Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksporti...
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Gruusias,Aserbaidzaanis,Kaukaasias; igapäevaelu:elatustaseme tõus,linnastumine, pensionisüsteemi ja passireziimi korrastamine,massiline elamuehitus,tarbekaupade defitsiit;välispol:paindlik suhtlemine läänega,idabloki ,,rahustamine"(ungari 1956),resarmeerimisküsimuse tõstatamine,välispoliitilised avantüürid,kahepalgelisus,Moskva kohaloleku kasv III maailmas:Egiptus,Korea,Angoola,Kuuba, Vietnam; HILISSTALINISM 1945-53,liider:Jossif Stalin;pol:võimu reorganiseerimine,võimuvõitluse ägenemine,repressioonide uus laine, poliitilised süüasjad, surmanuhtluse taastamine,äärealade sovietiseerimine,A.zdanov,N.Hrustsov;maj:rahvamaj taastamine,reparatsioonid NSVL kuuluvast okupatsioonitsoonist Saksamaal,sõjatööstusekompleksi väljakujunemine,diskussioon maj arenguteede üle, rahareform,kaardisüsteemi kaotamine,põllumaj mahajäämus,I.Kurtsatov;ideloogia:partei juhtivroll
Aastail 1944-1956 oli Eestis metsades umbes 14000-15000 inimest. Baltikumis oli metsavendlus kõige tugevam Leedus. Esijalgu olid need ära ootavas seisukohas, hiljem aktiviseerus võitlus Nõukogude kinnistumise vastu maal. Metsadest väljatuldnutele lubati armestiat, tegelikult arreteeriti. Rängim hoop metsavendlusele oli 1949 aasta massiküüditamine. 1956 lõpetati vastupanu, kuna oli näha, et Lääneriikide toetust ei tule, seejuures algas Nõukogude Liidus leebem ajajärk. 4.Hilisstalinism Eestis · Kolhooside loomise algus 1947 aastaks oli Nõukogulik maareform Eestis lõpule viidud, kui Moskvast anti käsk kiirendada kolhooside loomist. Seda oli vaja metsavendluse hävitamiseks, samuti nähti talulises eluviisis eestluse taastootmist. Eestlasi taheti linnadesse tehaste tööjõuks ajada. Selleaegne ENSV juhtkond soovitas aeglast kolkoseerimist rahva teenimise abil, kuid Moskva ei nõustunud. Algas maksuterror taludele. Talurahva enamus ei läinud ikka kolhoosidesse.
Nõukogude Liit pärast II maailmasõda (Fjodorov lk 48-50, 110-115, 140-145; Adamson lk 120-121, 128-133, 168-172, 191-194) 1. Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus · Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud · Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos · NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias · 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku
13. Kasashtan 14. Turkmeni 15. aserbaidzan Moodustavad kokku Sotsialislku sõprusühenduse va. Hiina, Põ-Korea, Albaania, Jugoslaavia Destaliniseerimine Stalini isiku kultuse hukkamõistmine Iseloomustas üheparteivõim. Võis olla näiline mitmeparteisüsteem, aga võim kuulus siiski ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad
põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse...
· Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda. · Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai ainult ühe partei poolt haks kiidetud kandidaadi poolt. Majandus: · Range plaanimajandus · Riigistamine · Põllumajanduse kollektiviseerimine · Pearõhk rasketööstusel. Koostöö sotsilismileeri ajal: · Vastastiku majandusabi nõukogu 1949a. · VLO 1955a. NÕUKOGUDE LIIT Hilisstalinism- 1945-1953a. · Periood peale teist maailmasõda. · Nõukogude Liit on tunduvalt mõjuvõimsam kui enne teist maailmasõda. · Ida-Euroopas ja Aasias oli võim suurte territooriumite üle. · NL jääb USAle alla, kuna puudub tuumarelv. · Majanduses valitseb kaos. · NL sai Baltimaad: Eesti, Läti, Leedu; Rumeenialt Moldova, Ida-Soome, Lääne- Valgevene, Lääne-Ukraina, Ida-Preisimaa põhjaosa. · Relvastatud vastupanu Baltikumis ja Lääne-Ukrainas.
varasemat poliitikat 6.Saksamaa ühinemine, Berliini müüri langemine : 1989.a rohke põgenikevool sundis lõpuks avama saksamaa DV piire Lääne-Berliini ja Saksamaa Liitvabariigiga. Lammutati raudse eesriide sümbol-Berliini müür. algasid läbirääkimised SM taasühinemiseks. septemris 1990 Moskvas kiitsid ühinemise heaks mõlemad Saksa riigi juhid ja II ms võitnud suurriikide juhid. 3.oktoober ühineski Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine *HILISSTALINISM-1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos, peaeesmärk aatomirelva loomine, kontrollis suurt territooriumi euroopas ja aasias, kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale tema ei oleks kellelgil võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. uus nimetus Nõukogude Liidu Kommnunistlik Partei. Kõige tähtsamaid asju otsustasid stalin, hrutsov, malenkov, beria, bulganin 8
riikidega. Alates 1947. lülitati kiirkorras tasa kõik rahvusliku elemendiga sotsialismi ehitamise plaanid. Areng Baltikumis ja Ida-Euroopas sõjajärgsel perioodil kardinaalselt erinev ei olnud. Kokkupuutepukte rohkem, kui esmapilgul võiks arvata. Poliitilised olud. (EAVI, 264-268, 279-282, 309-314; Kaasik 2016) [L+I] Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned. Stalinism: 1922-53 – Jossif Stalin. Hilisstalinism 1947-1953. Erakorralised muudatused, nt leppimine õigeusu kirikuga, et ühendada rahvast. Järeleandmised rahvuslikul pinnal. Kui olid sõja võidus kindlad, siis hakati nn rahvuslikku NEPi (novaja ekonomitšeskaja politika) tasalülitama. Ideoloogilises sfääris algas huvide kinnikeeramine juba enne sõja lõppu, 1944. aastal. Jätkub sõjajärgsel perioodil. Selline areng on selgelt vastuolus ühiskonna ootustega. Ühiskonna suukorvistamine on oluline tunnus.
annaabi.ee 
