Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõukogulik kultuuripoliitika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
televisioon, tekiks, rahvuskultuur, filmide, rahvatantsu, laulukoorid, sisult, juurutamine, tervet, hõlmav, propaganda, aitama, reziimi, kontrollile, jääma, rangelt, tantsude, maailmasõda, kultuuriks, erandiks, salaja, linnastumine, haritlaskonna, kunstnikud, vabamaks, 1070, populaarsed, raadiot, saadete, lastud, edendama, maainimesed, kinosEesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Sel aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi (kirjanikke, kunstnikke, teadlasi), kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuigi nende looming jäi suuremale osale kodueestlastele kuni 1970 aastate lõpuni kättesaamatuks
kollektiviseeruma. *Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. *Sisse ränne kahandas aja jooksul oluliselt Eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Industriaaliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustas linnastumist. * 1980 aastatel elas linnades juba üle 70% elanikkonnast. * Mõned Eestimaa piirkonnad muutusid venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? Seati eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika elluviimisel? Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Raamatukogud puhastati "kodaniku ühiskonna pärandist". Sel moel hävis suur osa iseseisvus aegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Kirjanduse tellimine välismaalt
Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim seadis eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnas. Suruti peale kommunistliku ideoloogiat ning prooviti Eesti NSV-d eraldada läänemaailma arengust ja suundumustest. Selline infosulg sundis rahvast orienteeruma vene kultuurile. Järelikult sooviti muuta eestlased ühtseks Nõukogude Liidu massiga, kellel puudusid kultuur ja juured. Taheti summutada igasugune vaba ja loominguline mõtlemine, mis haritud inimesel kombeks oli. Kogu ühiskonnas valitses ideoloogiline surutis, mis tähendas, et varem
ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. Balti apell nõuti MR pakti lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgedega. Selle koostasid eesti, Läti Leedu vabadusvõitlejad. 1983 Euroopa parlament võtab vastu otsuse Balti riikide iseseisvumiseks. 42. Majandus ja rahvastik. Plaani e. käsumajandus: · Riiklik plaanimajanduse juurutamine · Eraomandit puudumine · Sund kollektiviseerimine, kolhooside loomine · Forsseeritud industrialiseerimine · Talu või olla 30 ha; sakslastel 5-6 ha · Tõusvad koormised ja kohustused. 1950 1960 1970 Põllumajandus täielikult laostunud. Põllumajandusele spetsialiseerumine. Majandite liitmisega paranesid
laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine · Eraomandit puudumine esimese sekretäri Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika meeskonna kujundamisel. Ta
tõstvat natsionalismi. K.Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Anti vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suur ideoloogilis-poliitiline tähtsus, algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendad rahulolematuse ühiskonnas, mis leidis esialge väljundi noorsoorahutustes 1980.aata sügisel (paljud karistati koolis väljaheitmisega, kuna noored läksid protestimarsile). 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida
Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripärandit, selleks puhastati raamatukogud kodanliku ühiskonna pärandist. II MS järel jagunes eesti kultuur kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud haritlased sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama'' ja taluma repressioone. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrastuses, näiteks pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1960.aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus. Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme näiteks paljud õpilased said lõputunnistused kohustuslikus korras, isegi need, kes seda ei väärinud. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöös,
Kuid hoolimata tõsiasjast, et pagulusse siirdus arvukalt loovinimesi, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik. Just nende vastupanuvõime ja elujõulisus otsustasid lõppkokkuvõttes eesti kultuuri järjepidevuse säilimise ka nõukogude aastatel. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest.
vene keelele. Juba aastast 1976 oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada ja kaitsda vene keeles. Haripunkti saavutas vene keele ülistamine 1980. aastatel, mil vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning oluliselt suurendati ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. xv. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendas ühiskonnas olevat rahulolematust, mis leidis esialgse väljundi noorsoorahutustes 1980. aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise ajendiks sai 1980. aasta septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilitsad kinni võtsid. Mõned karistati koolist väljaheitmisega
Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse ja pärastlõunaks ole eesti pealinn punaväelaste käes. Eestlaste poolt tehti katse taasiseseisvumiseks. Peaministri Jüri Uluotsa eestvedamisel. 1922. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valiti uus eestvedaja J. Uluotsa advokaat Otto Tief. Leiti sobiv aeg Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. septembril heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp, mida peeti mässuks. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda ja pages. Iseseisvuse eest võideldi edasi eksiilis. Anti ka välismaailmale teada eesti seisukorrast aga tulutult. Ministrid saadeti vangilaagritesse ja sõjaväe ülemjuhataja Jaan Maide hukati
riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja.
tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Suurettevõtted, maa sundvõõraandamine ja sovhoosid. Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest , linnastumine. 19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat! Kuidas mõistad lauset ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik"? Eesmärk kultuuri juurutamine ühiskonnas mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Poliitiliste olude liberaalsus ja rangus, tsensuur. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, kirjanduse tellimine välismaalt piiratud. 20. Mida tähendas ,,kultuurielu lõhestatus"? Mida see kaasa tõi? Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuid nende
Moskva leidis, et ENSV olukord ei ole ideoloogilisest seisukohast rahuldav, et on tehtud vigu, mis tuleb parandada. Vahetati ENSV poliitiline juhtkond. Oma koha kaotas ka Nikolai Karotamm, kes asendati Johannes Käbiniga. Pleenumi otsuste tagajärjel toimusid suurpuhastused ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes, loomingulistes liitudes. Toimusid arreteerimised, saatmised vangilaagritesse. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond. Kannatada sai rahvuskultuur. Majanduspoliitika. Koos nõukogude võimu kehtestamisega Eestis toimus ka omandi natsionaliseerimine. Majanduspoliitika aluseks sai plaani -ja käsumajandus. Eraomand likvideeriti. NSV Liidu majanduse arengus esikohal oli rasketööstuse eelisarendamine. Sama poliitikat hakati ellu viima ka ENSV-s. Esikohal olid siin põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Põlevkivirajoonis rajati üha uusi kaevandusi ja asulaid. Keskusteks said Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sellesse piirkonda
asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunudtsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas.
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne.
õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980. aastatel, kui hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades. Venestamissurve tekitas eestlastes tunde, et rahvuskultuur on hääbumas. See põhjustas ühiskonnas noorsoorahutused 1980. aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise põhjuseks sai 1980. aasta septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats. Üritus saadeti laiali ja noored alustasid protestimarsiga, mille miilitsad katkestasid. Osalenuid karistati koolist välja viskamisega. Tulemuseks olid protestiaktsioonid ja tänavarahutused 1. oktoobril Tallinnas
*EV majanduseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandussüsteemi lammutamine algas nõukogude esimesel aastal ja purustati sõjajärgsel perioodil, kui NSV võimuga kaasnes stalinlik majanduspoliitika. Selle majanduspoliitika tunnusjoonteks olid forsseeritud industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine pea kõikidel elualadel. *Rasketööstusele analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses ENSVs, kus selle põhitandriteks kujunesid põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. *1945 võttis NSVL Kaitsekomitee vastu määruse, mille kohaselt hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas laiendama põlevkivitööstust. *ENSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks
terrorirünnakuid Eesti linnadele. Sinimägede ümber toimusid ägedaimad lahingud. 22. septembril sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ja see vallutati. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Eestil aga puudus jõud nende peatamiseks. Toimus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80000 inimest. Taasiseseisvumise katse Saksa väed lahkusid ja vene väed olid alles tulemas, sellist olukorda taheti kasutada. 1944 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 18. septembril 1944.a. nimetas iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister Jüri Uluots ametisse Otto Tief'i valitsuse. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV ajajärk 21
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise vanuserühma osakaal vähenen
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klas
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget. Võrreldes 1920. a. põhiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Päts aastal 1938. · Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandustõus osutus liiga kiireks siis see tõi kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, Eesti Pank pidi müüma palju Eesti kullavarusid. 1930. a. - Tervet maailma tabas suur kriis, mis sa alguses New Yorgist (,, Must neljapäev"). Selle kriisi põhjuseks oli üle oma võimete elamine, liiga suur tootlikus ja valitsused ei sekkunud pankade tegevusse ja üldiselt majandusse. Ülemaailmne kriis tõi kaasa põllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tööpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud järgmine teisi riike.
tähelepanu, nüüd hakatakse ka inimeste heaolule tähelepanu pöörama) · Uudismaade ülesharimine · Nn inimnäoline sotsialism · Eesmärk jõuda Ameerikast majanduslikult ette · Rahu teema (Stalin oli sõjakas, siis nüüd võetakse kurss rahule) TTR (teaduse ja tehnika revolutsioon) ja selle mõju kunstile · Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides · Tehnika areng pakkus uusi võimalusi (nt salvestustehnika, helitehnika, televisioon (jõudis Eestisse 1955)). · Kajastused sõnalavastuste helikujunduses ja lavakujunduses seni ei olnud võimalik sõnalavastuses kasutada muusikalist kujundust (ainult naturaalne heli), kuid nüüd sai salvestustehnikaga kasutada helilindilt tulevat muusikat. Lavakujundus arenes tehnikaga koos. Uudne võte tegelase valgussõõri asetamine. · Otsesed temaatilised kajastused (nt Kaburi ,,Rops", Tambergi/Krossi
teiselt poolt esmase funktsioonina tõuseb esile see, et arhiiv peab varustama julgeolekuorganeid vastava teabega. 30. see aeg, kui päevakorrale tõuseb mastaapne rahvavaenlaste vastane võitlus. Selleks, et need rahvavaenlased paika panna tuli ühiskonna kohta teavet kogu. Arhivaari ülesandeks oli välja otsida kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja. Arhiiv oli nõukogude ühiskonnas reziimne asutus, see tähendas seda, et arhiivis oli miilitsa valve, see oli asutus, kus nö tavaline
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist
1950-1958 August Jakobson 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan (Johannes) Käbin 1983-1992 Arnold Rüütel Majanduspoliitika koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjooned olid: 1) sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) 2) forsseeritud industrialiseerimine 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis viidi põhijoontes lõpule juba 1945. aastal. · Maa sundvõõrandati ehk riigistati · Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. · Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik muust varast ning loomadest.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Ihunuhtlust kergendati, talupoegade kaebeõigus mõisniku üle viidi sisse. Pärisorjust siiski ei kaotatud täielikult, lihtsalt seda kitsendati. Reduktsioonil oli positiivne mõju talupoegade eneseteadvusele, kuna ka aadlikud pidid alluma endast kõrgemale võimule. 17. saj I poolel raskenes olukord, kuna Rootsi oli sõjas. Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord. KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL Rootsi ajal levis luterlus. Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut. Ortodoksne luterlus luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles
annaabi.ee 
