Tähtis on mitte sekkuda noore otsustesse ja anda nõu vaid siis, kui seda küsitakse. (http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k) Noorukiea vanuselised piirid on ebaselged, nt Maailma Terviseorganisatsiooni järgi kestab noorukiiga 10.19. eluaastani. Erinevad autorid jaotavad noorukiiga vanuse alusel erinevalt, näiteks võib seda tinglikult jaotada varaseks (10.14. eluaasta), keskmiseks (15.18. eluaasta) ja hiliseks (19.21. eluaasta). Sagedamini jaotatakse teismeliseiga pigem sisuliste muutuste alusel. Sageli kasutatakse noorukieaga samas tähenduses mõistet "teismeliseiga", mõnikord piiritletakse teismeliseiga 13.18. eluaastaga. (http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_tervisedendus_kool_juhend1/Seksuaaltervis _a4.pdf) See toimub aastatel 16-22. Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood
Mina ja puberteet Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist. Puberteet jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Puberteediiga jääb tavaliselt 11.19. eluaasta vahele ja seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka nimetus ''teismeliseiga''. See aeg on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Igal inimesel algab puberteet erineval ajal. Enamasti oleneb see sellest, kuna algas see vanematel (tüdruku puhul emal ning poisi puhul isal).Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon. Tihti hakkab tüdrukutel varem puberteet kui poistel, näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid on aga veel lapse välimusega ja lapsikud.
nendega kaasneva vastutuse täielik mõistmine. Tüüpiline käitumine: Kohtingud (,,käimine"). Füüsiline lähedus (suudlemine, hellitamine). Eneserahuldamine. Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema). Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine). Seksuaalne areng teismeliseeas "Teismeliseiga" tähistab perioodi 10. ja 20. eluaasta vahel. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks pole selgelt määratletav. Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas. Nii näiteks suureneb jätkuvalt iseseisvusvajadus. Kuigi sõprade roll on suur, hakkab järk-järgult eakaaslaste mõju otsuste tegemisel
Teismeliseiga on arengut ja muutusi täis aeg, mille vältel noor täidab teatud eluülesanded, mis on vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja - väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid. Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa pare...
ma ise abikaasana midagi sellist kogeda, kuna ma kujutan ette, mida tundsid minu enda vanemad. Sellepärast tuleb enne elukaaslase, inimese, kellega soovid oma ülejäänud elu jagada, valikut, olla sada protsenti kindel, et see on õige otsus. Siinkohal aga ei tohi ka purunenud armastust kokkulappida ning lihtsalt kohusetundest ning laste pärast koos elada. Selline võlts kooselu võib lastele kohati veel rohkem haiget teha. Teismeliseiga on võib olla vanemate jaoks üks kõige hirmuäratavamaid aegu. Kahjuks või õnneks mina polnud eriti mässumeelne noor. Kahjuks sellepärast, et ma täpselt ei tea mis sellega kaasneda võib, mul pole läbielatud kogemusi. Peamiselt tulevad lastel teismeeas esimesed armastused ning lüüa saamised suhete näol. Kindlasti loon ma oma laste jaoks keskkonna, kus nad julgevad mulle kõigest rääkida, alustades oma esimesest suudlusest lõpetades seksuaalvahekorraga. See on tähtis, et
sest see katkestab tema jutustuse). Seksuaalkasvatuse põhimõtted Algklassides on seksuaalsusega seotud teemad sõprus ja isiklik hügieen. 4-6 klass on murdeea muutused, suhted ja sõprus, armastus 7-9 klass on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased meetodid, seksuaalsus Keskkool on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased vahendid, seksuaalsus, identiteet, enesemääratlemine. Kuidas? Näiteks tehaks ajurünnakuid, rühmatöid, vestlusi, videod, grupimängud, näitlikud materjalid jm. Teismeliseiga. On kolme komponendi mõju: bioloogia, individuaalsed psühholoogilised tegurid, keskkond. Kas murdeea arengukriis on elu juurde kuuluv? Jah, bioloogilised mõjud. Kas murdeea arengukriis on universaalne (psühholoogiline tasand)? Ei ole, keskkonna mõjud, ajastu mõjud. Kas murdeea arengukriis on vajalik? Jah, see on nagu vahepealne aeg lapse ja täiskasvanu vahel. Murdeiga on erinevates ühiskondades erinev, sest ühiskond tingib käitumise. Nt kui
Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise üle 4. teave viljakuse kontrolli meetoditest 5. ohutu rasedus ja sünnitus 6. terved järeltulijad Kooskõlas eelpool toodud reproduktiivtervise definitsiooniga, määratletakse reproduktiivset tervishoidu kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6. seksuaalkasvatus: teadmiste ja hoiakute kujunemine 7. seksuaalsuhete algus: teadmised, turvaline seks, rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivate haiguste vältimine 8. teismeliste rasedus: soovitud/soovimatu Fertiilne iga ja reproduktiivtervis: 1.pereplaneerimine:
uudistega (Teema mis seostub tervisega, on alati õrn ja tundlik ja see peab väga täpne olema.) (Osasid ei saagi päästa, sellega tuleb leppida) Tänapäeval tegelevad tervisega ka noorte nõustamiskeskused, seal töötavad ka meedikud, saab individuaalset nõustamist. Noortele püütakse teavet anda võimalikult mitmekesiselt, et see ei jääks limiteerituks. Tervisega peaks tegelema palju laiem seltskond, kui meedikud. See peab olema inimese elustiili küsimus. Teismeliseiga Bioloogia, keskkond ja individuaalsus- räägime arengupsühholoogias. Teismelise iga esitab tohutu väljakutse. Minnakse lapse punktist täiskasvanupunkti, see toimub üleminekuprotsessiga. Teismeeas on ka vanemad olulised, seda tõlgendatakse kirjanduses valesti. Vanemad lihtsalt ise astuvad elust ära. Lapsevanem annab tähendusi sellega koos, et ei lähe tema elust ära. Vanemal on vaja muuta enda käitumismudeleid, mitte kaduda noorukielust.
Ehkki uuringute kohaselt on suur hulk lapsi ülekaalulised, süüakse siiski ühekülgselt, olles ühe või teise toitaine osas alatoitunud. Vaimsele tervisele ja sellega seotud probleemide varajasele avastamisele, äratundmisele ja asjakohasele abile on seni põhjendamatult vähe tähelepanu pööratud ning nende esinemissagedust oluliselt alahinnatud. Euroopa riikide andmetel esineb 10–20% noorukitest üks või mitu vaimse tervise või käitumisprobleemi (Heidmets jt 2009: 156). Et teismeliseiga on tundlik aeg, mil suureneb enesevigastuse ja suitsiidirisk, peavad olema kättesaadavad vastavad noortesõbralikud nõustamisteenused (psühholoog, sotsiaalpedagoog, tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse,
0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. A 1.intuiiv-projektiivne 2-7 fantaasiarikas aste, laps koguaeg imeb uut infot endasse,oluline osa on vanematel, selles usus lapsel ei ole eristust fantaasia ja tegeliku maailma vahel(kas jõuluvana on olemas v ei) 59:25 2.müütilis-sõnasõnaline 4-13-... .story või lugu, mis väljendub jutustustes. 3.sünteetilis-konventsionaalne 10-21-.. . teismeliseiga, arenguaste kus maailmavaade laieneb väljapool perekonda (kool,töö,kolleegid,meedia jn kogu suhtlusmaailm laieneb, oleme osa suuremast maailmast). tunnus:seisukohti ja uskumusi ei põhjendata täpsemalt, vaid asjad, need lihtsalt on nii nagu need on. 4.individuatiiv-reflektiivne 13-30-.. mingid küsimused millele me ajajooksul ei saa vastata ratsionaalselt. 5.konjuktiivne- 35+ inimene astub erinevate seletuste maailma,elu alusmõte
Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise üle 4. teave viljakuse kontrolli meetoditest 5. ohutu rasedus ja sünnitus 6. terved järeltulijad Kooskõlas eelpool toodud reproduktiivtervise definitsiooniga, määratletakse reproduktiivset tervishoidu kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6. seksuaalkasvatus: teadmiste ja hoiakute kujunemine 7. seksuaalsuhete algus: teadmised, turvaline seks, rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivate haiguste vältimine 8. teismeliste rasedus: soovitud/soovimatu Fertiilne iga ja reproduktiivtervis: 1.pereplaneerimine:
annaabi.ee 
