See paneb nad ühiskonnast võõranduma. Nooruk muutub abituks ja jõuetuks. J.D.Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" on peategelase Holden just sellises olukorras. Ta on äsja koolist välja visatud ning tunneb, et maailm tema ümber on võlts. Tema leiab enda olukorra lahenduseks põgenemise. Üldiselt tulevad küll noored sellisest faasist välja, kuid mõnele jätab see terveks eluks südamesse armid. Järgmisel eluetapil on inimene juba läbi elanud teismeliseea emotsioonid ning astunud rõõmsa ja sinisilmsena maailma. Mõned otsustavad ülikooli, teised reisima minna. Paljud noormehed lähevad ka sõjaväkke või isegi mobiliseeruvad sõtta. Ameerika Ühendriikide ja Afganistani sõjas on osalenud uskumatult suur arv noormehi. Öeldakse, et sõjavägi teeb poisikesest mehe, aga päris sõda muudab rõõmsameelsed noored kinnisteks täiskasvanuteks. Mõned sõduritest pole veel õiget elu näinudki, kui juba jäsemetest ilma jäävad
Kuni täiskasvanuks saamiseni on kasvamine aluseks igasugusele arengule. Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega. Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega. Pea suurus (kolju mõõtmed) muutub elu jooksul küllaltki vähe. Keha kasvab palju rohkem, kuid kõige rohkem kasvavad jalad. Kasvamine ja seda mõjutavad tegurid: Kehakaal Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500-3700 grammi. Terve lapse sünnikaal kahekordistub esimese eluaasta lõpul, mil laps kaalub keskmiselt 10-10,5 kg. Kaaluiive on imikuealiselt lapsel tundlik tervisliku seisundi näitaja
aastal edukalt lõpetas. Kuigi lõpetanud kooli viitega, otsustas Hedvig edaspidi iseõppimise kasuks. Hedvigi sõnul on ta tänulik klaveriõpetaja Maire Roovikule, kes ei lubanud tal õpinguid katkestada, nii sai Hedvig hea muusikalise hariduse ning armastuse klassikalise muusika vastu just seal. Samas paelus Hedvigit ka laulmine. Tollel ajal harjutas ta peamiselt Whitney Houstoni lauldud, vokaaltehniliselt nõudlikke ballaade. Just Whitneyt ongi Hedvig oma teismeliseea ainsaks lauluõpetajaks nimetanud. Esimene suurem võit tuli mainekalt laulukonkursilt "Kaks takti ette" (1993), millele järgnes varsti ka tööpakkumine Raadio 2's. Hedvigil olid omad saated, "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus", mis peagi leidsid oma kuulajaskonna. Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks pop-soul ja funk, ansambliga "Con Spirito" esineti peamiselt Tallinna klubides. Sel ajal reisis Hedvig üksi USA'sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal.
( http://elukaar.pbworks.com/w/page/8698114/Noorukiiga) 7 Kehaline areng Toimub kiire kasvamine ja läbitakse murdeeale iseloomulikud muutused. Kesksel kohal on küsimus "Kas ma olen normaalne?" (seoses nt eneserahuldamise kogemusega, öiste seemnepursetega jne). Tekib senisest suurem huvi oma välimuse vastu, teismeliseea lõpuks kandub tähelepanu pigem enda isiksusele. Varakult saadud faktidel põhinevad teadmised kehaliste muutuste kohta aitavad teismelisel saavutada adekvaatset kehapilti. Kognitiivne areng Iseseisvusvajadus suureneb, vanemate mõju väheneb. Areneb võime langetada teadlikke otsuseid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg seose mõistmine ja abstraktne mõtlemine. Toimetulekuoskused suurenevad. Sõpradelt ja meediast saadav teave muutub
sõbranna kui poistel parim sõber ning et tüdrukud suhtuvad kiivamalt uute liikmete vastuvõttu kitsasse sõprusringi. Suhteid rühmadega hakatakse sageli pidama palju olulisemaks kui suhteid vanematega, sest huvid ja paljud väärtused on rühmaliikmetel lähedasemad kui noorukite ja täiskasvanute vahel (Krull, E.). 3. SEKSUAALSUS Inimese areng toimub kogu elu jooksul. Eriti kiired muutused toimuvad just teismeeas. Teismeliseea seksuaalsest küpsemisest sõltub, kuidas inimene ennast ja oma partnerit täiskasvanuna tajub, kuidas ta tunnetab ennast mehe või naisena, milline on tema võime luua lähedasi suhteid. Sooidentiteet ja ümbritseva keskkonna soorollid omandatakse juba varases lapseeas. Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnangud. Me ei näe neis asjades tavaliselt seost lapse seksuaalsusega, kuid
on otseselt usuline kogemus, mis omab järgnevale elule püsivat tähendust. Usuline kriis kui usulise arengu tingimus Sarnaselt mitmele arengupsühholoogia teooriale on võimalik usulist arengut käsitleda astmelisena. Vastavalt üldtunnustatud arusaamale on usuline kriis see, mis juhib inimese ühelt usu arenguastmelt järgmisele. Seega on kriis usulise arengu tingimuseks. Kriisideta usk ei arene. Järgnevalt mõned usuastmed ja kriisi osatähtsusest nende läbimisel. Teismeliseea usku võib nimetada osaduskondlikuks usuks. Lapsepõlve naiivsed usulised kujutelmad on purunenud ja elukogemus nõuab isiklikumat usulist lähenemist. Sellel arenguetapil samastatakse ennast mingi osaduskonnaga, milleks võib olla kas konkreetne kogudus, kirik või mingi kindlapiiriline ideede süsteem. Noorukiea usuliste otsingute vastuoluline eripära seisneb selles, et kuigi püütakse maailma enda jaoks isiklikult avastada, ei
sotsialisatsioon ja isiksuse küpsemine. Selgub, et teismeliseeas toimub mitmeid usulisi ümberhindlusi. Põhja-Ameerikas on näiteks täheldatud, et teismeeas suureneb nende inimeste arv, kes kahtlevad Jumala olemasolus. Ilmneb ka nähtus, kus tõsiseid usulisi otsinguid varjatakse ning väljendutakse ja käitutakse religiooni suhtes ükskõikselt. Samuti minetab Pühakiri oma sõnasõnalise tähenduse ja muutub üldiste printsiipide (põhimõtted) koguks. Seega ei pruugi olla teismeliseea usulised kahtlused alati ühetähenduslikud. Usulise sotsialisatsiooni osas väheneb perekonna mõju usuliste seisukohtadele ja käitumisele. Suureneb eakaaslaste ja kooli osatähtsus. Ennekõike puudutab see maailmavaateliste seletuste erinevust kodus ja koolis. Religioosses keskkonnas kasvanul tuleb vastata enda jaoks küsimustele teadusliku ja usulise maailmapildi erinevustest. Eakaaslaste mõju võib viia inimesi nii religiooni juurde kui ka sellest eemale
Vanemate usuliste väärtuste sarnasus avaldab mõju laste heaolutundele. Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta. Teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse. kognitiivne areng, sotsialisatsioon ja isiksuse küpsemine. Isiksuse küpsemises seisukohast on teismeliseea üheks iseloomulikumaks jooneks identiteedikriisi läbimine ja enese leidmine. Suureneb eakaaslaste ja kooli osatähtsus. Ennekõike puudutab see maailmavaateliste seletuste erinevust kodus ja koolis. Religioon vanaduses on seotud ennekõike mõtestamise, tervise ja ka suremise teemaga. Võib väita, et täiskasvanuiga iseloomustavad kaks märksõna. Need on töö ja küpsus 25. James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus.
kindel töökoht, täis kõht). Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). KULTUUR JA ISIKSUSE ARENG. Varasemad teooriad eeldasid, et sotsialiseerumise areng toimub kõikides ühiskondades ja maailma piirkondades ühte moodi. Samas paljud leidsid hiljem et see ikka nii pole. Margater Mead (1901-1978). Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis). Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid teismeliseea probleeme nagu lääne noortel. Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis. Kujunes välja kultuuridevaheline psühholoogia. See on psühholoogiliste protsesside võrdlev uurimine erinevates ühiskondades. Individualistlikud kultuurid oluline on inimese iseseisvus, isiklikud saavutused. Kollektiivsed kultuurid oluline on grupikuuluvus, kohustused. Saavutusmotivatsioon (inimestel on kõrge saavutusvajadus) ja majanduskasv. MÕTLEMISE ARENG
annaabi.ee 
