Ema kooli mälestused (0)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad................................

Informaatika

8

doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik. Tüdrukutel pidid olema ees mustad põlled. Pidulik riietus oli pioneerivorm. Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai. Üleval saalis räägiti ka muud

essee konkurss

5

doc

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest.

2.Haridustee. Minu ema alustas oma õpinguid Rakvere 3 Keskkoolis, 1978. aastal. Koolitee oli umbes kilomeeter pikk, mööda vaikset kõrvaltänavat. Koolis käidi koos naabritüdrukuga, kes elas paar maja edasi. Rakveres käis ema ainult kaks aastat, siis kolis pere Tartusse. Seal jätkati õpinguid Tartu 5 Keskkoolis, kuni kaheksanda klassi lõpuni. Siis jätkati juba Tallinna 32 Kutsekeskkoolis, kus ema sai ka eriala. Ta õppis jalatsite õmblemist.  3.Suhtumine kooli. Pere suhtus kooli ja haridusse täie tõsidusega. Koolitöö pidi olema alati tehtud enne kui said õue teiste lstega mängima. Alati tunti huvi, kas kõikides ainetes on õpitud ja mis hindeid sa sellel päeval said. Kui juhtuski,et said mingis aines halva hinde, siis ei saanud karistuseks see päev teistega mängima ja pidid terve õhtu laua taga õppima. Eriti range oli minu vanaisa. Kodused õppimistingimused olid täitsa tavalised

Ajalugu

2

docx

Kool 1970 –1980-ndatel aastatel

Kool 1970 ­1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht ­ teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks

Eesti keel

14

doc

Uurimistöö - riietus koolis

riietuse valimisel, firmamärkide olulisusest ja koolivormidest. Kui tänapäeva koolis ringi liikuda ja erinevate õpilaste käest küsida, kas nad teavad midagi kunagisest koolivormist, siis paljud vastused oleksid kindlasti eitavad. Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal,

Uurimistöö

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

"Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon

Ajalugu

Kommentaarid (0)