Tallinna ARTE Gümnaasium GUSTAV MAHLER Referaat Autor: Klass: 2008/2009 SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Nooruspõlv lk. 3 3. Haridustee lk. 4 4. Järgnevad aastad lk. 5 5. Looming lk. 6 6. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 NOORUSPÕLV Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860 saksa keelt kõnelevasse juudiusku perekonda linnas nimega Kaliste, mis asub tänapäeva Tsehhis. Tema isa oli viinavabriku manager ning ema koduperenaine
Betti Alver 28.12.12 Sisukord 1. Betti Alver 2. Lapsepõlv 3. Nooruspõlv 4. Perekond 5. Elukaaslased 6. Looming 7. Vanaduspõlv 8. ,,Rotunde" 9. Viited http://kiduviha.files.wordpress.com/2008/01/betti.j pg 28.12.12 Betti Alver Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Elisabet Alveri Teine tase kirjanikunimi oli Betti Kolmas tase
USA PRESIDENT- RONALD WILSON REAGAN Kerli Kivimurd ÜLDINE 6. veebruar 1911– 5. juuni 2004 33. California kuberner (1967–1975) 40. USA president(1981–1989) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/thumb/1/16/Official_Portrait_of_Presid ent_Reagan_1981.jpg/200px- Official_Portrait_of_President_Reagan_1981.j pg NOORUSPÕLV John Edward Reagan ja Nelle Wilson Halb majanduslik seis Loodus, kirjandus ja sport Vetelpäästja Eureka Kolledž Spordiuudiste teadustaja Näitles 53 filmis https://s-media-cache- ak0.pinimg.com/736x/9a/9d/cb/9a9dcb217391 b3600205af847697725a.jpg ABIELUD JA LAPSED Abielus kaks korda Jane Wyman...
Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968)
.......................................................................... 2 ELULUGU..................................................................................................................................3 Sünd ja perekond.....................................................................................................................3 Kool.........................................................................................................................................4 Nooruspõlv..............................................................................................................................4 TÖÖ............................................................................................................................................ 4 Noorena tööl............................................................................................................................4 Töö telegraafina...............................................................
Tartu Kutseharidus Keskus Iseseisevtöö Ema kooli mälestused Keit Kaal MO09 Tartu 2012 Ema jutustab Minu koolitee algas 1980 aastal Võnnu 8kl.koolist.Eriliseks tegi selle kooli see,et ta asus alevikust väljas,maal. Koolile kuulus väga suur kooliaed.Seal kasvatati kõike-lilli, juurvilju, igasugu puid jne.Koolimaja köeti puudega ,kütjaks oli kooli koristaja. Igas klassi oli umbes 15 õpilast ,nii et õpetajal väga raske ei olnud õpilastega.Kooli söökla asus koolimajast umbes 200 meetrit ,tiigi ääres. Kooli toidud olid kodused ,väga maitsvad,eriti maitses mulle piimakisell ,mille sarnast pole varem saanudki. Koolis tegutses ka kino,seda sai vaadata igal esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusis...
Vergilius Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Kristine Trei 10B Lapse- ja nooruspõlv · Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik. · Ta sündis 15. oktoobril aastal 70 eKr. Põhja-Itaalias Mantua läheduses alamkihist pärineva maaomaniku pojana. · Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos), misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. · Algul tahtis ta saada advokaadiks, kuid tal jäi kõnemehele tarvilikust andest puudu. · Kodupaika naastes tegeles põllumajanduse ja kirjandusega
Elulugu Carl Robert Jakobson sündis 26 Juuli, aastal 1841 Tartus. Tema nooruspõlv möödus Tormas, seal sai ka oma alghariduse. Pärast isa surma, aastal 1859, asus Jakobson tööle kolmeks aastaks Torma kooli kool-meistriks. Aastal 1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku
Carl Robert Jakobson Sündis 1841 aastal Tartus ja suri 1882 aastal Kurgjas. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli Adam Jakobsoni poeg. Nooruspõlv möödus tal Tormas. Hariduse omandas ta enda isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 18561859 Valgas Cinze seminaris. Ta oli 18591862 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Paraku oli läinud ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ja ta lahkus 1862 aastal sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Töötas aastast 1864 kooli koduõpetajana Peterburis. Ta omandas 1865. aastal saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülikooliõpetaja kutse.
Jawaharlal Nehru 1889 1964 Helen Kapp, 12.b Nehru olulisus esimene India peaminister üks India rahvusliku vabastusliikumise juhte üks India Rahvuskongressi radikaalse tiiva liidreid Jawaharlal Nehru nooruspõlv Nehru sündis Allahabadis 1889.a isa Motilal Nehru oli India Rahvuskongressi ühe suurema partei juhte juristidiplom Cambridge'i ülikoolist 23.a tagasi Indiasse, asus tööle Allahabadis oma isa advokaadibüroos, Rahvuskongressi aktivist Teekond välisministriks saamiseni aktiivne osalus kampaanias mitte teha koostööd koloniaalvõimudega ning Inglise kaupu boikoteerida 10 aastat vanglates 1929.aastal valiti 40aastane Jawaharlal Nehru India Rahvuskongressi esimeheks 1936
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid...
asd Jakob Hurt Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas
vanadesse meistritesse ja kontrastide kasutamine põhjustasid hoopis pahameeletormi.Oma töödega ,,Eine murul" ja ,,Olympia" andis ta palju inspiratsiooni noortele kunstnikele, kes kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv 3 Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas aga poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli Louvre'sse. 1841 astus Manet keskkooli. 1845 läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal
sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva, et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja
omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on lihtsalt paremates tingimustes üles kasvanud ning käituvad rikaste lastena. Kolmandaks põlvkonnaks võtaks tehnikapõlvkonna noorte emad ja vanaemad, kes on sündinud 20. sajandi keskpaigas. Isegi nende maailmavaated erinevad üpriski palju oma järglaste omadest. Nende nooruspõlv möödus aktiivselt õues mängides, nad ei osanud isegi arvutitest, 3D teleritest, Iphone´idest, Apple watch´idest ega millestki taolisest unistada. Nõukogude liidu käest vabaks saanud riigi noortena oli pigem nende siht omandada hea haridus ja nautida elu oma enda vabas riigis. Kui tehnikavidinad peale tulid, siis nendel olid suured raskused nendeg tööd teha ja nendest aru saada. Nemad on pigem inimesed, kes sõltuvad endast ja hindavad oma vaba aega
administraator küsis helistaja käest:" Kas te saaksite, palun, oodata?". Sellisele lihtsale küsimusele vastas iga inimene erinevalt, mis tihtipeale olenes helistaja seisusest, mida rikkam oldi, seda tähtsamalt kõneldi. Kõige meeldejäävamaks jäi vananaise roll, kes tihtipeale meenutas minu vanaema. Nagu iga teinegi pensionär kritiseerib kõike, mis pähe tuleb ja kohe kindlasti ei jää rääkimata raske nooruspõlv koos kannatustega, mida too on pidanud läbi elama. Tähtsamaid ja rikkaid inimesi oli esiletoodud peenema hääletooniga ning üleoleva suhtumisega. Kuulsaid inimesi ei võinud kohelda samamoodi nagu tavainimesi. Selline käitumine tuli välja siis, kui restorani külastas superstaar ning hotellijuhataja tegi kõik, et kuulsus end mugavalt tunneks. Kokkuvõtlikult arvan, et Teplenkov on väga andekas ja koomiline näitleja, kes suudab paljude erinevate rollidega toime tulla.
J. W. Goethe Tegelased: Peategelaseks raamatus ,,Faust" on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor, kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel, ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik,
Juhan Viiding(1948-1995) ·Pseudonüüm JÜRI ÜDI. ·Juhan sündis 1. juunil 1948.a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. ·Ema- Linda,isa- Paul; kolm õde:Reet,Anni,Mari. · Õepoeg Jaagup Kreem Juhan Viidingu õed Anni Kreem Mari Tarand Reet sein Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Nooruspõlv Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth le...
Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli
Ivan Konev Ivan Stepanovits Konev (28. detsember 1897 21. mai 1973) oli Vene Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane. NSV Liidu marssal Nooruspõlv Ivan Stepanovits Konev sündis 28. detsembril 1897 Vene Keisririigis Vologda kubermangus Lodeino külas. 1912. aastal lõpetas ta lähedal asuva Setkino kirikukooli. 1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused. Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte......................................................................
Miks noorus alati hukas on Iga inimene läbib oma elu jooksul sellise etapi, mida me nooruseks nimetame. See on aeg, täis lusti ja rõõmu ning tihtipeale ka valu. Tänapäevase elurütmi juures on tihtipeale vanemad inimesed jäädvustanud oma meeltesse nooruse kui eluea, kus noored ainult pidutsevad, tegelevad kriminaalsete tegevustega ning tarbivad meelemürke. Sellest tulenevalt võib ühistranspordis tihti pealt kuulata, kuidas vanem põlvkond räägib, et kui hukas on ikka noorus, kuid mitte ühtegi sõna sellest et kui tublid tänapäeva noored on. Sellest tulenevalt võib küsida, et kas noorus on ikka hukas? Nooruse all tuleb mõista seda, et see on elu parim aeg teha seda, mida hing ihaldab. Kahjuks paljud ei mõista seda, et seda tuleb teha mõistuse piires ning tulemuseks ongi purjus noorukid linnatänavatel kes oma eakaaslasi peksavad ning lõhuvad võõrast vara. Samas ei ole olukord nii masendav, kui tundub sest...
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Kokku 24 filmis. Nooruspõlv Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida. Enne Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele teistele tasemel näitlejatele polnud see amet tema lapsepõlveunistus. Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti. Sergo lavakunstikooli õppima sattumisel olid 'süüdi' sõbrad, kellega koos sinna karmi konkursiga kooli sisse saada püüti. "See oli justkui mingi vooluga kaasaminek , ega ma aru saanudki, kuhu ja mis ja miks. Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel...
Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. Terve tema elu, äärmiselt vaene välimiste sündmuste poolest ainult paar korda lahkus Kant kodulinnast, iialgi ei lahkunud kodulinna kreisi piiridest on meile säravaks kõikumata tahtmuse ja sihikindla edasipüüdmise eeskujuks. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Referaat ,,Marie Antoinette" Koostas:Kristel Saareleht Juhendaja:Heli Heinaste RAPLA 2011 SISUKORD 1.Nooruspõlv ja abielu 2.Elu õukonnas 3.Kaelakeeafäär 4.Revolutsioon 5.Kuninga ja kuninganna hukkamine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Nooruspõlv ja abielu Maria Antoniette sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresia ja Francis I.Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna. Maria Antoniette kirjeldati kui väikest, aga tervet last.Ta oli mängule anduv, tähelepanematu, vallatu ja püsimatu väike tüdruk.Tavaliselt polnud tal vähimatki soovi tegeleda mõne tõsisema asjaga. Maria ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874
Michelangelo Buonarroti Referaat Skulptuur 1 kursus Tartu Kõrgem Kunstikool Tamar Paal Tartu 2013 Michelangelo Buonarroti Michelangelo kunstnikutee algas Firenze linnas Itaalias.See oli tollal majanduslikult ja kultuuriliselt õitsev linn.Firenze linn oli tolal kunstnikule ideaalne koht kus loometegevust teha .Linn oli täis arhitektuuri,skulptuuri ja maalikunsti.See andis hea võimaluse tutvuda nende meistrite loominguga. Nooruspõlv Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas...
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.``
tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva, et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab omaelu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa
Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur
Nooruspõlv Jossif Stalin sündis 21. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses. Stalini sünnijärgne nimi oli Jossif Vissarionovits Dzugasvili. Hiljem otsustas vahetada välja oma perekonna nime Dzugasvili varjunime ,,Stalin" vastu. Stalini ema töötas preestri juures, tehes erinevaid majapidamistöid, isa oli kingsepp Vissarion Dzugasvili. Nad elasid väikeses puidust ning savist- ja õlgedesegust ehitatud majas. Vanemate soov oli, et Stalinist saaks õigeusu preester. Stalini koolitee algas 1888. aastal, kui ta asus õppima Gori kirikukooli. Sealsed õpingud kestsid kuus aastat- 1894. aastani. Tema haridustee jätkus Tbilsi vaimulikus seminaris, kust ta 1899. aastal välja visati. Väljaviskamise põhjuseid on mitmeid, ühe versiooni kohaselt heideti ta välja poliitilise tegevuse pärast, teise versiooni kohaselt eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Stalini elu jätkus töötades Tbilsi Füüsika Observatooriumis kuni 1901. aastani. Lahkudes observat...
täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Kodulinnas tunti teda täpsuse musternäidisena, tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus Köningsbergi ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja aastal 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Ta pidas 40 aastat loenguid matemaatilise
muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis ta pietistlikus koolis Collegium Fridericianumis, kus õpiti matemaatikat, ajalugu ning eriti klassikalisi keeli, mille õppimist Kant nautis. Siiski tundus selles koolis õppimine Kantile orjusena. 1740. aastal astus Königsbergi ülikooli. Oma lemmikõppejõu Martin Knutzeni juhendamise all õppis ta loodusteadust ja filosoofiat. Ta tutvus ka Leibnizi ja Wolffi filosoofiaga
endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv Maria Antonia Josepha Johanna von Habsburg sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresa ja Francis I Stephen. Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna, Ungari ja Boheemia kuninganna ja ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Maria Antonia oli Maria Theresa 15. laps ja ta oli 16 lapsest ka kõige ilusam. Suhe Maria ja ta ema vahel ei olnud väga hea, kuna ta emal
2. CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. 5 sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. 2.1. Nooruspõlv Carl Robert Jakobson elas aastatel 1841-1882. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde-venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi
Valmiera Ordnungsrichter – kohtunik, kes oli vastutav linna politsei ees ja otsustas pisikurjategijate saatuse. Ema Jenny perekond oli Liivimaa üks mõjuvõimsamaid, kuuludes Campenhausenite (Vestfaali ja Hollandi päritolu baltisaksa, Rootsi ja Venemaa) aadlisuguvõssa. Hiljem kolis ajastukohaselt paljulapseline (Arvedil oli viis venda ja üks õde) Vegesackide pere pärandina saadud Blumbergshofi (tänapäeval Loberģi, Läti) mõisasse ja 1893. aastal Riia linna. Arvedi lapse- ja nooruspõlv jääb aega, kui Balti kubermangude sotsiaalses õhkkonnas oli tunda pingestumist ning esile hakkasid kerkima etnilised, poliitilised ja majanduslikud vastuolud Balti kubermangusid oma koduks pidavate eri rahvuste vahel. Venemaa Keisririigi püüe kogu impeeriumit venestada jättis baltisaksa kultuuri ja hariduse baltisakslaste suureks meelehärmiks tagaplaanile. See sama kultuur ja haridus oli seni baltisakslastele andnud justkui kaasasündinud õiguse omakeelsele
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
· esialgne pealkiri ,,lõpp hea, kõik hea" perekonna romaani kavatses kirjutada, arenemislugu; mõjutatud ajaloost, mis toimus ja kuidas see mõjutas, epopöa romaan(mitu teost), vene ajalugu 1805-1825 · 1856 aastal kohtus tolstoi dekabristidega, sealt tuli idee, kaasaegsed lood tol ajal; läks sündmuste kujutamisel tagasi ajas · 1805. aasta häbi ja ebaõnne aastad 1812 isamaa sõda, nooruspõlv peategelasel, ühtekuuluvustunne · väljendatakse ebamäärast seoisukohta kõrgklassi tasemel, inimesed ei mõistnud sõda 1814 napoleon lendas peale, ka peategelane läks sõtta 1825 dekabristide liikumine · kõik sündmused on mõjutanud tolstoid, vastavalt sellele ongi kujutanud · kesksed perekonnad: anna trubetskaja, rostovide perekonnast natasa, bolkonskite pere, krahv kirill bezuhhov, tema poeg 1856 dekabristide tagasi tulek beccalt tabelid
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
