Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja
Miks noorus alati hukas on Iga inimene läbib oma elu jooksul sellise etapi, mida me nooruseks nimetame. See on aeg, täis lusti ja rõõmu ning tihtipeale ka valu. Tänapäevase elurütmi juures on tihtipeale vanemad inimesed jäädvustanud oma meeltesse nooruse kui eluea, kus noored ainult pidutsevad, tegelevad kriminaalsete tegevustega ning tarbivad meelemürke. Sellest tulenevalt võib ühistranspordis tihti pealt kuulata, kuidas vanem põlvkond räägib, et kui hukas on ikka noorus, kuid mitte ühtegi sõna sellest et kui tublid tänapäeva noored on. Sellest tulenevalt võib küsida, et kas noorus on ikka hukas? Nooruse all tuleb mõista seda, et see on elu parim aeg teha seda, mida hing ihaldab. Kahjuks paljud ei mõista seda, et seda tuleb teha mõistuse piires ning tulemuseks ongi purjus noorukid linnatänavatel kes oma eakaaslasi peksavad ning lõhuvad võõrast vara. Samas ei ole
puutub kokku alkohoolsete jookidega pidudel ja klubides. Liigse alkoholi tarbimisel võivad olla rängad tagajärjed, millele ei mõelda enne alkoholi tarbimise algust. Palju on olukordi kus teismelistel on kas alkoholimürgitus tekkinud või on sattunud kaklusse joobes olekus. Sellepärast tuleb alati mõelda enne joomist kas tasub ikka või mitte. Inimesed on alkoholijoobes ka pahatihti rohkem agressiivsed ja ei saa aru mida teevad. Seda on meist igaüks näinud, kasvõi telekast või kuulnud raadiost. Mida peaks teadma alkoholist? · Alkohol on omamoodi uimastav vedelik. 4 · Kui inimene on saanud alkoholi mürgituse siis võib olla ohus tema elu ja sellepärast tuleks kohe kutsuda abi mitte hakata omapäi tegutsema. · Peaaegu alati muudab alkohol ka käitumist ning ennast. · Auto juhtimisel peaks teadma, et isegi klaas alkoholi võib ohustada teisi liiklejaid.
Lapsele soovitakse pakkuda parimat. Kindlasti on selles osa süümepiinal, et puhkusevabal ajal pole nii palju aega suhelda. Siis ongi näiteks vahel jogurti kaela kallamine lubatud ning vahel keelatud. Seega võib öelda, et laps on enda kodu peegel. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. 1)Mida te arvate vabakasvatusest? 2)Mida kõike ei tehta karjääri ja materjaalse kindluse nimel? 3)Kas noorus ON hukas? 1) Vabakasvatus on õige, on näha , et tänapäeva lapsed ei vastuta oma tegude eest, ega ka hakka. Kuid mitte kõik. Üldistamine. Neil ei ole kohustusi, neil tehakse kõik eest ära , ning nad ei hakka oma tegude eest kunagi vastutama. 2) Nad lihtsalt vajavad tähelepanu, mida nad kodus ei saa, sest vanemad lihsalt ei pane neod tähele. 3) Kas noorus on hukas , või on see lihtsalt vana ptlus , mis liigub põlvest põlve ja seda ütlevad vanemad, või ongi nii?
"jalgu alla" ning elada iseseisvat elu, kuid tegelikult on põhjus mujal. Kui inimene on laisk, ei viitsi pingutada ja võibolla ei tahagi pingutada, siis ongi raske. Väga palju on pakkumisi ja võimalusi, kuid inimesed ei oska neist kinni haarata. Praegu oleme me veel noored, kuid varsti oleme meiegi emad ja isad, hiljem ka vanaemad ja vanaisad. Kui me praegu ehitame endale tugeva pinna alla, siis on meil tulevikus lihtsam. Tuleb juba varakult hakata endale sisendama teadmist, et mitte riik ei ole hoolimatu ja ei suuda maksta piisavalt toetusi, vaid mina ise olen midagi tegemata jätnud, ei suuda olla piisavalt leidlik, töökas ja nutikas, et end ja oma peret hästi üleval pidada. Meie riigis on tohutult palju kurjust ning üldse kuritegevust ja liiklusõnnetusi. 2015. aasta kriminaalpoliitika statistikast on näha, et kuritegude üldarv oli 32 575, ning politsei andmetel oli liiklusõnnetuste arv 1417 (Statistikaamet, 2015)
Vaid mõtetes võib unistada, kui huvitav oleks mängida dzinniga. Kuid kui mõelda, et selleks idamaiseks munasjutuvaimuks on põlvkondadevahelise vastuolu põhjus, siis muutub see unistus pigem õudusunenäoks. Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on olnud nii juba sajandeid. Miks on see nii, et põlvkonnad peavad omavahel pidevat võitlust ja selgusele ei jõuta arvatavasti niipea? Või peaks ütlema, et nad peavad hoopis võimuvõitlust? Kas väide, et noorus on hukas, on tänapäeval õigustatult öeldud? Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud. Tõsisasi on see, et sellist juttu räägivad enamasti eakamad isikud, kelle lapsepõlv on juba kauges minevikus ning tihtipeale lahterdatud kausta, mida võib nimetatatud unustatud mälestusteks. Kui nemad väidavad seda tänapäeva
4. Alaealised ja seks Praegusel ajal on eriti päevakorda tulnud teema alaealiste ja seksi kohapealt. Praegune Eesti Vabariigi seadus ütleb, et seksuaalvahekorras üle 14 aastasega, tema omal vabal tahtel, ei ole seaduse poolt karistatav. Samas tahetakse seda vanusepiiri tõsta 16 peale. Kas lastel on eetiline n.ö. lapsi teha, tegeleda täiskasvanute asjadega? Alati aga ei saa lapsi süüdistada ning väita et tänapäeva noorus on hukas. Meie ühiskond ning selle kodanikud ise õhutavad päevast päeva inimesi seksima. Ükskõik kuhu sa vaatad või mida sa vaatad, kuskil leidub alati mingisugused seksuaalseid vihjeid. Ning inimeste poolt tihtipeale just need alaealised saavadki süütuse kaotamiseks õhutust oma sõpradelt tuttavatelt või isegi õdetelt vendadelt. Tuleb ju uhkustada oma saavutustega ning ka suurendada uudishimu, mis see küll olla võiks, millest kõik räägivad ja mis nii hea peaks olema.
· lähtuvad endast. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 ) Sellise kasvatusega lapsed on hooletusse jäetud, mille tulemuseks on puudujäägid kiindumusvõimes ja tunnetuses, madal enesehinnang ning suutmatus luua lähisuhteid. Kui laps saab pidevalt vähe tähelepanu ning armastust võib see viia agressiivse käitumiseni. Praegusel ajal on väga palju kõneainet olnud sellest, kuidas noorus on hukas: noored suitsetavad ja joovad ning ei taha koolis käia. Nimelt teadalolevalt, on eakaaslastel kõige suurem osa selles, kas nooruk hakkab jooma või mitte, kuid tegelikult see päris nii pole. Birgham Youngi ülikooli uuringus selgus, et kõige väiksema tõenäosusega kuritarvitavad alkoholi, uimasteid ning satuvad kuritegevusesse autoriteetse kasvastusstiili vanematega lapsed. Seega mõjutab varajases eas alustatud kasvatusstii ka sinu edaspidist elu.
Lastele tuleks ikkagi head eeskuju näidata, sest just vanemate pealt seda kõike ju õpitaksegi. Kui ikkagi mõni pereliige on alkohoolik, on suur tõenäosus, et ka nende lastest saavad alkohoolikud, või lihtsalt jäädakse ühest vanemast ilma, sest joodikuga on võimatu koos elada. On teada, et lastega tuleb hakata tegelema juba väga pisikesest peale. Seepärast on väga tähtis, et lapsevanemad oma järeltulijatega palju tegeleks. Ettevalmistus eluks ja kooliks peab algama juba varakult. Aju tuleb arendada erinevate mängudega . Väga head on Maria Montessori pedagoogikas kasutatavad õppevahendid, mis panevad lapse ise mõtlema ja tegutsema, kuid ei tohi unustada ka tuge. Lapse aju ja käitumist tuleb arendada juba siis, kui võsuke on alles imik, kuid kui lapse vanematel ei ole endal olnud õppimismotivatsiooni, siis paratamatult ei anna nad seda ka oma järeltulijatele edasi. Väga palju võib kohata seda, et nendes peredes, kus juba
Alkohol noorteseas Olles ise noor ning ka pidevas kontaktis teiste noortega ja nende tegevusega väljaspool kooli, tean üsna täpselt enamike teadlikust kui ka suhtumist alkoholi. On vaid käputäis neid, kes oskavad mõjujookide tarvitamisel ja nö joomisel vahet teha. Enamjaolt saadakse kokku ja(eriti poisid) juuakse ette teades üle oma piiri. Põhiprobleem on tegelikult selles, et oma vigadest ei taheta kuidagi õppust võtta, hoopis uhkust tuntakse selle üle, kes rohkem jõi ja kes kus üles ärkas. Juba aastasadu on vanemate poolt teismelistele öeldud, et noorus on hukkas ja kuidas vanasti oli. Tõepoolest, statistika andmeil on viimaste aastakümnetega noorte vägivalla tase tõusnud. Vägivalla suureks tuleallikaks on aga kõrgete kraadidega lõvijook, mille manustamisel muututakse julgemaks, kuid vähendatakse võimet ennast kontrolli all hoida. Aga millest või kellest ikkagi võtavad noored eeskuju? Väga suurt rolli mängivad siin r
Kuritegevus noorte seas on tänapäeval laialt levinud probleem. Mina isiklikult olen selle väitega nõus, et põhjuseks võib olla positiivse idee puudumine. Inimesed ei sünni kunagi kurjategijateks, vaid nad muutuvad selleks elu käigus. Igalühel on võimalus kas halb või hea. Need mõlemad pooled on inimeses olemas. Tähtis on lihtsalt see, et headus jääks peale ja kurjus langeks välja. Selleks on vaja aga positiivset eeskuju. Tihti õeldakse, et noorus on hukas. Mina ütleks pigem, et hukas on hoopis need vanemad, kes on sellised lapsed üles kasvatanud. Lapsed saavad eeskuju kõigepealt ikka vanematelt ning kui vanemad pidevalt joovad ja suhtuvad oma lastesse halvasti, siis viimastel polegi enam midagi teha, kui minna kuhugi hulkuma või pättusi sooritama. Ma saan aru, et noorukil peaks olema juba arenenud mõistus, et taibata, et kuritegevus on vale, aga kui tal on lapsest saadik olnud selline halb eeskuju, siis mida talle enam õelda
Kas vanemad ei mõista lapsi Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada sarnast kõnemaneeri ning omada s
* võite olla kindlad, et lasteni jõuab õige info (selle lootuse eeldus on muidugi, et olete ise teemaga hästi kursis!); * lapsed saavad teada, mida teie uimastitest arvate ja miks; * Kui tekib võimalus mõnda uimastit proovida, on tõenäolisem, et lapsed tulevad teile sellest rääkima; * Kui lastel tekib probleeme, on suurem tõenäosus, et nad teile neist räägivad. Selles vanuses lapsed on keelatud uimastitest kasvõi tänu meediale juba üht-teist kuulnud. Reeglina nad veel ei vaidlusta oma vanemate autoriteeti ning on valmis teiega oma mõtteid jagama. Mõned soovitused, kuidas lastega vestlust alustada: * kui annate lastele mingit ravimit või võtate seda ise, selgitage, et ravimeid tohib vastu võtta ainult usaldusväärsete täiskavanute käest, nagu näiteks õpetaja või perearst; * Kui mõnes telesaates ajalehes on juttu uimastitest, kasutage juhust ja alustage vestlust
Tihti tuleb ette juhtumeid, kus interneti kaudu valetatakse lapsele, kes ei tea kellega ta tegelikult räägib. Noorukiga saadakse sõbraks, mõjutatakse või ähvardatakse, ning kästakse teha asju, mida ta tegelikult teha ei taha. Vanemad ja veebihaldurid peaksid rakendama tihedamat järelvalvet internetis toimuva kohta ja vajadusel teavitama sellest politseid. Internetikiusamine on väga suur probleem, mis on viinud paljude laste enesetapuni. Paljudel vanematel pole aimugi, et nende lastele võidakse arvuti kaudu haiget teha. Internet ei ole ainus koht, kus vaimse vägivallaga kokku võib puutuda. Seda võib juhtuda kõikjal ja igas vanuses inimeste vahel. Koolikiusamine on probleem, mis mõjutab lapsi enim, sest see on keskkond, kus nad pidevalt viibima peavad. Keegi ei taha olla kohas, kus teda halvasti koheldakse. Filmis "Klass" on näidatud üsna ekstreemseid olukordi, kuid kahjuks tulevad samasugused probleemid ette ka reaalelus
Meedia inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist
Kui väsimus muutub patoloogiliseks, siis õpimotivatsiooni pärssiv stress viib nii mõnegi õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva"
Vanemate isiklikud mured ja solvumised moonutavad sellises situatsioonis arusaamist lapse tunnetest. Mõnikord tehakse lastest võitluskaaslased voi isegi kohtumõistjad. Neil võib isegi tekkida tunne, et nad on vanemate vahelistes lahkhelides süüdi. · Sidemete nõrgenemine vanematega Sidemete nõrgenemine vanematega kas nende hoolimatuse, oma eluga toimetulematuse või ülisuure töökoormuse tõttu avab noortele varakult tee kampadesse ja tanavale (Kraav 2001). 2.2. Keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused Noore sotsiaalsetest vajadustest on üks olulisemaid suhtlemisvajadus, mis tähendab ka vajadust kuuluda eakaaslaste kampa e. sõpruskonda, kui selles kambas on kombeks juua, suitsetada või narkootikume kasutada, on noorel tugev motiiv teha sama. Konkreetse noore kuulumine kampa, kus tarbitakse uimasteid, ennustab tõepoolest tema kalduvust uimasteid kasutama hakata
Arutlus Väljakutsed tänapäeva noore (noorte) elus Inimese katsumused ja väljakutsed algavad juba varajases eas. Peamine küsimus on kas ja kuidas elus läbi lüüa ning ennast maksma panna. Päris noorena avalduvad need ,,võitlused" liivakasti ja mänguasjade jagamisega, hiljem jällegi kellegi armastuse eest võideldes. Vanemate inimeste seas on levinud väljend ,, Tänapäeva noorus on hukka läinud". Kuid minu aspektist vaadatuna, ei ole eakamad lihtsalt viitsinud aru saada ega vaadata noorte elu teise nurga pealt. Vaid teevad oma järeldused pelgalt välise mulje põhjal. Selle järgi kuidas oli nende ajal ja kuidas on nüüd. Vanurid ei pane tähele, et ühiskond on edasi arenenud ja keerukamaks muutunud. Vanasti olid noored väga piiritletud ja neil oli enda väljendamise viise ja vahendeid vähe. Seega ei antudki võimalust noortele ennast ja enda eripära välja näidata. Kuid see vabadus
nimelt ütleb et muidu ei armasta, muidugi on ka selliseid, kes tahavad lihtsalt niisama proovida ja teada saada, mis tunne see üldse on. Kuigi kahjuks ei mõelda, et sellel võivad olla kurvad tagajärjed. Kruup ise on töödanud ka noortekabinetis, kus kogenud mitmesuguseid emotsioone. On olnud olukordi, kus neiu, saades teada oma rasedusest, alguses rõõmustab ja väljendab kindlat soovi sünnitada, kuid mõne aja möödudes pöördub, silmad vees, tagasi ja räägib, et noormees ei taha last ning alustati ettevalmistust abordiks. Noortekabinetis tööde alustades põrkus ta sageli vastuseisu ja müütidega. Neist üks põhiline oli osa noormeeste arvamus, et rasedusriskid on ainult neidude teema. Või siis jällegi mõne tütarlapse arvamus, et kondoomid on noormehe mure. Praeguseks on suhtumine muutunud ja vastutust paarisuhte eest jagatakse partnerite vahel. Igale naisele on loomu poolest omane soov emaks saada.
ja hoida teda halvale teele sattumast. Vaatamata sellele, et põlvkondade vahelised erinevused muutuvad aina suuremaks, tuleb tõdeda, et kõigil on teistelt midagi õppida. Vanematel põlvkondadel on nii palju kogemusi, et noortel oleks neilt nii mõndagi õppida, aga samas kogevad noored iga päev asju, mis võivad tulla kasuks ka vanematele inimestele. Kuidas hoida ära probleeme põlvkondade vahel? Ega see vist ei olegi võimalik, sest tavad ja ühiskond muutuvad nii kiiresti, et on ainult loomulik, et kõik ei ole meile omane ega mõistetav. Tuleb hoida võimalikult palju avatud meelt ja püüda mõista teisi põlvkondasid ja väikestest erinevustest mitte välja teha.
Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on
sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust Narkoennetus, narkootikumid Keskmiselt pooled Eesti kooliõpilased on proovinud narkootikume. Maakoolides vähem, linnakoolides rohkem. Miks võetakse esimene tablett? Üldjuhul võetakse esimene tablett uudishimust. Laps on kuulnud, et see annab erilise enesetunde ja alati on "sõpru" soovitamas. Esimene proovimine tehakse tavaliselt pidudel ja pahatihti koos alkoholiga. Kui esimene elamus on väga ere, siis kutsub see end aina kordama, kuigi hingepõhjas tuntakse, et see pole päris õige. Alati on enda jaoks õigustus olemas: "ega mina sõltuvusse ei jää, ma võin igal hetkel lõpetada, kui tahan". Aga elu näitab, et ometi jäädakse sõltuvusse. Sõltuvusse võib tegelikult jääda juba esmakordsel proovimisel.
Lootel, kui inimesel on õigus elule ja abort rikub seda õigust. Sündimatta lapsel on õigus olla vanemate poolt armastatud. Sellele peaksid mõtlema ka tulevased lapsevanemad, sest sündimatta laps ei ole selles süüdi, kui vanem(ad) teda ei taha või teda ei armasta. Paraku ei lähe elus kõik nii nagu tahetakse ja tahest tahtmatta minnakse seda teed pidi tehakse abort, kuigi on mitmeid teisi võimalusi. Mõnikord, on inimese jaoks aga abort ainuke võimalus. Näiteks siis, kui sündimata lapsel on mõni raske vaimne või kehaline kahjustus, rasedus ohustab lapseootel ema tervist, lapseootel ema on liiga noor, või liiga vana, või lapse ootel ema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist. Samuti ka kaitsevahendite alt vedamine. Abordiks võib olla ka teisi põhjuseid. Näiteks keegi sunnib lapseootel ema tegema aborti. Liiga noor, liiga vana, liiga vaene, liiga hõivatud, liiga mahajäetud, lahutatud, üksi, vägistatud need võivad ka ol
kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. (ibid.) Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele, vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. (http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm)
Kes on selles süüdi, kuidas tänapäeva noored käituvad ? Noorte käitumine muutub iga aastaga üha hullemaks. Viimasel ajal kirjutatakse tihedamini ajalehtedes juttu noortest, kes tapsid kellegi või varastasid midagi. Kes selles süüdi on, et noored sedasi käituvad? Kas vanemad , kes ei toeta oma last piisavalt või äkki sõbrad, kes selle eest ahvatlusi pakuvad? Neid põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõik algab siiski kasvatusest. Kõik saab alguse perekonnast, kuidas laps üles kasvatatakse ning tema eest hoolitsetakse. Edaspidises elus mängib väga tähtsat rolli see, kui palju vanemad oma pisipõnnile tähelepanu pööravad. Mina arvan, et kõik lapsevanemad tahavad , et nende laps oleks edukas ja saaks oma elus väga hästi hakkama. Peres, kus on laps väga tähtsal kohal ja lapsevanemad tunnevad kogu aeg huvi tema vastu, ei saa lapsest sirguda kurjategija. Vanemad peavad teadma, kuidas lapsel koolis läheb, kus ta väljas käib ning kellega. Ta p
Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid. Selline toit pigem teeb õpilased uniseks, mitte energiliseks, see on puhas rämps, aga samas ei saa keegi sinna midagi parata, kui puhvetis lihtsalt pole midagi muud müüa. Ma saan aru et kool tahab puhveti pealt kasumit saada ja selline kaup nagu seal praegu on, tõmbab väikeseid ostma, aga nad siiski ei mõtle meie tervisele. Õnneks on meie koolitoidud väga head ja lapsed söövad neid hea meelega, aga ma olek kuulnud, et teistes koolides olevat koolitoit väga halb, mis tähendab ka seda, et lapsed ei tahagi süüa seda juba põhimõtte pärast, sest see ei maitse hästi, siis ongi enesetunne nõrk ja ei suudeta tervet pikka koolipäeva vastu pidada ja minnakse varem koju. Sellepärast kannatavad õppimistulemused. 2. Noorte toitumisharjumused välismaal Väge paljud välismaa noored on ülekaalulised, ja selle põhjuseks on see, et nad ei söö
taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja
•Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega,nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Alkoholi tarvitamise tagajärjed • Kahjulik mõju ka lühiajalisel kasutamisel. Püsivad kahjustused suurte koguste puhul, haigused. • Purjusolek = traumad, kukkumised liiklusõnnetused, uppumised jm. • Maksahaigused, haavandid, südame – ja veresoonkonnahaigused, ajukahjustused • Kaalutõus Alkoholi tarvitamine • Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 ning varakult alustajate osakaal on tõusmas. • 11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%. • Noorte puhul on probleem enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. • Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas, suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel.
Uuringud on näidanud, et laste suhtes võidakse rakendada üllatavalt palju täiesti põhjendamatut vägivalda isegi otsest viha ja halvakspanu, mis ei ole saanud mööduda lapse arengule jälge jätmata. Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline on oma lapsepõlve varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist. Sellist kohtlemist võib ette tulla juba varakult ja igas ühiskonnakihtides. Psüühilist abi ei vaja need lapsed, kellele on lapsepõlves osaks saanud rohkelt armastust ja mõistmist ning ei ole kogenud vägivalda nii füüsilist ega vaimset. Kuid nendel kellel on psühhiaatrilist abi vaja saavad seda läbi erinevate teraapiate ja sotsiaalfondi abil. Kuid ka siin tuleb silmas pidada seda, et terapeudid on inimesed ja tihti ei pruugi nad tähelepanu pöörata kliendi tegelikele probleemidele ega lasku sügavuti
Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese
Ma mõtlen just riigikogus või sellises suuremas kohas. On olemas selline interneti lehekülg nagu noorte riigikogu, kus kutsutakse noori, mitte ainult kaasa mõtlema vaid ka leidma lahendusi erinevate Eesti riiki puutuvate probleemide lahendamises kaasa aitama. Sinna kutsutakse ärksamaid noori, kellel on kogemusi ning huvitavaid ideid ja lahendusi. Selle ülesandeks on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatuslikkust. Saaremaal olen ma kuulnud küll paljudest noortekogudest, mis kutsuvad noori oma arvamust avaldama ja arutama igasuguseid asju. Selleks on vaja tublisid ja julgeid noori, kes tahavad avaldada oma arvamust ja kellel on piisavalt julgust pakkuda välja erinevaid variante. Minu arvates ei võeta noori nii palju kuulda kui ,,vanasid kalasid". Aga see on ainult minu arvamus kuna pole eriti kursis selliste asjadega ning ei oska väga kommenteerida. Mina kuulun nende hulka, kes on tagasihoidlikum ja piirdub ainult valimistega
Vanemate rollid ja suhted noortega Kuna aegkond on muutunud, siis on muutunud ka põlvkondadevahelised suhted. Vanemate roll laste elus on suurenenud ja muutunud lastele väga vajalikuks. Tänapäeval vajavad lapsed vanemaid rohkem, kui nad ise arvavad. Lapsed ei oska teha ise tarku ja õigeid otsuseid, vaid vajavad selleks vanemate toetust ja tarkust, just vanemate abiga tuleb leida see õige siht, mida mööda liikuma hakata. Lapsed aga arvavad, et just tänu arvutile, saavad nad elus hakkama. See võib aga vahest olla väga vale arvamus. Mõned lapsed ei oska tegelikult arvutiga muud tehagi, kui ainult mängida. Arvutis leidub väga palju pettust ja kui pettust tõsiselt võtta, võibki lõpetada oma eluga väga vales kohas. Selleks ongi vaja vanemate toetust, sest nemad teavad, mis on õige ja mis on vale, kuna nemad on ka selle raske tee läbinud ja mitte üksi, vaid peamiselt nende vanemate abi ja toetusega. Peale selle, et vanemad peavad aitama lapsel teha õigeid otsuseid,
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
