Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. REPRESSIOONID JA GENOTSIID Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942
Suvesõda.Suvi 1941 22 juuni 1941 algas Venemaa ja Saksamaa vahel sõda.Punaarmee taganes ja sakslased jõudsid Eestisse.Eestis toimusid lahingud,milles osalesid aktiivselt Eesti metsavennad(ligikaudu 7000). Sooviti venelastele kättemaksta ja aidata kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele.JUba juulis hakkasid metsavennad ründama nõukogude asutusi ja sõjalisi üksusi.Suurimat edu saavutati Tartus,mis saadi sakslaste saabumiseni enda kontrollialla.Peale punaarmee olid metsavennadade vastasteks NKVD ja hävituspataljonid,kes said tuntuks äärmise jõhkrusega. Saksa okupatsioon. Venelaste repressioonide ja sõjatõttu oli küüditatud ja hukkunud ligikaudu 60 000 Eestlast.Sakslasi tervitati vabastajatena.Mhed astusid massiliselt sakslaste väeüksustesse.Suureks pettumuseks selgus varsti,et iseseisvust ei taastata.Eestist sai Ostlandi kindral kommisarjaadi üks osa,mis hakkas alluma Berliini idaalade ministeeriumile.
koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine.
Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.
maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus, kaubandus ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rublaga ning kaupade defitsiidi teke. Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolis õpetama marksismileninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Hävitati kultuurilisi väärtusi. Toimusid arvukad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvuskomissariaat (SARK). Esmalt kadusid poliitika ja teadusega seotud isikud, esimeste seas olid ka Päts ja Laidoner. 1941. a 14. juunil toimus massiküüditamine korraga mitmes riigis. Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed, vanurid Siberisse asumisele. Enamik küüditatutest surid. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud VeneSaksa sõja algul taandus Punaarmee korratult
seega ei olnud rahval mingit õigust otsustada selle üle, kas see leping saab alkirjastatud või mitte. Kõige üle otsustas K. Päts. Kui eestlastele oleks antud rohkem võimalusi selle üle otsustada, siis arvatavasti oleksid eestlased võidelnud selle eest, et seda lepingut poleks alkirjastatud. Tänu Baaside lepingule tõi Nõukogude liit Eestisse sisse oma baasid. 17. juuni varahommikul aastal 1940 tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Eestis algas Nõukogude okupatsioon. Kuna Eestis olid juba varasemalt sees Nõukogude armee baasid, siis ei oleks olnud Eestlastel mittemingisugust mõtet neile vastu hakata, kuna eestlasi oleks vallanud tohutud kaotused ja seda ei oleks mõistagi keegi tahtnud. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Nõukogude Eesti Sotsialistlik Vabariik Aastal 1941, 14. juunil toimus Eestis Juuniküüditamine. Eestist küüditati üle 30 000
Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid.
konstitutsiooni. b) Teatrites, kinodes ja kontserditel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt -> Eesti läheb NL huvisfääri/mõjusfääri 28. september 1939- Baaside leping -> Nõukogude Liidu protektoraat 17. juuni 1940- Narva diktaat -> Eesti okupeeritakse! 90 000 Punaarmeelast Eestisse 21. juuni 1940- Kommunistlik riigipööre -> uus valitsus (marionettvalitsus) 6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik 14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine: ENSV Vene konstitutsioon Eesti kindralkomissariaat Ülemnõukogu (asendas Riigikogu) Piirkonnakomissarid EKP (juhiks esimene sekretär) Eesti Omavalitsus Rahvakomissaride nõukogu (valitsus) Propaganda juht Hjalmar Mäe Majandusreformid
Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940) Kommunistlik hävitustöö 1940-1941 Kõigi nende 1940.a. muutuste ja repressioonide eesmärk oli teha Eestist lõplikult N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi: Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma
Eesti valitsuse NSVL-ga tuleb pakt sõlmida, sest muidu alustab Nõukogude Liit seisukoht Eestiga sõda, mis hävitab Eesti rahva. Väideti, et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi. Eesti võimalikud valikud 1. alistuda 2. alustada üksi võitlust, mis ilmselt oleks lõppenud lüüasaamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3.veenda Lätit ja Leedut alustama võitlust koos Eesti avalik arvamus Rahvas ei teadnud pakti sõlmimisest suurt midagi, leping sõlmiti salaja, ajakirjanduses püüti seda kajastada positiivselt. Pärast Vene vägede saabumist oli rahvas selgelt Vene baaside vastu. NSVL surve Pakti pealesurumiseks kasutati Orzeli põgenemist. Uputati mentalist,
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
16. Juunil edastas NSV Liit Leedule esitatud ultimaatumi ka Eestile ja Lätile. Nõudmiste vastuvõtmiseks anti aega 8 tundi. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, otsustas valitsus järele anda. 17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. 80000 punaväelast valgus laiali üle kogu maa, kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasiväed võtsid oma kontrolli alla Tallinna. Okupatsioon oli juba sisuliselt teostunud, kui J.Laidoner kirjutas 17. Juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile". Selle kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre.
nende vahetumisi. Abistava materjalina kasutab autor vastavate perioodide ajalooalaseid materjale. Nende abiga annab autor ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ning sellele järgnevatel aastakümnetel. Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil: Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus, baaside leping ning esimene nõukogude aasta Eestis (1939- 1941), Saksa okupatsioon (1941-1944), stalinismi aeg (1945- 2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile
II 1919 – Saaremaa mäss; põhjused: enamlik ja baltisaksa propaganda info puudumine mandril toimuvast nõrk maavalitsus eriti terav maa- ja majandusküsimus IV 1919 – sisepoliitiliselt kõige kriitilisem periood: enamlaste demagoogiline rahupropaganda sõjakurnatus langev rahakurss streigid (2. V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma
augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit “eestlane” kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada
Kaalukaid otsusi võeti vastu kitsas ringkonnas 28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06.40 blokeeriti Eesti merelt&õhust 16.06.40 ultimaatum Eestile 17.06 nõukogude vägede sissemarss u 100 000 sõdurit Narva diktaat o Infrastruktuur & kommunikatsioon NSVL alla o Keelati meeleavaldused o Eraisikud pidid loovutama relvad Kaitseliidu desarmeerimine Okupatsioon võõra riigi territooriumi hõivamine oma võimu alla ja selle valduste haldamine
Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed välksõja taktikat kasutades kiiresti Taani ja Norra, mais okupeeriti Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist
1953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Hrustsovi aeg 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil pidas NLKP KK peasekretär Nikita Hrustsov ettekande riigi olukorrast, milles avalikustas osa Jossif Stalini juhtimisel kommunistliku partei poolt toime pandud inimsusevastastest kuritegudest ja mõistis need kuriteod hukka, kuid süüdistas kõigis kuritegudes ainuisikuliselt Stalinit. Breznevi aeg 1970
Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni lõpus
3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast. · Nõukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavat kaitset tähtsamatesse keskustesse. 2. Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3
veebruaril 1918. Vene armee eelistas põgenemist. Loodi Päästekomitee iseseisvuse ettevalmistamine.K.Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks isesisvusmanifesti, mille autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Saksa okupatsioon Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Eesti rahvuslasi kiusati taga; rahvusväeosad saadeti laiali; algas hariduse ja avaliku elu saksastamine; majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele jne. Vabadussõda (28
siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta). BALTI RIIGID II MS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL (1945-1956) (LK 30-34) 8. DEFINEERI E SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA HÄVITUSPATALJONID olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused. Hävituspataljonide liikmeiks võeti kommuniste, komsomoli liikmeid ja NKVD (miilitsa) töötajaid. Hävituspataljonidele tehti ülesandeks: võitlus vaenlase langevarjurite ja diversantide gruppidega; sõjaliste objektide valve ja kaitse. 22. TERRITORIAALNE LASKURKORPUS oli Punaarmee väekoondis perioodil 29. august 1940 – 22. august 1941 (1. oktoober 1941). E 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus TÖÖPATALJONID olid Nõukogude Liidus Teise maailmasõja ajal moodustatud
Semper, A.Jakobson). 1942.a. organiseeriti rahvuslikke väeosasid koguti kokku ja õpetati välja eesti mehi, suuremale osale tähendas see ühtlasi pääsemist laagritest. Septembris moodustati kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus kindralleitnant Lembit Pärna (1903-1974) juhtimisel. Esimest korda ja ohvriterohkeimalt sõdis korpus 1942.dets. 1943.a. jaan. Velikije Luki all. Langenute, haavatute ja teadmata kadunutena kaotas korpus 17 ooo meest e. ¾ oma algkoosseisust. Saksa okupatsioon 1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus (EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps).
Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, ning ka mitmesuguste seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Lahkhelid tekkisid 1870. aastate II poolel. Algas asi sellega, et Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased, Eesti Kirjameeste Seltsi lõhenes, J. Hurt tagandati Aleksandrikooli eesotsast ning tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. 2. Saksa okupatsioon 1940. aastate alguses 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude võimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid kui vabastajaid ning olid valmis neid igatpidi aitama. Eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas aga kiirest kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha mingit iseseisvat riiki, vaid nävad värskelt hõivatud alades üksnes osa nõukogude liidust
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
a.Eesti (ja Läti-Leedu ) sõjaväe väljaastumist vaatamata poliitilise juhtkonna alistumisele . Balti riikide okupeerimine viidi läbi korrapärase sõjalise operatsioonina ( selle kava alusel, mida oleks kasutatud sõja korral pealetungiks ) . Sissetungiks Eestisse oli koondatud 160.000 meest 600 tanki toetusel . Kogu Balti õhuruumi sulges operatsiooni ajaks Eesti,Läti ja Leedu vastu 5 lennuväediviisi 1150 lennukiga ja merelt eristas operatsiooniteatri Balti laevastik . NKVD sai enne sissetungi käsu , olla valmis vastu võtma 58.000 sõjavangi . Vahetult pärast maa okupeerimist juunis 1940 oli Eesti alal 130.000 N.Liidu sõjaväelast , julgeolekutöötajat ja nn. spetsialisti , keda rakendati uue haldusaparaadi loomiseks . SÕJA PUUDUTUS Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa , puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Kui puhkes Talvesõda , startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama
kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis · Eesti iseseisvumine - jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms) - 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus - 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus · Saksa okupatsioon - 25. veebruar - 11. november 1918 - soov luua Balti hertsogiriik (Eesti ja Läti alad, pealinnaks Riia > iseseisev riik, mis on Saksamaa all) · Vabadussõda) - 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 3. Esimese maailmasõja tulemused · uued riigi(piiri)d - suurimpeeriumid lagunesid · hukkus ca 10 miljonit inimest - kuid nn Hispaania grippi ca 20 miljonit (1918-1920) · enneolematu sõda - gaas, pommitamine, tankid jms · hakati looma rahvusvahelisi organisatsioone
miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta 4) Kui tuleb suur kohustus sõttaminek siis ei tohi eesti mehed minna sõtta. 5) Kõige viimane otsus, mida võeti vastu oli see, et eelmised nõudmised muudeti soovitusteks. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror: Tallinnas korraldati Eestimaa rahvaasemike kongressi, Estonia seltsimajas- 11 detsember 1905. Selle eesmärgiks oli K. Pätsi, J. Teemanti soov saada tagasi ajalehe "Teataja" toimetamine enda kätte. Tallinnas kuulutati välja sõjaolukord, kus miitingud ja koosolekud olid keelatud. Algasid pihta arreteerimine. Sotsiaaldemokraadid kutsuti pimedas Volda tehasesse, sala koosolekule. Sinna tuli kohale 100 isikut, kaasaarvates arreteerimata sotsiaaldemokraadid. Koosoleku juhiks valiti A. Kesküla
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid
1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks. Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Rahvas pettus Versailles' lepingus ja hakkasid liikuma äärmusliikumised. Ebaõnnestunud „Müncheni õlleputš” aastal 1923. 1934 sai Hitler Saksamaa juhiks. Eesti oli demokraatlik ühe päeva – 24. veebruar 1918. Siis järgnes saksa okupatsioon, mis kestis novembrini. Tänu Vabadussõjale saavutas Eesti oma iseseisvuse, mis kestis kuni 1934. aastani, kui tuli võimule Konstatin Päts ja Eesti hakkas muutuma autoritaarseks diktatuuriks. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa. Diktatuuride tekke põhjused: • nn demokraatia kriis (süsteemis pettumine), mille tulemusel kujunesid äärmusliikumised (nõuti äärmuslikku juhti, majanduslikku edu, vaenlaste hävitamist)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
