Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna
sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja- Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171
Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi kodanikud Kagu-Norras pankrotistusid. Kriis oli pikk ja raske. Alates 1830-ndaist hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse
arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused
Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljardit NOK (4 623 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 534 440 NOK (969 850 EEK)
17.mail võeti vastu nn Eidsvolli konstitutsioon; Norra kuulutati iseseisvaks ja Taani kroonprints valiti Norra kuningaks; Rootsi kuulutasa Norrale sõja; Norra väed alistusid; Rootsi kroonprints Karl Johan tunnustas Eidsvolli konstitutsiooni Personaalunioon: Rootsil ja Norral on ühine kuningas; Riikidel oli ühine välispoliitika; Norra valitsus asus Kristianias Parlament - Storting - tegutses rahva huvides Norrale mõjus raskelt seinste kaubandussidemete kadumine; Nõrgas olukorras oli riigi rahandus; 19.saj keskpaigaks paranes rahandusolukord; Ehitati raudteid; Suurt tähelepanu pöörati kaubalaevastiku arendamisele. Norra kaubalaevastik muutus üheks suuremaks maailmas; 19.sajandil kasvas rahvaarv umbes 3x. Sajandi lõpus elas Nrras 2,2 miljonit inimest. Rahvaarv kasvas vaatamata väljarändele; Island
Norralaste tegevus 1814: Asehaldur Christian Frederik ja Norra juhtivad ametnikud otsustasid mitte tunnustada Kieli rahulepingut. Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik. Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia 3) Kuningas nimetab riigiametnikud, juhib välispoliitikat, sõjaväge ja laevastikku, kuulutab sõja ja sõlmib rahulepingud täitevvõim 4) Kahekojaline stortinget (esinduskogu) kehtestab seadused seadusandlik võim 5) Garanteeriti omandi kaitse ja trükivabadus, privileegide ja monopolide vastasus
................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e
Jag vet att Du är och Du blir vad du var. /: Ja, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/ Jag städs vill dig tjäna mitt älskade land, din trohet till döden vill jag svära. Din rätt, skall jag värna, med håg och med hand, /:din fana, högt den bragderika bära.:/ Med Gud skall jag kämpa, för hem och för härd, för Sverige, den kära fosterjorden. Jag byter Dig ej, mot allt i en värld /: Nej, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/ ROOTSI KUNINGRIIK (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all
iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus.
vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). *Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. *Saaristo-Suomi- Väga palju saari. Kõige pehmem kliima. Palju siledat kaljut. Seal on ka lehtpuid. Palju inimesi ei ela, aga populaarne suvituskoht, saartel palju suvilaid, suvel rahvaarv kahekordistub. Kalakasvatus ja kalapüük väga olulised, räime palju. Turism ja veidi põllumajandust. 2.Eteläinen rannikkomaa Üldiselt tasane, viljakas savipinnas. Kõige tähtsam ja tootlikum põllumajandusala. Mitmeid jõgesid (nt Kymijoki). Tihedalt asustatud, palju suuri linnu, palju sadamaid, tööstus. 3. Pohjanmaan rannikkomaa Pohjanmaa on vana maakonna nimi. Tasane ala, kõige tasasem (lageus). Palju jõgesid, palju punaseid kahekordseid maju. Palju soid, tegeletakse palju põllumajandusega. 4
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente)
ELATUSALAD Väga oluline on olnud ja on nüüdki metsikute põhjapõtrade küttimine - Taimõr on praeguseks suurim metsikute põhjapõtrade populatsiooniga ala maailmas. Nganassaanid pidasid maismaal ajujahti võrkude, taradega ja ka paatidega jõeületuskohtades põhjapõtrade rändeaegadel sügisel ja kevadel. Poisil tähendas esimese põhjapõdra tabamine täiskasvanuks saamist (Vassiljev, Simtsenko 1970: 211). Suvine jaht sulgivatele veelindudele ja talvine karusloomajaht lõksudega ning kalapüük on samuti etendanud olulist rolli nganassaanide traditsioonilises majanduses. Elati püstkodades ja peeti sõidupõhjapõtru, keda rakendati narta ette. 19. sajandil võtsid nganassaanid neenetsite eeskujul kasutusele suuremahulise kodustatud põhjapõtrade kasvatuse koos pideva rändava eluviisiga (talveks lõunasse, suveks põhja). Valdav osa nganassaanide rändealadest jäi lagetundraaladele, talvel jõuti ka metsatundrasse. 20. sajandi keskel
Selle kõrval on rahvusvaheliselt tuntud; · TeliaSonera · Nordea pank · Stora Enso Oyj · UMP-Kymmenne Oyj · Metsäliitto Oyj · Elcoteq Oyj · Fortum Oyj · Elisa Oyj (Oyj = AS, aktsiaselts). Soome liitub üha rohkem rahvusvaheliste kontsernidega, võtab üle välismaiseid firmasid ning ettevõtted investeerivad teistesse riikidesse, kus on kodumaast odavam tegutseda. Rahvastik Soomes elab värskeimatel andmetel 5 282 866 inimest ja selle arvuga kuulub Soome suurriikide hulka. Soome rahvaarv, 17502000 Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1750 421 000 1880 2 060 800 1760 491 000 1890 2 380 100 1770 561 000 1900 2 655 900 1780 663 000 1910 2 943 400
Sissejuhatus Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles´ süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga koguni kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist. Samal aastal otsustasSaarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga, 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939
Kultuuri põhjapoolses osas ehitati megaliite (dolmeneid, käiguskalmeid). Üksikud hauad olid algselt sageli kaetud väikese mullakuhjaga, aja jooksul kasvasid mitmed sellised väikesed kääpad kokku moodustades suuri kääpaid. Hoonetest pikad majad, algul siiski suhteliselt lühikesed majad. Majade pikkus aja jooksul kasvas. Harilikult täisnurksed hooned; mõnel pool ka ümmargused ja ümardatud nurkadega hooned. Majandus varieerus piirkonniti. Nt Rootsis kohati oli kõige olulisem kalapüük. Üldisemalt : karjakasvatus, juhtloomaks veis, mõnevõrra vähem kasvatati lambaid ja kitsi. Kasvatati lina, kooti kangaid. Taanis peetakse just lehterpeekrite kultuuri esimeseks põllunduslikuks kultuuriks; kasvatati sigu ja veiseid. Jõudis Taani u 4000 eKr. Taanis dolmenid, käiguskalmed. Lehterpeekrite kultuuri ajal rituaalsed ohverdused järvedesse, jõgedesse: sageli savinõud. Hiljem veekogud soostusid. Nõudega koos sageli looma- ja inimluud. Samadelt niisketelt
päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust "läänemaad", kuid lisaks Lääne- Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri
Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918. a. laiendati siin valimisõigusi - meestele üldine valimisõigus alates 21 eluaastast ilma varandusliku tsensuseta, naistele 30 eluaastast alates. Valimisõiguslike kodanike hulk kasvas selle reformi tagajärjel 8,7 miljonilt 21,4 miljonini. 1900.-1906. aastail välja kujunenud Briti Tööerakonna (tekkis kutseühingute pinnal) poolt
Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega
nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President
Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.” Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest! Dresen vaatas fotosid ja pakkus, et see on Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Kuidas Dresen sellisele järeldusele jõudis? Seda ütles talle käilakuju ise – nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel. “Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen. Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki
Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4. Põhja-germaani kalmed Grobia skandinaavlaste koloonia/tugipunkt; veidi hiljem ka Vana-Laadoga N 10.12.09-2 II Viikingiaeg VIIKINGIAEG - Ettekujutused viikingitest pärinevad munkade kirjutustest kuna viikingid olid paganad, siis seda halvustavam suhtumine neisse oli. Tekkisid müüdid (sarvedega kiivrid) n Cambridge ülikoolide avastus ühe krooniku kirjutuste põhjal: viikingid liiga puhtad ja kasitud hoopis pesevad ja kammivad end lausa iga päev ja vahetavad liiga sageli riideid! · Laias laastus kolme rühma (vastavalt tänapäeva): Norra ala viikingid (suurem huvi Sotimaa vastu, jõudsid ka kaugemale Island, Gröönima, Ameerika), Taani ala viikingid
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega
maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse * 8 Majandus o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited
7. LOENG Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas. 2008. a leiti Saksamaal ühest koopast kaeluskotka tiivaluust tehtud flööt, see oli 35 000 a vana. Seega tehit juba tol ajal muusikat. Sloveenia arheoloogid väidavad, et vanim flööt asub Sloveenias Divije Babes ja on 65 000 kuni 41 000 aastat vana, neandertaallaste koopas. See on valmistatud koopakaru luust. Saksa arheoloogid väidavad, et see on karu hambajälgedega luutükk. Muusika vanim etapp on seotud laulmise ja rütmiga. Lauluhääli ja lihtsat muusikat võis teha juba homo erectus, tema võis tegelda ka tantsuga. Keelpillidest oli tähtis vibu kasutuselevõtt, vibu on lähepunkt keelpillide tekkele. Euroopas hakkas vibu levima umbes 30 000 aastat eKr. Vibusid säilinud ei ole, leitud on aga nooleotsi. Paleoliitikumi lõpp ja mesoliitikum. Põhjapoolset Euroopat on aeg-ajalt tabanud jääajad. Jääaegasid on Maal olnud mitmeid. Elame ka praegu jäävaheajal
· 1925 keelustatakse teised parteid. Algab korporatiivse ühiskonna ülesehitamine. Poliitilised vastased arreteeriti, kuid vähesed neist tapetakse. Enamus saadetakse asumisele. · Mussolini oli eeskujuks paljudele autoritaarsetele tendentsidele 1920.-1930. aastate Euroopas. Uued riigid Euroopas · Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Danzig, mõnda aega ka Fiume, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, Iirimaa. · Ida-Euroopa uusi riike hakati käsitlema cordon sanitaire'ina. "Idavall". Põhimõtteliselt "süsteemivälised" riigid tekkinud ilma suurriikidevaheliste kokkulepeteta ja ise enda "elujõulisust" tõestanud. Demokraatia kriis "Sõdadevaheline" aeg Euroopas · Perioodi Esimesest Maailmasõjast kuni Teise Maailmasõja järelsõdadeni on kirjeldatud kui ühtset sõdade ajajärku.
* Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Koolides õpiti seitset vabat kunsti: -) Retoorika -) Aritmeetika -) Dialektika -) Grammatika -) Muusika -) Astronoomia -) Geomeetria * Piiblist loeti ette vaid lühikesi väljavõtteid, et inimesed liiga targaks ei saaks või hakkaks piiblit teistmoodi tõlgendama. * Ülikooli haridust polnud võimalik Eesti aladel saada, vaid õpiti Saksamaal, Itaalias, Suurbritannias jms. -) On teada, et 1509, Rostocki ülikooli nimekirjas oli ka selline Eesti soost mees nagu Johann Pulck. * 16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike seast.
Klimaatiliselt vastab see viimase jäätumise pikaks veninud lõpuosale. Kultuur hõlmas Prantsusmaad, Saksamaad, Belgiat, Poolat, Sveitsi, Hispaaniat, Itaaliat. Lääne-Euroopas muutus oluliseks ulukiks põhjapõder. Laiemalt levisid luuriistad, näiteks siledad odaotsad ja kisulised harpuuniotsad; samuti tarvitati luust naaskleid ja nõelu. Kokku oli hilispaleoliitikumis kasutusel üle 100 erineva tööriista. Tähtsuse omandas kalapüük. Põhjapõtrade küttimine tingis liikuva eluviisi säilinud kultuurkihid on õhemad. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Kunstis tulevad koopareljeefid ja joonised, selliseid maalingutega koopaid on tänaseks avastatud üle 200. Peamiselt on neid teada Lõuna-Prantsusmaalt ja Põhja- Hispaaniast. Tuntuim Altamira Hispaanias. Ka miniatuurkunst loomakujutised luuesemetel. Peale maalingute esineb koopaseintel ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
