NÕUKOGUDE AJA POSITIIVSED JA NEGATIIVSEDKÜLJED. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940 aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiemini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi ( linna, seltskonna kiht) hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine (Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse), mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid(Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand), vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Alguses oli raske, palka ei makstud, tasumine toimus natuuras(loodussaadustes, tarbeainetes, mitte rahas), aga kõik jäid ellu, kuna meil oli
a Praha kevad 1961. a Berliini (II) kriis 1962. a Kuuba kriis Pärast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. massiline vägivald vähenes ja hirmuõhkkond hakkas taanduma 2. alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3. võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad, oma kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada eesti kultuuri ja majandust lähtudes Eesti huvidest 4. olukord kolhoosides muutus talutavaks ning maaelanike elu paranes tunduvalt 5. paranes varustatus toiduainete ja tarbekaupadega, sealhulgas levivad Eestisse välismaa kaubad 6. Eesti muutus avatumaks - 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse välisturiste 7. hakati tegelema moodsate teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. 8. Pehmenes tsensuur ja pehmenes loomevabadus 9
Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse Vastupanu ja repressioonid Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu. 1944-1953 aastal oli vastupanu peamiseks vormiks relva võitlus e. metsavendlus. Samas loodeti abi lääneriikidelt, et nad aitaks Eestil iseseisvust taastada. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Metsavennad
mees tõmbas meie nimed väljasaadetute hulgast maha. Pääsesime kõige hullemast ning olime selle eest uuele partorgile väga tänulikud." Märtsiküüditamine täitis oma ülesande täielikult: 1949. aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud juba üle 65% taludest. Järgneva paari aastaga sunniti ka esialgu kolhoosidest kõrvale jäänud talud ühismajanditesse astuma või omamajapidamist likvideerima. 1951. aasta lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSV-s põhijoontes lõpule. Selleks ajaks oli kolhoosides üle 95% talumajapidamistest. Majandussüsteemi lammutamisele aitas kaasa ka industraliseerimine. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine. Analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses Eesti NSV-s. kusjuures selle ,,põhitandriteks" kujunesid põlevkivi-, masina-ja kergetööstus. 1945. aasta juunis võttis NSV
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15
................................................... 7 xiii. Noorte aktiivsus....................................................................................................................... 7 xiv. Ivan Käbini langus ja venestamise algus.................................................................................. 8 xv. Noorsoorahutused ja 40 kiri...................................................................................................... 8 4. Vastupanu ja repressioonid................................................................................................................. 8 xvi. Relvastatud vastupanuliikumine.............................................................................................. 8 xvii. Võimude vägivallapoliitika..................................................................................................... 9 xviii. Noorte salaorganisatsioonid............................................................
kasv väga hea, vabamajapidamistsoonid, linnades ettevõtlus, poliitilise reforme ei toimu, inimõigusi ei tunnistata, KOMMUNISM!; o 1997 kuulub Hiinale Hong Kong; Nõukogude Eesti 1. ENSV valitsemine: Esimest korda kehtestati Eestis nõukogude võim 28.nov 1918 (Narva vallutamine). Eesti Vabariigi okupeeris Punaarmee (25 000) oktoobris 1939 (MRP) oli loodud ultimaatum. Saksa okupatsioon asendus Nõuk. okupatsiooniga 1941. Nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 koostati dokument Eesti Riiklikust Iseseisvumisest. Eesti piiride ja haldusjaotuste muutused aastail 1944-1953: Aastatel 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (u 5% Eesti territooriumist) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950
mandriosa vallutada suutnud ja sel ajal kuulutada välja iseseisvus. Loodi Pääste- komitee, mis pidigi passima sobivat momenti. Koostati ka iseseisvusmanifest, mis kavatseti iseseisvuse väljakuulutamise päeval ette lugeda. Tallinnas kuulutati iseseisvus välja 24. veeb. 1918.a. Moodustati Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Järgmisel päeval olid platsis sakslased, mingit EV nemad ei tunnustanud. Nad hoopis okupeerisid kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon lõppes 1918. novembris ja saksa väed lahkusid Eestist. Seda kasutas ära Nõukogude Venemaa, kes soovis oma endiseid tsaari-impeeriumialasid tagasi saada. 28. nov. 1918. tungis Punaarmee Eesti Vabariigile kallale ja algas Vabadussõda. Sõda lõppes 2. veeb. 1920. Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel: a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla,
ja saadetakse kommunistide poolt laiali. De facto Faktiliselt De jure Juriidiliselt 20 veebr. 1918. a. Alustasid Saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23.Veebruar 1918. a. -Eesti rahvuslikud tegelased kasutasid ära aega Saksa ja Vene vägede vahel ja Pärnus kuulutati välja Eesti Vabariik! 24.Veebruar 1918. a. Tehakse seda ametlikult Tallinnas 25.Veebruar 1918. a. Vallutasid saksa väed Talinna (3. märts Narva) ja algas Saksa okupatsioon Veebruar-November 1918 Kõik materjaalsed väärtused veetakse välja. Balti Hertsogiriik Saksalaste kava rajada Eestisse ja Lätisse oma riik. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõja põhjused: 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise impeeriumi alad 2. Lenini poolt organiseeritud maailmarevolutsioon 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4
rahuläbirääkimisi o 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma; ameeriklased lahkusid, kodusõda jätkus o USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, L-V alistus 1975, kehtima jäi kommunistlik režiim o 1976 pooled ühendati, hiljem tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas, viimases toimus diktaatori genotsiid omaenda rahva vastu o Arvatakse, et USA sekkumine oli halb idee, sest suur osa sõdureid sunnitu võitlema ning kaotasid oma elud. Lisaks ei suutnud USA armee võita ja kommunistid võitsid. USAs oli tekkinud ka sõjavastane liikumine, millel tõttu pajusid veterane halvustati nende töö pärast. o Kui USA pooleks sekkunud, oleks kommunism kiiremini levinud Vietnamis ja ka ülejäänud Aasias.
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma
.........49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA.................................................................................................................................................. 56 SAKSA OKUPATSIOON 1918................................................................................................................................ 56 SÕJATEGEVUSE ALGUS........................................................................................................................................56 MURRANG SÕJAS.................................................................................................................................................57 TARTU RAHU...................
40 lahkus Eestist umbes 13000 sakslast (Umsiedlung baltisakslaste lahkumine). Nad paigutati elama Poolalt vallutatud aladele. 14.05.09 1940. aasta kevadel hakkas NSVL süüdistama, et riigid on rikkunud vastastikku abistamise lepingut. 16.juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi: nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja valitsuse vahetamist. Nõukogude väed olid valmis ja Eestil ju mehi eriti ei olnud. Polnud muud teha, kui sellele alistuda. 17.06.40 algas NSVL okupatsioon. Toodi juurde 80000 meest. Samal ajal kirjutas Laidoner alla päevakäsule: Narva diktaat. · kõik ühendusteed ja sidekanalid anti punaarmee kontrolli alla · rahvakogunemised ja meeleavaldused keelati · kodanikud pidid loovutama relvad Eestisse saabus NSVL esindaja A. Zdanov. Tema korralduseks oli korraldada meeleavaldus valitsuse muutmiseks. Meeleavaldus toimus 21.06.1940 Tallinnas, osalesid seal mõningad
võeti, varisesid kokku. *Inimestevahelised pinged kasvasid. *Taludel oli kohustus kindel kogus põllumajandussaadusi (kartul, teravili, liha, munad jm.) riigile müüa. Veel olid talupoegadel töökohustused. *Maareformi läbiviimisel hakati ENSVs moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, nt. sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte. *Maareformi loomisel anti talupoegadele ,,Maa põlise kasutamise aktid". *1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist. *Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse
kallaletungi korral, nii sõjaliselt kui ka muud moodi; NSV saab õiguse omada mere- sõjalaevastiku baase ja aerodroome rendi õigusel sobiva hinnaga; ei sõlmita lepinguid teiste riikidega, mis võiks kahju tuua antud lepingu ühele või mõlemale osapoolele. Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita kaks olulisemat sündmust, mis mõjutasid Eesti ajalugu. Baaside leping on MRP salaprotokoll, Talvesõda, Orzeli juhtum, baltisakslaste lahkumine. Nõukogude okupatsioon Eesti okupeerimine lk 78-79 16. juunil 1940 esitas Nõukogude liit Eesti ja Läti valitsustele noodi. 17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon. Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07
nende vahetumisi. Abistava materjalina kasutab autor vastavate perioodide ajalooalaseid materjale. Nende abiga annab autor ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ning sellele järgnevatel aastakümnetel. Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil: Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus, baaside leping ning esimene nõukogude aasta Eestis (1939- 1941), Saksa okupatsioon (1941-1944), stalinismi aeg (1945- 2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile
1933 hitler sai saksamaa kantsleriks 1,5 a hiljem hitler kuulutatakse saksa rahva juhiks ehk führer saksamaal kuulutatakse välja totalitaarne kord. 1 aprill 1933 boikott juudi äridele st ei külastata juudi ärisid. juut ei tohtinud olla õpetaja ega kultuuritöötaja. 1935 juutidelt võeti ära kodakondsus, keelati abielluda sakslastega. 9-10 nov 1938 kristallöö purustati juutide ärisid, vägivald juutide kallal. eesmärk oli juudi vaba riik saksa rahvas pooldas hitlerit sest majandus paranes, lõppes majanduskriis. tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi. tööpuudust aitasid likvideerida hädaabi tööd nt teede ehitamine nõukogude liit veebruar 1917 kukutati tsaar nikolai II okt 1917 said võimule enamlased e bolševikud neid juhtus v.Lenin 1918-1920 kodusõda; 1914-1918 I m.s –s pärst kodusõda oli venemaa sügavas kriisis sõdades oli hukunud 20 mln inimest invaliidiks jäi 4,4 mln
kodukohta. Raskusi oli ka endale sõnaõigus plaanide koostamisel, sobiva erialase töökoha leidmisega. 1956. aastal aga soovitati kolhoosidel oma põhikirja täiendada vastavalt Põllumajandus kohalikele oludele. Seda võimalust kasutasid eranditult kõik Eesti Sulaaega tervikuna võib pidada kolhoosid. 1955. aastal suunas EKP majandusliku edasimineku üle 300 inseneri, töölise ja teenistuja perioodiks. Selles oli oma osa alalisele tööle kolhoosidesse nende psühholoogilise kliima mahenemisel. paremaks juhtimiseks, mis vastas Kui Stalini ajal oli majanduses täielikult leninlikule dogmale lin- juhtivatel kohtadel töötanud inimesi naproletariaadi juhtivast osast
Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine
Piiri muutmisel olid sõjalis-strateegilised põhjused. Petserimaa ja Narva tagused alad olid juba 1930. aastatel olnud Eesti kaitse sõlmpunktideks, mille ülesanne oli peatada vaenlase edasitungimine, et jõutaks läbi viia üldmobilisatsiooni. Asja võib näha ka nii, et territoo- riumide liitmisega kiirustamist veel enne suure sõja lõppu Euroopas mõjutas Moskva mure selle pärast, et Adandi Harta põhjal võiks kerkida esile nõudmine lõpetada okupatsioon Balti riikides. Üks osa ühtlustuspoliitikast oli Nõukogude Eesti kohaliku valitsemissüsteemi uuendamine. Vanast ajast oli maa jagatud maakondadeks ja valdadeks - 1945. aasta algusest oli esimesi 11 ja teisi 233.1945. aasta sügisel aga loodi kohaliku omavalitsuse alamastmena valdadesse uute nõukogulike elementidena 637 külanõukogu. Põhjalik uuendus leidis aset 1950. aastal, kui 13 maakonna ja 233 valla asemele
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid
18. oktoobrist 1939 hakkas Punaarmee Eestisse sisse marssima.Kolonn kolonni järel veeresid Nõukogude sõjaväeosad Eestimaale. Venemaa sõjaväebaaside paigutamisega oma territooriumile kaotas Eesti tegelikult juba sõltumatuse. Vaatamata Eesti järelandlikusele hakkasid Eesti- Nõukogude suhted pingestuma. Võimu ülevõtmine Balti riikides oli toimunud sujuvalt ja veretult ning Venemaa asus nende iseseisvust täielikult likvideerima. Nõukogude okupatsioon Eestis osutus raskemaks , kui seda keegi oleks osanud arvata. Eesti inimesed olid harjunud ise oma asju otsustama , vabalt mõtlema ja rääkima. Nüüd võis inimest selle eest ähvardada surm , vangistus või Siberisse väljasaatmine Võim , mis purustas monumente ja põletas raamatuid, ei saanud hoolida ka inimestest. Esimesed arreteerimised toimusid vahetult maa okupeerimise järel. Küüditamised mõjusid kodanikele sokina , mis kahtlemata oligi eesmärgiks
rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi, valitsus vastutab presidendi ees PILET 10 Diktaatorid Stalin, Mussolini ja marss Rooma, Franco, Hitler (õllekeldriputs, holokaust), diktatuuridele iseloomulikud jooned. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 146-173, õp II osa 4-44, Atlas 72-74 -Stalin Ta hävitas kõik kes olid võimelised juhtima rahulolematuid ning oleksid võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine. Hävitati suur-ja väikeettevõtjaid, asendati neid kontoriametnike ja proletaarlastega. Tööpuudus kaotati. 1936.a Stalini konstitutsioon, milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja võrdset valimisõigust. Pidi samuti looma Lääne üldsusele Nõukogude Liidust sündsa pildi. -Mussolini ja marss Rooma 1922.a okt Napolis toimunud kongressil nõudis Mussolini ultimatiivselt fasistidele viit ministrikohta, ähvardades muidu marssida Rooma..
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944). See lähiajalugu selgelt piiritletav nii poliitilises, kultuurilises ja ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood.
veebruaril 1918. Vene armee eelistas põgenemist. Loodi Päästekomitee iseseisvuse ettevalmistamine.K.Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks isesisvusmanifesti, mille autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Saksa okupatsioon Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Eesti rahvuslasi kiusati taga; rahvusväeosad saadeti laiali; algas hariduse ja avaliku elu saksastamine; majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele jne. Vabadussõda (28
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
saksa kodanluse üle. 5. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiirenes tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Seega kujunes 3 klassi: kodanlus, tööklass ja intelligents 6. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905.aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2. Erakondade teke Eestis Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andis tooni rahvuslus ja sotsialism 1. Rahvusliku liikumise sees eristus 20
aastatel; sisepoliitilise kriisi põhjused 1930.aastate algul; Vabadussõdalaste liikumine Eestis; 12.märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). · Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia".
Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964: Uute alevite ja linnade moodustamine. Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus, vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki. Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959. a, 37'st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni. Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine. Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine. Ühendati väiksed kolhoosid suurtemateks kolhoosideks, et oleks kergem majandada. Mida tugevam oli ühismajand ehk kolhoosid oli parem elu teistel inimestel oma linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne. HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS: (EA VI, 250256, 268274; S: Tannberg 2007; Hämäläinen 2015; Liivik 2015; Saueauk 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal: 1944. aastal Baltikum vajas Moskva täiendavat institutsioon, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis.
*Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega. *Maapäevast sai aadli omavalitsus organ *Talupoegade koormused kasvasid *Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele. 1582 hakkas liivimaal kehtima konstutsioon *Liivimaa jagati *presidentkondadeks. *vojowoodkonnad *Staarostkonnad *Staarostid allusid otse kuningale *Rahva elujärk paranes *Valga alev sai linna õigused Taani võim Saaremaal *Saaremaa elas liivi sõja üle teistest kehvemini *Taani jagas oma võimu aadlikega. *Taani võimud viisid Saaremaal läbi mõisate riigistamine ehk reduktsioon *Kursesaare alev sai linna õigused Rootsi võim kogu Eestis *1604 krooniti Rootsi kuningaks Karl IX *1600 1629 toimus Poola/Rootsi sõda *1601 - 1603 tabas Eestit näljahäda *1621 - tegi Rootsi kuningas Gustav Adolf II rünnaku liivimaale
uue sõja alge: revanšši tahe, rahulepingute süsteem ei toiminud , vastuolud lahenduseta tsiviilisikel ja sõdalastel ei tehtud vahet “kadunud põlvkond” moraalinormide purunemine, naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus, moe muutus impeeriumite lagunemine, Euroopa poliitilise kaardi muutus tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt loodi rahvaliit 6. Pariisi rahukonverents. Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks? Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
