aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapev. Alates 1988 hakkasid Nukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ra kasutades vtma endale jrjest rohkem vimu. See viis lpuks Nukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Prast Nukogude Liidu lagunemist hendab osa endisi liiduvabariike Sltumatute Riikide hendus (SR). hiskonnas: lubatud oli ainult ks partei - K(b)P (levenemaaline Kommunistlik (bolevike) Partei) / hiljem NLKP. Ebasoovitava elemendi (Stalini vimalike rivaalide) vljaheitmine parteist; endised revolutsionrid ja parteiveteranid misteti rahvavaenlastena sdi ja hukati. Stalini isikukultuse kujunemine seoses Stalini 50-nda snnipevaga (1929). Admisnistratiiv-brokraatliku ssteemi kujunemine, mida iseloomustasid: riigi krgemas juhtkonnas langes intellektuaalne tase ja poliitiline kultuur. vhikliku ametnikkonna kasv, kellelt nuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile.
Nigol Andresen - "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - kokkuvõte Looming 1946, 3 lk 289 - 302 Eesti kirjandus arenes eriti olulisel määral aastatel 1917 - 1924. Seda põhjustas Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Klassisõja aastail ilmneb esmakordselt abstraktne seisukohavõtt ühiskondlikes küsimustes. Bolevike partei oli see, kes lubas Venemaa koosseisu kuuluvatel rahvastel iseseisvuda ja oma riik kehtestada. Enne Oktoobrirevolutsiooni ei mõtelnud Eesti kodanlus isegi mitte eesti keele kehtestamisest ametliku keelena. Oktoobrirevolutsiooniga muutus hoobilt kogu asjaajamine Eestis eestikeelseks ja eestlastele kehtestati nende rahvuslikud õigused. Kodanlus oli siis see, kes hakkas muudatustele vastu sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda
tööstusettevõtetes. Nii hävitati 1941. aasta juulis punaste jõukude poolt suur osa moodsaid käitisi põllumajandusliku tööstuse alal. Nendeks oli Türi piimatehas, Võhma ühistegevuslik eksporttapamaja, ETK Põltsamaa majapidamistehased, Särevere kondenspiimatehas jne. Türi piimatehas oli oma ehituselt ja sisustuselt moodsaim piimatehas Eestis. Uus piimatööstuse hoone ehitati 1937. aastal ning läks maksma 157 000 krooni koos täiendava sisustusega. Piimaühistu hoone mineeriti bolevike poolt 13. juulil 1941 ja lasti õhku 18. juulil. Enne plahvatust rüüstati tehas lagedaks moodsatest masinatest ja tööriistadest, mis viidi ära Punaväe poolt. Õhkulastud hoone muutus täielikuks rusuhunnikuks. Taganevad punajõud püüdsid seina äärde laotud puuriitade abil süüdata ka piimatehase kõrval asetsevat vana tehast, aga tuli kustutati ühistu töötajate poolt Türi linna elanike kaasabil.
19091914 teenis Mannerheim rügemendiülemana Poolas. Maailmasõja puhkedes osales ta lahingutes esialgu brigaadi- ja alates 1915. aasta kevadest diviisiülemana. Ta paistis silma juba esimestes lahingutes ja teda autasustati ihaldusväärse Georgi ristiga. 1916. aasta lõpust sõdis Mannerheim oma ratsadiviisiga Rumeenia rindel, kus ta elas läbi ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused. Läbides seiklusrikka ja ohtliku teekonna, jõudis ta pärast bolevike võimuhaaramist detsembris Soome. MANNERHEIMI NAASMINE SOOME Helsingisse jõudes kohtus Mannerheim Soome ohvitseridega, kes asusid looma noore vabariigi relvajõude, ning peagi nimetati ta sõjavägede ülemjuhatajaks. Ent enne veel, kui armee loomisel midagi ära teha jõuti jaanuari lõpus 1918 puhkes kodusõda. Kommunistide ja sotsiaaldemokraatide juhitud tööliste võitlussalgad, keda toetasid Vene revolutsioonilised soldatid ja madrused, haarasid kogu Lõuna-Soome.
aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht. 1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite kollektiiviga, kes tegi poliitilist selgitustööd Peterburi eesti tööliste hulgas. Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolevike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917... Viktor Kingissepp on ilmselt kurikuulsaim Eesti kommunist. Tema tegevusaeg langeb Eesti Vabariigi loomisaastatesse ja vanuselt oli ta peaaegu üheealine ühe iseseisvuse looja Jüri Vilmsiga. Kuid Kingissepp tegutses hoopis teisel poolel ja püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale
1914 1. august algab I Uuel turul, rahvas vabastab maailmasõda vange, rüüstab politseiasutusi 1917 18. märts Venemaa 1914 17. oktoober avatakse Ajutisele Valitsusele esitatakse Tallinna Kunsttööstuskool Eesti omavalitsuse projekt 1916 tööd alustab esimene põlevkivikaevandus Kohtla Järve piirkonnas 1917 23. aprill Tallinnas luuakse 1917 26. oktoober bolevike Eesti Radikaal Sotsialistlik riigipööre Petrogradis Suur Erakond (J.Vilms, E.Laaman) Sotsialistlik Oktoobrirevolutsion), V.I. 1917 30. aprill Tartus asutatakse Eesti Demokraatlik Erakond Lenini juhtimisel (J.Tõnisson) moodustatakse Nõukogude valitsus. 1917 mai luuakse Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus 1917 12
kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks.
kritiseeritud nii vasakpoolsete kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks.
Tallinnast,katkust,koerakoonlastest,uputavast lemistest kirkikupuhastusest ja lihsalt mehe naise loost.Kena meeleolukas tekst,mille kujundamisel- illustreerimisel kunstnik Jaan Tammsaar on teinud imet,Raamat kui komvek.Aasta kauneim.Kristjan Sanderi 13 talvist hetke ktkeb neli nimetust,neist esimene nimilugu viks olla lhiromaan ja lejnud midagi novellilaadsest.Minu eelistus langeb neile novellilaadsetele,mida autor tahab vtta triloogina,tema altrenatiivajalooliste ngemusele 1917.aastat,mis bolevike asemel psevad vimule anarhitid. Lk 424-426 Teksti autor:Vaapo Vaher Sisukokkuvte:Kui lhtuda kriteeriumist,et hea raamat on see,mis ei allu hekordsele lugemisele,siis peale selle lunastamisloo tepoolest rohkemat ei tea,mis uuesti kttevtmist tingiks. Kui palju ilu vajab kirjandus? Kui heita pilk maailma juhtivatele kirjandusauhindadele viimastel aastatel,siis on huvitav tdeda ajaloo ja eluloolisuse jtkuvat vidukiku
annaabi.ee 
