Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e
Õigusõpetus Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See
(1) Hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. (2) Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. (3) Hooldus seatakse mingi toimingu või teatud toimingute tegemiseks. (4) Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja. 15.Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus: Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas. (4) Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike.
- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust;sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või
Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku
Äriõigussuhteid reguleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (eesmärgiks vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis). Viis liiki äriühinguid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühing. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Tsiviilõiguse haru. Toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Objektiivse õiguse tähenduses: Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õiguse tähenduses:
saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel. 226. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? V:Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana?
vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (Riigikogu, 2002). 2 HEREDITAS - PÄRIMINE 2.1 Hereditas Rooma eraõiguses Isiku füüsilise surma või surnuks tunnistamise puhul kerkib küsimus, kuhu jääb tema vara, mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses. Kui olemas on testament, siis on pärijaks isik, kes võtab perekonnas võimu üle ning saab loomulikult ka surnud isiku vara. Kuid peale päritud võimu
Sõjategevus või loodusõnnetus – 2a. jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid Näited: 1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut 2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral 3.) 2016.a. teadmata kadunuks jäi 48 isikut PÄRIMISE ALUSED Seadus – (Seadusjärgne pärimine) Pärandaja viimse tahte avaldamine, kas: Testament või Pärimisleping (kahepoolne otsustamine) Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping. Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed. PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI Ei ole testamenti või pärimislepingut Pärijateks on abikaasa ja sugulased Sugulased pärivad kolmes järjekorras: 1. Järjekord – alanejad sugulased (lapsed) 2. Järjekord – vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed) 3
või psüühiliste toimingute tegemiseks vajavad abi. Määratakse hooldaja. Hoolduse puhul küsitakse, kas soovib seda inimest enda hooldajaks. Lõpeb, kui hooldatav ei vaja hooldajat enam. PÄRIMISSEADUS Kehtib aastast 2006. Notari tööga seotud õigusaktid. Surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teisele(teistel) isikutele. Õigusvõime õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärimine isiku surma korral vara üleminek teistele isikutele. Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandi vastuvõtnud, sellea seoses tekkinud õigused ja kohustused. Pärandaja surnud isik, ainult füüsilised isikud
Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.
loal) Laspendamisest teadja peab hoidma saladust Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul Isik, kes ei ela Eestis, võib Eestis elava eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul Lapesendamsiel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime 8. PÄRIMINE JA PÄRANDAMINE 8.1. Mida tähendab pärimine ja pärandamine Eestis kehtib (2010. a.) pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja on füüsiline isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb (juriidiline isik ei sure, vaid lakvideeritakse) Pärand on pärandaja vara Pärand avaneb isiku surma korral Pärija võib olla füüsiline või juriidiline isik Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut 8.2
kolme ja enama lapselisele perele b. kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4. kord aastas makstav peretoetus a. koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär Makstakse pensioniameti kaudu. 18 30.10. (L) PÄRIMISSEADUS Kehtib aastast 1997. Õigusvõime õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm.
· kui on mitu perekonnanime, siis soovitakse ühte perekonnanime Uueks perekonnanimeks ei või anda: · ei ole sobiv oma keeruka või eesti õigekirjutusreeglitele mittevastava kirjapildi tõttu · ei tohi olla sama nime ja sünniajaga isikut · ei saa võtta sellist perekonnanime, mis on liiga laialdase kasutusega (nt Tamm, Saar, Mägi, Sepp, Ilves, Kukk, Rebane) · ei saa võtta sellist nime, mis on üldiselt kasutatav eesnimena Pärimisseadus (PärS) Hakkas kehtima 2009. Pärimisõigus reguleerib surnud isikule kuulunud vara üleminekut teistele isikutele. Pärandvaraks on varalised õigused ja kohustused. (koos varaga saab ka võlad ja muud kohustused). Poolteks on pärandaja ja pärija. Pärandajaks saavad olla ainult füüsilised isikud. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärida ei saa isikuga lahutamatult seotud kohustusi ja õigusi. (pensionid ja toetused). Vara ei tohi jääda aga peremeheta.
Kõik ülejäänud on vallasasjad. 9. Mis on abieluvaraleping ning mis on selle lepingule esitatud peamised nõuded perekonnaõiguses? Abieluvaraleping on mehe ja naise vaheline leping, mis reguleerib nende varasid abielu ajal. Kui leping on olemas, siis saavad mõlemad osapooled lahutuse korral lepingus kindlaks määratud osa ning neil pole õigust teise poole varale. Enne abielu on kõik ostetud varad iga inimese isiklik vara. 10. Mis on pärimine seaduse järgi? Pärimine on oma vara (kinnis- ja/või vallasasjade) jätmine oma seadusjärgsetele pärijatele. Nendeks võivad olla õed, vennad, lapsed, abikaasa või testamendi alusel ka mõni kõrvaline isik (mitte veresugulane ega abikaasa). Variant 2 1. Nimetage peamised avaliku õiguse harud Eesti õigussüsteemis! Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 2
1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: 1. Isikud (suhete subjektid) 2. Asjad (suhete objektid) 3. Hagid (omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal) Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) 2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks: 1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse oma 1804, Saksa Eraseadustik BGB 1900, Sveitsi tsiviilkoodeks 1907, Hollandi tsiviilkoodeks 1949. 45. Füüsilised isikud
40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja –kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärimiskõlbmatus – tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks.
nagu omanik Loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asja eraldumisel Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt – suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
Noomitus Rahatrahv(max 10 päevapalka) Töölt kõrvaldamine(max kümme järjestikulist tööpäeva ilma palgata) Töö suhte lõpetamine 20. Distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad. Määramise kord ja eesmärk. Karistuste määramise tähtajad: Süüteo toime panemise päevast 6 kuu jooksul peab olema karistus kohandatud, kui tähtaeg läheb üle, siis enam töötajat karistada ei saa. Menetlemise aeg on 1 kuu ja seda menetleb vahetu ülemus. Inventuur, revissioon selle puhul peab karistus olema menetletud ja karistatud 1 aasta jooksul Karistuste määramise kord: On vaja võtta seletused süüdlastelt, kirjalikus vormis, kusjuures süüdlasel on õigus ütluste andmisest keeldumist. Tuleb võtta seletused tunnistajatelt, kes midagi sellest konkreetsest süülisest tegevusest teavad, on kohustatud ütlusi andma v.a. siis kui on tegemist lähedaste sugulastega või abikaasa või abikaasa sugulased.
Noomitus Rahatrahv(max 10 päevapalka) Töölt kõrvaldamine(max kümme järjestikulist tööpäeva ilma palgata) Töö suhte lõpetamine 20. Distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad. Määramise kord ja eesmärk. Karistuste määramise tähtajad: Süüteo toime panemise päevast 6 kuu jooksul peab olema karistus kohandatud, kui tähtaeg läheb üle, siis enam töötajat karistada ei saa. Menetlemise aeg on 1 kuu ja seda menetleb vahetu ülemus. Inventuur, revissioon selle puhul peab karistus olema menetletud ja karistatud 1 aasta jooksul Karistuste määramise kord: On vaja võtta seletused süüdlastelt, kirjalikus vormis, kusjuures süüdlasel on õigus ütluste andmisest keeldumist. Tuleb võtta seletused tunnistajatelt, kes midagi sellest konkreetsest süülisest tegevusest teavad, on kohustatud ütlusi andma v.a. siis kui on tegemist lähedaste sugulastega või abikaasa või abikaasa sugulased.
arengutase seda võimaldab. 14) Eestkoste ja hooldus Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Orvuks jäädes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja määratkase täiskasvanutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu, hooljada aga sotsiaalameti kaudu. Piirangud: eeskostja annab aru kirjalikult sotsiaalametile varalises osas. 15) Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. 3 4 (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
PEREKONNAÕIGUS Patriarhaalne perekond, kõik isa võimu all. Kolm abielu sõlmimise vormi: o Religioosne akt- 10 tunnistajat + preestrid. Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad. o Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt- 5 tunnistajat + kaalumees. o Abielu faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul- igamise printsiip Abielu cum manu- naine nii isiklikes kui ka varalistes suhetes mehe võimu all, nagu oleks tütar. Võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe,aga ka viimase sugulaste surma puhul. Võib lõpetada ainult mees Abielu sine manu- perekonnaõiguslikud suhted, abikaasade vahel on nn varalahususe süsteem, mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel. Dos- kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob. Donatio propter nuptias- mehe poolt naisele tehtud kink, vastas suuruselt umbes dos'ile. Augustus määras erilise abielulahutamise korra
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond
kuu ametipalk.Töölepinguga saab koondamise hüvitist 1 kuu keskmise. Riigi poolt hüvitatakse kindlustushüvitis ning seda makstakse kes töötab sama tööandja juures 5- 10 aastat. 3. Asutus on likvideeritud. Perekonnaseadus Juuni 2010 vastu võetud. · Esimese asjana vaadatakse abielu. Abielu saavad sõlmida omavahel mees ja naine. · Abielu sõlmimise koht: Perekonnaseisu asutus, kirik, notar. Abielu sõlmimiseks tuleb avaldada avaldus. Abielluda ei saa 1 kuu pärast avalduse esitamist. See kuu aega on järelemõtlemisaeg. Mitte kauem, kui 3 kuud. · Vanus: täisealisena (18 aastane). 15 aastaselt on lubatud abielluda eestis, siis peab kohtu poole pöörduma. · Abielu sõlmimise takistavad tegurid: 1. Veresugulased. Põlvnemine: vanaemad, vanavanaemad. Lapsed, lapselapsed.Õed ja vennad. Ei tohi abielluda nendega. 2
Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: Asjaõigus Obligatsiooniõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas
Igaühel on õigus saada ametiisiku ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud ametiisikult selle loa kohta teavet. (4) Ametiisik ei või töö- või teenistuskohustuste täitmise korras kontrollida enda kui ettevõtja, samuti tema osalusega täisühingu ega tema täisosalusega usaldusühingu tegevust. (5) Lähisugulasena käsitatakse seaduses vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last. 9. Kes on notar ja mis tingimustel saadakse notariks? Kes määrab notari tasu, kes määrab tema tööpiirkonna? Milliseid toiminguid teeb notar? Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notareid Eestis tuleb eristada paljudes riikides eksisteerivatest tsiviilõiguslikest notaritest, kellel on oluliselt väiksemad pädevused.
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ,
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. Abikaasad on abielu pooled, kelle vahel on sõlmitud abielu. 58. Pärimisõiguse alused. Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). 59. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
