Faust - J.W. Goethe (0)

Faust
J. W. Goethe
Tegelased:
Peategelaseks raamatus „Faust“ on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor , kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel , ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma , kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale.
Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik, mis tema võimuses, et Faus elu naudiks ning kui Faust hüüab rõõmu sunnil „Oh ilus hetk, oh viibi veel.“, doktor sureb . Iseloomult on Mefistofeles tasakaalukas ja intelligentne, kuid ta ei pea inimestest eriti lugu.
Fausti ja Mefistofelese reisid:
Esimene käik viib neid keldrisse Leipzigis, kus on lõbus tudengite joomaseltskond. Mefistofeles tekitab joogid, mida tudengid soovivad, kuid hoiatab , et jook ei tohi maha minna. Faust soovib lahkuda, tundes end purjus tudengeid jälgides ebamugavalt. Mefistofeles üritab Fausti lõbustada ja nautima panna. „Neis tõprus ilmneb õige pea. Sa näed veel nalja, ainult oota!“ ütleb Saatan. Siiski nad lahkuvad , kui tudengid neid ründavad. Mefistofeles leiab, et Faust on nautimiseks liiga vana.
Järgmine käik viib neid nõiakööki, kus Faust joob jooki , mis muudab ta kolmkümmend aastat nooremaks. Lisaks näeb Faust peeglist kaunist naist, kellesse ta armub.
Siis lähevad Faust ja Mefistofeles tänavale, kus nad kohtuvad Margaretaga, kes aga esimesel kohtumisel Fausti ära põlgab. Faust armub ja nõuab, et Mefistofeles talle selle neiu muretseks, kuid saatan puikleb vastu. Ta ütleb, et sellega läheb väga kaua aega, kuna Margareta on väga usklik , Faust aga nõuab kohest soovitäitmist. Siiski saadab ta Margaretale kauni ehetekarbi, kuid kui neiu ema seda näeb, viib ta selle kohe papile. Ta nimelt ei usalda seesuguseid aardeid , arvates, et tegu on Saatana kätetööga. Margareta, ehk Gretchen, aga ei suuda unustada ei aardeid ega seda, kes need tõi. Saatan annab uue ehetekasti ning seekord ei avalda Gretchen seda emale. Selle asemel räägib ta oma naabrinaise Martaga ja ssab nõusoleku koos Faustiga Gechenit ja Martat külatada. Margareta armub Fausti, uid avaldab talle, et ta ei usalda Mefistofelest, ehkki Faust kinnitab neiule, et too on ta sõber. Faust annab Margaretale unerohtu, et neiu saaks temaga kohtuma tulla, ilma, et ta ema ärkaks.
Linna saabub Gretcheni vend, Valentin, kes on sõjaväes kiidelnud oma õe voorustega. Nähes aga, et ta õde on Faustiga, vihastab ta. Ta võitleb Faustiga, kuid saab selle käigus suma Fausti mõõga läbi. Enne surma hoiatab Valentin Margaretat pattulangemise eest.
Samal ajal on Faust meeleheites ning tema lõbustamiseks viib Mefistofeles ta volbriööl Harzi mäestikku. Seal kohtuvad nad kõikvõimalike kummaliste olenditega, kuid see ainult süvendab Fausti meeleheidet. Faust näeb Gretcheni vaimkujuist ning seejärel nõuab, et Mefistofeles ta kohe tagasi viiks.
Nad jõuavad vanglasse, kus Gretchenit hoitakse. Nimelt peetakse teda nõiaks ja tema süüks on kolm surma – ema, kes sai liiga palju unerohtu; Valentin, kelle tappis Faust ning Gretcheni ja Fausti laps, kelle Gretchen meeltesegaduses uputas. Vanglas on Gretchen hullumas ja ei tunne Fausti ära, ehkki mees teda vanglast välja viia üritab. Kui Gretchen Fausti ära tunneb, üritab ta veenda meest endaga jääma selle asemel et ise lahkuda. Hakkab koitma ning Mefistofeles sunnib Fausti lahkuma, jättes Gretcheni sinna. Margareta hing saab aga siiski päästetud.