Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nugade referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, nuga, teritus, pulk, noad, pulga, nugade, terav, fileerimis, terituspulga, lõika, pulka, sileda, viilu, toorik, lihvi, käepide, noaga, teraga, nüri, teritamine, professionaal, tavalisel, lõikepind, libise, soonte, kõigepealt, valtsi, terad, sepistatud, kombineeritud, soovitav, toore, lõikamisel, kõhre, fileed, kokanuga, masinpesu, lihvimisTALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................
enamas reziimis juhitavad seadmed. 4 Elektrita töötav mehhanism Kööginuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Valikukriteeriumid. Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu
Kutsehariduskeskus nimi kursus Profinoad Tartu 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kuidas nuge valmistatakse 2.1 Noa eest hoolitsemine 2.2 Tera materjalid 2.3 Pide materjalid 3. Erinevad noad köögis 3.1 Kokanuga 3.2 Leivanuga 3.3 Kondistamisnuga 3.4 Fileerimisnuga 3.5 Austrinuga 3.6 Koorimisnuga 4. Profinugade tootjad 5. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Esimesed noad valmistati kivimitest. Aja möödudes on nugade välimus, materjal ja kuju muutunud - heal päeval sai noast austrinuga, halval päeval mõõk. Kuid noa põhimõte ja kasutusviis on enam vähem samaks jäänud - asjade lõikamine, tükeldamine, viilutamine,
.......................................................................24 PRESSID................................................................................................................................................. 25 MUU........................................................................................................................................................26 NOAD Kokanuga kasutatakse köögiviljade tükeldamiseks, hakkimiseks, praadide lõikamiseks. Hea kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes
Korda seda protseduuri päeva jooksul mitu korda, kui vaja, kasuta jääkuubikut järgmiselgi päeval. Kui kolmandal päeval pärast õnnetust pole punetus ja paistetus kadunud, asenda külm kompress soojaga. Kõige lihtsam on viinakompress: niisuta marlitükki viinas, keera see ümber valutava varba või sõrme, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Ühe päevaga peaks valu ja punetus kaduma. Varu koduapteeki vesinikülihapendit Kui nüri noaga lõikamisel on vaja topeltjõudu, siis terav nuga nõuab tähelepanu. Hoia koduapteegis kindlasti vesinikülihapendit, see on parim vahend verejooksu peatamiseks. Kui seda pole, suru lõikehaavale steriilne vatitampoon, seejärel määri haava servad joodi, briljantrohelise või kaaliumpermanganaadi lahusega ja seo haav kinni. Kätte võib lõigata ka klaasikildudega. Kui vaas vms. kukub kildudeks, ära hakka neid palja käega kokku korjama, vaid pühi harjaga. Mädanik sõrmel kui stafülokokkide pesa
Tihti on maht märgitud kulbi varrele. Mõõtevahendid Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. Eeltöötlusvahendid Köögiviljanoad Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust
KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera sobiv pikkus on ~ 8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Äepideme sobivaim pikkus on ~ 10 cm. ÜLDNUGA – Mitmeotstarbeline, sirge teraga. Piisavalt jäik, käepide käega haaramiseks sobiva paksusega.
pöörlemiskiirus ei suurene . Tänu sellele ei ole tagasilöögi ohtu . Saeketas massivpuidu pikikiudu saagimiseks mitmekettalistes saagpinkides Kettal on külglõikehambad, tänu sellele saadakse puhas lõikepind . Saeketas lamineeritud ja spoonitud puitlaasplaadi saagimiseks Vaheldumisi sirged ja trapetshambad (eel- ja puhastus- lõikehambad ) . Sileda noa kinnitus survekiilu ja poltidega Kasutatakse nugade kinnituseks noavõllides (risthöövlis ja paksushöövlis) ja noapeades . Suur nugade arv tagab hööveldamisel suure tootlikkuse ja hea pinnakvaliteedi . Rakis siledate höövlinugade paigaldamiseks noapeasse – eesmärk on saada lõikeservad täpselt ühele ringjoonele . Erinevad noa kiirkinnituse süsteemid Eelised : Noa täpne baseerimine Tugev kinnitus
varrele. 4. Termomeetrid - Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. 9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. 2. Koorimisnoad - Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. 3. Köögiviljanoad - Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning
Erivahendid Õunasüdamiku eemaldaja Tarvik eemaldab tervetelt õuntelt koore ja südamiku. Käepidemele on kinnitatud terava servaga roostevabast terasest toru, mis on piisavalt pikk, et õuna keskkohast läbi ulatuda, ning piisavalt suure läbimõõduga, et seemnekoda kaasa võtta. Kui toru õunast välja tõmmata, jääb südamik selle sisse. Greibinuga Noal on väike viltune elastsest metallist sakilise servaga tera, mille abil saab greibisektorid ja kõva kelme hõlpsasti üksteisest eraldada, järgides lõigates vilja kontuuri. Tsitrusekoorija Koorija käepidemele on kinnitatud roostevabast terasest tera, milles on neli terava servaga väikest auku. Koorijat üle tsitrusvilja pinna tõmmates eralduvad peened, värvilised ja aromaatsed koore väliskihi ribad, jättes selle all asuva valge säsikihi puutumata. Koka leeklamp
(teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks.
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836)
- Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. - Lõigata tuleb liha terava noaga, et mitte närustada lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Kontide tükeldamiseks on vaja luusaagi. - Ka vintskest lihast on võimalik valmistada mahlakas ja maitsev roog. Selleks peame liha marineerima hapuaineid sisaldavas marinaadis. Liha vasardamine, sisselõigete tegemine ja kuumtöötlemine aitab samuti vintskeid tükke pehmendada. On võimalik kasutada ka lihapehmendaja (papaiini) abi. Liha tenderiseerimise (ehk kobestamise/murendamise) eesmärk on analoogne liha vasardamisega
Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist.
Höövelmaterjalid: .Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15...18%, kuid olenevalt kasutuseesmärgist võib osutuda vajalikuks ka alla 10% niiskusaste. Hööveldatud pinnad võib tasasuse alusel jagada järgmiselt: Jämehööveldatud pind on tasandatud, kuid see ei pruugi olla täiesti sile. Jämehöövelduse korral puudutab höövli tera suuremat osa pinnast. Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise ebatäpsusi ega hööveldamisel tekkinud kõrgendikke. Höövelpuidu levinumad mõõtmed: Käesolevalt käsitletakse höövelpuiduna täisnurkse ristlõikega ümberringi hööveldatud puitu . Profileeritud höövelpuitu ja selle mõõtmeid käsitletakse peatükis 6. Höövelpuidu levinumad paksused on (mm): 8 12 143151 182 211 28 33 45 70
neid oleks kergem töödelda. Essentsid on suurema kontsentratsiooniga kui samad looduslikud maitseained. Edasikandjateks on alkohol või õli. Kokanuga on kõige suurem, aga see-eest kõige mitmekülgsem lõikamis vahend. See leiab tavaliselt kõige rohkem kasutust ja selle pikkus jääb enamasti vahemikku 35-45 cm. Kokanoaga saab tükeldada, viilutada, kuubikuteks. Vajaduse korral sobib kokanuga asendama teisi nugasid. Köögiviljanuga Leivanuga on kõige pikem nuga. Sarnaselt praenugadele on ka sellel sakiline serv, mis laseb leiba ja saia kergemalt viilutada ega vajuta seda lapikuks. Fileerimisnuga kasutatakse kalade fileerimiseks. Noa käepide peab olema puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiske käega lõigates turvaline oleks. Noatera peab olema kitsas, piisavalt pikk ja painduv. Kitsateralise ja painduva noaga on hea liikuda piki kala selgroogu nii, et filee jääb terveks.
Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis. Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis kasutatakse terikplaadi materjalina kiirlõiketerast, kermiseid või teemanti . Lõikekiiruse suurenemisel 2 korda väheneb tera püsivusaeg 4 korda. 3 Ajaloost Puidu treimine on üks vanemaid puidu mehhaniseeritud töötlemise viise ning vanimad andmed puidu treimisest on pärit juba seitsmendast sajandist eKr. Treimist teostati kahekesi nn. rihmatreipingi abil. Inimkonna arenguga arenesid ka puidutreimise meetodid. Puidutreimist hakati tegema vibutreipingiga, kus vibunöör oli pööratud mõned korrad ümber tooriku
Nad on keskmiselt jõukad, lõbujanulised, hea tervise juures ning üksteist armastav abielupaar, kes oskavad hinnata koos veedetud aega ja väärtustada eri kultuuride maitseelamusi. 4 1.2 Menüü Tervise salat Jääsalat, värske kurk, tomat, rohelised oad, paprika, sibul, krõbepeekon ja terav jogurtikaste Jäävesi *** Tequila Faijta 2-le Grillitud veiseliha ja sibulad tequila marinaadis säriseval pannil Serveeritud tortillade, köögivilja-seene woki, pico de callo ja grill kastmega. Jäävesi ***
Tõmmis, ravimtaimedest või toiduaineist väljapressitud, -leotatud või keedetud kontsentreeritud vedelik 1.13 Kokanuga Kokanuga on suurem ja raskem kui tavaline kööginuga. Kokanoa kasutusala on kodudes sama suur kui kööginoa puhul, st sellega lõigatakse kõiki toiduaineid, mida on vaja tükeldada, hakkida või viilutada. Osa kodukokkasid kasutavad vaid suuri kokanuge, sest need tunduvad mugavad. Igas köögis peaks olema universaalseks kasutamiseks hea kokanuga, millel on lai tera ja terav lõikeserv. 12 1.14 Leivanuga Leivanuga on äratuntava sakilise teraga. Kuna leib on pehmem kui enamik teisi toiduaineid, siis muudab sakiline tera lõikamise palju lihtsamaks. 1.15 Fileerimisnuga Nugadest kõige kitsama teraga on kala fileerimisenuga. Painduv tera on kujundatud spetsiaalselt filee valmistamise peeneks tööks. 1.16 Koorimisnuga
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis
2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DEwalt ja Ryobi tööriistad. Elektritööriistad Elektritööriistade ehitus vahelduvvoolul töötavate elektritööriistade põhiosadeks on korpus e kere,
meeskondlikuna 1908, naiste espadron individuaalalana 2004. Vehklemist harrastasid ka keskaegsed rüütlid, samuti aadlikud, kes kutsusid auküsimuste lahendamiseks üksteist duellile. Aja jooksul on relvi ja võitlusviise edasi arendatud, näiteks 17.sajandil võeti kasutusele florett. Vehklemine on olümpiamängude kavva kuulunud esimestest mängudest alates. Relvad 110cm pikkune florett kaalub kuni 500 grammi, 90 cm pikkune tera on neljakandiline, käekaitse diameeter on 9,5-12cm, relva otsas on kontaktotsik, mis edastab aparaadile signaali siis, kui otsikulemõjuva jõu suurus on vähemalt 500g. Florett on torkerelv ja tabamispiirkonda rindkeret katab elektrit juhtiv vest. Torkeid fikseerib elektrooniline fiksaator. Aparaadil on värvilised tuled (roheline ja punane, mis tähistavad torkepiirkonna tabamist) ja valged tuled (näitavad, et torge ei olnud tehtud vajalikus piirkonnas).
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See
otsaga paralleelseid jooni Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid . Puidu raiumine . Puidu töötlemine kirve abil : Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine Lõhkumine – küttepude lõhkumine . Kirveste liigid : Raiumiskirves Tahumiskirves Lõhkumiskirves Kirveste liigid erinevad üksteisest : Tera kuju poolest Tera teritusnurga poolest Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800 Lõhkumiskirves 900 Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar) Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
· Käsinuga klaasiliimi lõikamiseks seest poolt (vahetatavate teradega, reguleeritav) · Noatera murdumatu · Noatera murtav Pneumonoad liimitud klaaside eemaldamiseks võib ka kasutada pneumonuge. · Pneumonuga ostsüleerivate vahetavate teradega · Erineva kujuga noaterad Peitlid vanada klaasiliimi jääkide eemaldamiseks kerelt ja klaasilt kasutatakse peitleid. · Klaasipeitel vahetavate teradega · Peitlitera · Puhastustera hoidja ja tera · Kerepeitel Lõiketraat ja käepidemed liimitud kereklaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele ka lõiketraati. · Lõiketraat nelinurkse profiiliga · Lõiketraat punutud profiiliga Liimitud kereklaaside eemaldamiseks on võimalik kasutada ka lõiketraadiga rullsüsteemi Roll Out. Liimipüstolid klaasiliimi paigaldamiseks kerele või klaasile kasutatakse klaasiliimi püstoleid. · Käsipüstol · Pneumopüstol
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
sattumisest rasva. 2.4. Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. 2.5. Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 2.6. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 2.7. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 2.8. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 2.9. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 2.10. Töötamisel kõrgel tuleb kasutada treppredelit või libisemist vältivate otsakutega redelit. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 2.11. Masina töötamise ajal ei tohi kätt panna tööseadisesse. 2.12
abil kokku surutud - sooritab minutis tuhandeid edasi-tagasi liigutusi. Suurest töökoormusest tulenevalt pole vahet, kui kvaliteetne on teie lõikusmasin - määrdeaine puudumisel muutub see mõne nädala jooksul kasutuks metallitükiks. Kõige õigem on puhastada ja õlitada lõiketeri mitu korda päevas, pärast igat juukselõikust. Kasutada tuleks ainult spetsiaalset teradele mõeldud õli/määret. Kasutades erinevaid otsikuid ja reguleerides tera kõrgust võib sooritada erineva pikkusega lõikusi. Kõikidele vibratsioonimasinate ankrutele paigaldatakse poroloonist käsn, mis täidab filtri rolli. See on väga tähtis - seda kasutatakse spetsiaalselt selleks, et hoida ära juuste sattumist masina korpusesse. Käsna saab vahetada. Olenevalt mudelist ei tohi vibratsioonmasina puhul pidev, katkestamatu tööreziim ületada 10-20 minutit. See nõue on tingitud vibratsioonmasinate mootori tüübist.
Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni edasi keedetakse madalal kuumusel 30min. Pidevalt segades. Valmis kaste kurnatakse ja maitsestatakse lõplikult. 6. Nimeta heleda põhikastme tuletisi. Supremekaste, kapparikaste, mädarõikakaste, karrikaste, tomatikaste, sinepikaste, munakaste, paprikakaste, tillikaste, sidrunikaste, valge veini kaste, aurora kaste. 7. Millistest lähtainetest valmistatakse valget põhikastet? Rasvaine, nisujahu, piim, loorberileht, sibulat, nelk, tera pipart, muskaatõis. 8. Nimeta valge põhikastme tuletisi? Sibulakaste, soubise kaste, juustukaste, seenekaste, spinatikaste, petersellikaste, sinepikaste, mädarõikakaste, walewska kaste, valge koorekaste. 9. Milliseid võikastmeid tead? Hollandi kaste, valge veini- võikaste jne. 10. Kuidas säilitatakse hollandi kastet? Lühiajaliselt säilitatakse neid vesivannil 70 kraadi juures. 11. Mis on maitsevõi? Vahustatud või, maitseaine ja hakitud toiduained. 12. Kuidas kasutatakse maitsevõisid
rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva. 4.11. Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 4.12. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 4.13. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 4.14. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 4.15. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 4.16. Töötamisel kõrgel (seinte, lagede, akende jms. puhastamisel) tuleb kasutada libisemisvastaste (kummi)otsakutega treppredeleid või redeleid. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 4.17
annaabi.ee 
