Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja
Miks noorus alati hukas on Iga inimene läbib oma elu jooksul sellise etapi, mida me nooruseks nimetame. See on aeg, täis lusti ja rõõmu ning tihtipeale ka valu. Tänapäevase elurütmi juures on tihtipeale vanemad inimesed jäädvustanud oma meeltesse nooruse kui eluea, kus noored ainult pidutsevad, tegelevad kriminaalsete tegevustega ning tarbivad meelemürke. Sellest tulenevalt võib ühistranspordis tihti pealt kuulata, kuidas vanem põlvkond räägib, et kui hukas on ikka noorus, kuid mitte ühtegi sõna sellest et kui tublid tänapäeva noored on. Sellest tulenevalt võib küsida, et kas noorus on ikka hukas? Nooruse all tuleb mõista seda, et see on elu parim aeg teha seda, mida hing ihaldab. Kahjuks paljud ei mõista seda, et seda tuleb teha mõistuse piires ning tulemuseks ongi purjus noorukid linnatänavatel kes oma eakaaslasi peksavad ning lõhuvad võõrast vara. Samas ei ole
Kui on juba hakatud kasutama meelemürke, võib seda seostada sellega, et on alustatud astumist täiskasvanute maailma. Narkootikume kasutakse sellepärast, et teistest erineda. Eestis on see üsna suur probleem. Et narkootikumid on meie ühiskonna jaoks veel suhteliselt uus nähtus siis tuntakse selle vastu ka rohkem huvi. Uudishimu on noortele iseloomulik, nad ei karda tagajärgi. RISKI OTSIMINE Järgmine on juba lihtsalt põnevuse ja elamuste otsimine, et ennast proovile panna. Et noored saaksid tunda oma elus põnevust ja lõbu tehakse tihti asju mis pole lubatud või on keelatud. Narkootikumid on selleks aga suurepäraselt sobiv võimalus, proovida midagi uut ja huvitavat. Üks mis tekitab neis lõbu tunde on see, et astutakse üle reeglitest ja tuntakse mõnu aine 7 mõjust mis on alles uus tunne. Kuigi tegelikult pole ju mõtet riskida oma tervisega, sellest saadakse siis aru kui tekivad probleemid. IGAVUS
Lapsele soovitakse pakkuda parimat. Kindlasti on selles osa süümepiinal, et puhkusevabal ajal pole nii palju aega suhelda. Siis ongi näiteks vahel jogurti kaela kallamine lubatud ning vahel keelatud. Seega võib öelda, et laps on enda kodu peegel. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. 1)Mida te arvate vabakasvatusest? 2)Mida kõike ei tehta karjääri ja materjaalse kindluse nimel? 3)Kas noorus ON hukas? 1) Vabakasvatus on õige, on näha , et tänapäeva lapsed ei vastuta oma tegude eest, ega ka hakka. Kuid mitte kõik. Üldistamine. Neil ei ole kohustusi, neil tehakse kõik eest ära , ning nad ei hakka oma tegude eest kunagi vastutama. 2) Nad lihtsalt vajavad tähelepanu, mida nad kodus ei saa, sest vanemad lihsalt ei pane neod tähele. 3) Kas noorus on hukas , või on see lihtsalt vana ptlus , mis liigub põlvest põlve ja seda ütlevad vanemad, või ongi nii?
Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna.
Vaid mõtetes võib unistada, kui huvitav oleks mängida dzinniga. Kuid kui mõelda, et selleks idamaiseks munasjutuvaimuks on põlvkondadevahelise vastuolu põhjus, siis muutub see unistus pigem õudusunenäoks. Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on olnud nii juba sajandeid. Miks on see nii, et põlvkonnad peavad omavahel pidevat võitlust ja selgusele ei jõuta arvatavasti niipea? Või peaks ütlema, et nad peavad hoopis võimuvõitlust? Kas väide, et noorus on hukas, on tänapäeval õigustatult öeldud? Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud. Tõsisasi on see, et sellist juttu räägivad enamasti eakamad isikud, kelle lapsepõlv on juba kauges minevikus ning tihtipeale lahterdatud kausta, mida võib nimetatatud unustatud mälestusteks. Kui nemad väidavad seda tänapäeva
4. Alaealised ja seks Praegusel ajal on eriti päevakorda tulnud teema alaealiste ja seksi kohapealt. Praegune Eesti Vabariigi seadus ütleb, et seksuaalvahekorras üle 14 aastasega, tema omal vabal tahtel, ei ole seaduse poolt karistatav. Samas tahetakse seda vanusepiiri tõsta 16 peale. Kas lastel on eetiline n.ö. lapsi teha, tegeleda täiskasvanute asjadega? Alati aga ei saa lapsi süüdistada ning väita et tänapäeva noorus on hukas. Meie ühiskond ning selle kodanikud ise õhutavad päevast päeva inimesi seksima. Ükskõik kuhu sa vaatad või mida sa vaatad, kuskil leidub alati mingisugused seksuaalseid vihjeid. Ning inimeste poolt tihtipeale just need alaealised saavadki süütuse kaotamiseks õhutust oma sõpradelt tuttavatelt või isegi õdetelt vendadelt. Tuleb ju uhkustada oma saavutustega ning ka suurendada uudishimu, mis see küll olla võiks, millest kõik räägivad ja mis nii hea peaks olema.
Väga palju on räägitud põlvkondade erinevustest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Oleme ka kuulnud väidet „Noored on hukas“, mida tihtipeale esitatakse faktina. Kas ja kuidas sellised asjad mõjutavad suhteid põlvkondade vahel? Tänapäeva noor on püsimatu ja ei taha enam alluda ühiskondlikele normidele. Noorte eesmärgiks pole enam töökoht, mis tasub end ära ega taha ka teha seda, mis teiste arvates oleks neil õige või mõistlik teha. Noored kuulavad rohkem oma südant kui ühiskonda. Samuti ei austata kedagi lihtsalt sellepärast, et ta on vanem, vaid rohkem loevad selle inimese maailmavaated, see kuidas kõnealune persoon neid kohtleb ja tema mõtteviis. Kõik eelnevalt nimetatu võib viia ja tihtilugu viibki meid konfliktideni erinevast põlvkonnast inimeste vahel. Meie põlvkond ei ole huvitatud elamast elu, mida meie vanemad meile tahavad vaid me tahame ise maailma avastada
Kõik kommentaarid