Kuressaare Ametikool Ärikorralduse osakond NORRA KULTUUR JA MAJANDUS Referaat Erle Jaaska Ä2 Kuressaare 2006 SISUKORD I KULTUUR..................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS.........................................................................4 3. ASUKOHT............................................................................................................6 4. KLIIMA ................................................................................................................. 7 5. PINNAMOOD...
Valga Gümnaasium VENEMAA MAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR Referaat Õpilane: Andrei Krotov Juhendaja: Raili Jahtmaa Valga 2013 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 1. Üldinfo Venemaa kohta ..............................................................................................................4 2. Venemaa majandus .....................................................................................................................5 3. Primaarsektor ..............................................................................................................................6 3.1 Põllumajandus...
Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme riigid- Terav,äed ja Franz Josephi maa. Lähisarktilise vöötme riigid- Islandi loodeserv ja Ida euroopa lauskmaa. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima ? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja külm talv, väike sademete hulk ja üsna suured õhutemperatuuri kõikumised ööpäeva jooksul. Merelise kliima riigid- Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksa rannik, Jüüti poolsaar ja Norra läänerannik. Üleminekulise kilim riigid- Eesti, Ida euroopa lauskmaa kaguosa Kalmõkkia. Mandrilise kliima riigid- Venemaa, Ukraina. 10.Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne (merelise ja mandrilise vahepealne) kliima? Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Lähistroopiline kliima sarnaneb parasvöötme kliimaga sest seal on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäae...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiirem...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra , Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40 o ja 80o laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäestikus ja Va...
Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus - looduske...
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega:...
Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailma...
PÄRNU KUTSEHARIDUS KESKUS nimi : REFERAAT majandus geograafja autor : pirje pkhk 2014 sisukord 1. rootsi kuningriik.......................................... ... 3 2. loodusvarad............................................... .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik -...
Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vah...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudu...
Naaberriikideks on idas Rootsi, lõunas üle mere Taani ning läänes üle mere Island. See on ümbritsetud ida- ja põhjakaldast Norra merega ning lõunakaldast Põhjamerega. Riigi kuju on põhja-lõuna suunal piklik ning suhteliselt kitsas, kõige laiem osa asub lõunas ja Norra põhjaosa ulatub üle Rootsi ja Soome ülaosa kuni Venemaani välja. Oslo kaugus Tallinnast on umbes 876 km. Kellaaeg erineb -1 tunni võrra, see tähendab seda, et kui Eestis on kell nt 21:00, siis Norras on 20:00. Seal elab (1. jaanuari 2011 seisuga) 4 920 305 inimest ning see on keskmine riik. Rahvastiku paiknemise keskmine tihedus – 16 inkm2 (2008 a andmed) Rahvaarv (x 1000) 5,000 4,900 4,920 4,889...
See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral. Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruumi. Välis...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD...
Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib...
Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis · Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all. · Norra asub parasvöötme alas, kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima . · Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku 6°-8° C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500- 1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega. · Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumajandus ja riigi...
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (200...
Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 1...
Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 1752 km l...
(Kool) Norra Referaat Koostas: Juhendaas: (aasta) Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus.........................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Majandus.....................................................................................................................................7 Kokkuv...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
