Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Norra Kuningriik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
janar, fjord, nafta, rahvastik, järved, fjordi, gaas, skandinaavia, oslo, loodusvara, kuningriik, pinnamood, fjordid, tehnoloogia, tööstusharu, loodusvarad, 2469, rannajoon, hüdroenergia, jõed, sisemaa, veestik, põllumajandusmaad, tipud, 2300, loodes, saart, mayeni, pikim, mäeahelikud, maavarasid, pinnamoe, lähedus, sealne, kontinent, hoovusRiigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljardit NOK (4 623 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 534 440 NOK (969 850 EEK)
Norra Referaat 2008 Norra Geograafiline asend Norra asub Euraasia mandril, Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud
lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 802 km². 3 Loodus 1. Reljeef Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale
keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Norra vapp on Euroopa üks vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300
rahvastikust, metsandusest, turismist ja transpordist. Kasutatud on elektroonilist materjali. 5 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed Illustratsioon 1: Norra Illustratsioon 2: Norra lipp vapp Norra vapil on Krooniga (lõvi), kellel on käes kirves, vapil on ka kroon. Lipu värvid on punane, sinine ja valge. Norra lipul on sinine rist. Iseseisvus: 1905.aastal 7.juuni Pindala: 323 758km² Pealinn: Oslo Riigikord: Parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 4 691 500 (1.04.2007) Rahaühik: Norra kroon (NOK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg, Eestist 1 tunni võrra taga Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja 6 1.2 Geograafiline asend
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km²
NORRA Andmed Pealinn: Oslo Riigikeel: Norra, uusnorra Pindala: 323 782 km² Rahvaarv: 5 051 275 Riigikord: Kuningriik Kuningas: Harald V Peaminister:Erna Solberg Rahaühik: Norra kroon Norra ei kuulu Euroopa Liitu Sümbolid Norra lipp Norra vapp Pinnamood Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, millele on iseloomulikud mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas.
konsulteerimise ja infovahetamise võrk. Seega võib öelda, et neil puudub mõningane informatsioon ja nad peavad selle saamiseks pisut rohkem tööd tegema. Samas võib asumine väljaspool Euroopa Liitu anda neile mõningat manööverdamisruumi, neil on rohkem sõltumatust. Pinnamood: Norra on karmi, ent kauni loodusega mägede, fjordide, jugade ja liustike maa. Rannikumere arvukatest saarestikest on suurimad Lofoodid ja Vesterälen. Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus. Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähemal määral ka mujal rannikul. Tänu Norra võrratutele fjordidele ja mägisele pinnamoele külastab riiki palju turiste. See mõjub majandusele väga hästi, sest turistid kasutavad mitmeid teenuseid nagu hotellid, mägimajad ja ekskursioonid. Suur osa külastajaid on arvatavasti matkajad. Infrastruktuuri on sellisele maastikule raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase
Norra Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool Asend ja pinnamood Kliima Taimestik, Loomastik • Norra asub Skandinaavia lääneosas. Ta Norra lõuna- ja lääneosas, on täielikult avatud Atlandi tormile, seal on Tavalised loomad on põder, hirv, ahm, pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E vahel. Norra
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1
Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal 1) Riigi pindala: 323 782km², rahvaarv: 5 051 275, pealinn: Oslo, riigikord: konstitutsiooniline monarhia, rahaühik: kroon(NOK) 2) Geograafiline asend: manner-Euraasia, maailmajagu- Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km)
...8 Muusika............................................................................................................................................ 8 Kasutatud allikad..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra
Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi kodanikud Kagu-Norras pankrotistusid. Kriis oli pikk ja raske. Alates 1830-ndaist hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse
Tallinna Teeninduskool 021PK Birgit Bucht Iseseisev töö geograafias Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Tallinn 2008 2 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp
................................................................. 6 Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas...................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materjalid:............................................................................................. 8 Norra üldinfo Norra Kuningriik on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga idast ja Soomega idast ja lõunast. 2 Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega
...................................................................................... 13 Turism..................................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 17 2 Norra geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning
Norra Kongeriket Norge Pindala: 324 000 km² Rahvaarv: 4 400 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 19 maakonda (fylke`t) Pealinn: Oslo Rahaühik: Kroon Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima
kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvastik Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia
........................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus
Teises peatükis räägitakse Norra Kuningriigi majandusest. Autor kasutas ainult elektroonilist materjali. Enam kasutas autor Norra ametlikku kodulehekülge Eestis. 1. ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA Norra Kuningriik on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. 2003. aastal oli Norra ÜRO Arenguprogrammi inimarenguindeksi järgi elamistingimuste arvestuses juba kolmandat aastat järjest esikohal. Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Norra maismaa rannajoone pikkus koos fjordide ja lahtedega on rohkem kui 20 000 km.
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg)
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas
Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2). Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt okasmetsavööndis, äärmise põhjaosa üle 300 meetri kõrgusel paiknevaid alasid katab tundra. Maismaast 67% katab mets, peamiselt mänd ja kuusk, põhjapiiril ka kased. Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes
Rahvaarv: 9 142 817 (2006.a.) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km² Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro Usutunnistus: 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid 4 Rootsi geograafiline asend Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub koordinaatidel 17,5° põhjaliust, 59° läänepikkst. Rootsi kaugus Eestist on ligikaudu 250km (linnulennul). 5 Ajatsoon Rootsi asub ajatsoonis GMT + 1
annaabi.ee 
