. Seevastu karistatakse mehi, kes ei ole sundolukorras ning kellel on naistest rohkem valikuid. Rootsil kulus oma seisukoha väljakujundamiseks 20 aastat. See seadus on vajalik mentaliteedi kujundamiseks, meeste teadlikkuse tõstmiseks ja nende harimiseks. Tulemus on Rootsi eestlase Kadi Viigi sõnutsi mentaliteedi nihe: kui vanema põlvkonna mehed peavad seksi
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Va
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
(Tulva 2001: 53) Väga palju tülisid tekib seetõttu, et vanemal on olnud tööl raske ja ta on oma päevased mured koju kaasa toonud. Sellises seisundis on väga kerge lapsele midagi halba öelda või nähvata. Laps võtab seda aga kohe südamesse, kuna ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida
2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla. Vari on seotud alati selliste tugevamate tunnetega (nt afektiseisund käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav, tee millegi uudse juurde. Vari on surutud alateadvusesse, sest keegi ei taha endast halba tõdeda. Vari ja inimese ego(teadlik mina) vastandliku paari. Tihti vari projekseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
proportsioonis selle ühiskonna enda arengutaseme. Igasugune suhtumine mingisse teosse seondub inimese teadvusega. Inimese teadvus reageerib erineva intensiivsusega erinevatele nähtustele mõne suhtes me vihastame, mõne suhtes leiame, et see on positiivne. Need teod, millele antud ühiskonnas elavate inimeste teadvus reageerib erilise intensiivsusega kutsub esile viha sellise teo toimepanijat peaks karistama ja selliseid tegusid määratletakse kuritegudena selles ühiskonnas. Kas kuritegevus on patoloogiline (haiguslik) tunnus ühiskonnale? ei. Karistuse mõte ,,Kui kuritegu on tõesti haigus, siis karistus tema eest on kui ravim ja ei saa teda mõista teisiti. On vaja mõelda sellele, milline peab olema karistus, mis täidaks ravimi rolli. Kui kuritegevus ei ole patoloogia, siis karistuse eesmärk ei saa olla tervistumine. Ehtsat karistuse funktsiooni tuleb otsida kuskilt mujalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
