lähestikku. Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendu s ja väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid: osaleda harrastustegevuses, õppida, tegeleda lapselastega jne Uuritav eakas oleks hea meelega läinud õppima juurde veel midagi uut: akordioni õpe, rahvatantsu... Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu õigel ajal saadud psühholoogilise abile, klient tuli kriisist välja. Kriiside lahendamisest oleneb eluperioodide ja terve elutee õnnestumine või ebaõnnestumine. Tema puhul on tähtis, et mitte uuesti kriisi langeda, tal peab olema arenguruumi- s.t. mingi huvitav hobi, uued teadmised/oskused ( nt
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
Mida suurem on liigutustegevuse osa päevareziimis, seda omasem on ka hea tervis, harmooniline kehaline areng ja kõrge kehalise ettevalmistuse tase. Kehalisele kasvatusele tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna nooremas eas luuakse alus üldisele töövõimele, heale tervisele, harmoonilisele arengule, organismi kõigi süsteemide kooskõlastatud tegevusele. Juba eelkoolieas peavad lapsed omandama oskuse õigesti, rütmiliselt ja kergesti käia ning joosta. Nende omaduste arendamiseks kasutatakse üldarendavat harjutuste kompleksi, mis tagab igakülgse kehalise ettevalmistuse: liikumismängud, jalgpall, suusatamine, uisutamine jt( J. Loko, 2002). Õuesõpet võib hõlpsalt siduda nii haridusasutuses, kui kodus erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga
◦ tavaliselt pole tegu vaid ühe põhjusega, vaid põhjuste kombinatsiooniga häirete esinemisesagedus: 1. käitumuslikud, aga v-b ka selle pärast, et need paistavad kõige paremini välja ◦ 7-30% lastel esineb arenguhäireid, oleneb uuringust ja meetodist ◦ häireid tekib rohkem kooli minnes (6-7a), eelpuberteedieas(9-10a), puberteedieas(14-15a) ◦ poistel probleeme rohkem nooremana, tüdrukutel vanemana ◦ poistel tavaliselt rohkem: autism, käitumishäired, enesetapud ◦ tüdrukutel rohkem: söömishäired, depressioon, enese vigastamine ◦ ravimata häire on püsiv, ravides on kerge jagu saada ja lapseea probleem ei pruugi jätkuda Eestis kasutatakse klassifikatsiooniks RHK-10 süsteemi ◦ psüühilise arengu spetsifilised häired- sageli geenidest tulenevad, poistel rohkem
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk. Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid (zhang-fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, et vesi (neerud) annab vastut
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
........................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 03 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd..........................................................................................83 Vastsündinu info saamine.....................................................................................83 Vastsündinu reageeringud.....................................................................................86 Kasvamine...............................................
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
mõistetega, st kujundama informatsiooni ümber ühel või teisel eesmärgil. Sellel arenguastmel lastel on raskusi klassifitseerimisega, loendamisega jne. Veel üheks oluliseks eripäraks selles astmes on jätkuv mõtlemist iseloomustav egotsentrilisus. See tähendab Piaget`järgi, et laps ei suuda näha asju ega olusid teisest vaatenurast. 3) Konkreetsete operatsioonide periood- 7-aastaselt või veidi vanemana kujuneb lastel varasemast selgelt eristuv ja täiuslikum mõtlemisvõime. Nüüd nad suudavad lahendada loendamise ja klassifitseerumise ülesandeid ja saavad aru sõltuvustest. Oluline tunnusjoon sellele astmele lapse mõtlemises on võime pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Nt hakkab aru saama, et laiast nõust kitsamasse vett kallates jääb kogus samaks. Sel arenguperioodil hakkavad lapsed üha enam vabandema enesekesksusest ja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? K
Valikuvabadus on võimalik spetsiaalselt lapsele loodud keskkonnas, kus on huvi äratavad esemed, mis toimivad arengut soodustavate vahenditena. Laps on keskne, kes võib end ise juhtida, vabalt valida tegevusi ja täiskasvanu on tagaplaanil olev saatja, suunaja ja nõuandja. Silmas tuleb pidada seda, et: · Töövahenditeks valitakse vaid need, mida lapsed meelsasti kasutavad, see inspireerib kordamist ja materjal salvestub paremini; · Materjalide hulk ühe omaduse arendamiseks on piiratud; · Iga ülesandega esitatakse vaid üks nõue; · Harjutused peavad andma enesekontrolli võimaluse. Kolmas printsiip - huvitatus õpitavast Kolmanda printsiibi kohaselt toimub parim õppimine huvi olemasolu korral. Huvi võib olla personaalsem, mis paistab tulenevat sisemusest, või võib see olla tingitud situatsioonist; huvi mis võib tekkida paljudes inimestes, kes puutuvad kokku mingisuguste sündmuste ja tegevustega
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased väited - Valik
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega.
Pole juhuslik, mis elus toimub; keskkonnas saab teha ise muudatusi; iseseisvumine ja suudavad ise oma rahuldusi rahulduda; keelatakse lapsi(rõõm, et saadakse ise hakkama ja see kaob keelates negatiivse emotsiooni alla) 3. initsiatiiv või süü 3-6 aastat Juhul kui laps saab eelmisest astmest kaasa positiivsust ja initsiatiivi, siis neil on julgust ja tahet proovida/katsetada - negatiivse sisuga aste toimib vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini 4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted: kahju- füüsline väärkohtlemine või seksuaalne väärkohtlemine või psühholoogiline väärkohtlemine, Samas mis on see taluvuse piir kust algab väärkohtlemine;
Tallinna Nõmme Gümnaasium Randel Kool Spordi- ja korvpallipsühholoogia Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri: Spordi- ja korvpallipsühholoogia Kuu ja aasta: Mai 2012 Lehekülgede arv: 20 Referaat Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi sp
2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni arenguteooria – Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
Õuekeskkond õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õpetaja peavad olema teadmised: · erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest, · aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vahel valitseb
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4.
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Piirata tuleb TV vaatamise aega (eradjuhul maksimaalselt 2 tundi päevas). Lülita TV söögi ajaks välja. Tee TV vabu päevi, tehke koos midagi muud toredat. Ära kasuta TV preemiana hea käitumise eest. Lülita TV välja kui saade on läbi. Ära jäta TVd mängima, kui teete midagi muud. Vaata TV lapsega koos, räägi lapsega TVs nähtust. Ära pane TVd magamistuppa. 10 TV programmid ja arvutimängud kõne arendamiseks. Kõne omandamiseks; kirjaoskuse omandamiseks nt ,,Sesame Street". Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis. Sõltub sellest, kui palju lapsega räägitakse. Sõnavara suurus on seotud kirjaliku keele omandamise edukusega. Sõltub ka sellest, kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või ..? Mõjutab ka dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused. Kognitiivne areng
· rakendada oma jõudu ja loovust · jõustada teisi inimesi · olla teadlikult kohal siin ja praegu, ning valida oma tegutsemist, vastandina automaatsele reageerimisele · suhtuda positiivselt emotsioonidesse, neid mitte vältida ega maha suruda · vähendab stressi · suurendab motivatsiooni ja eneseusku · aitab luua avatud suhteid · aitab mõista enese ja teiste tegelikke vajadusi. Kuidas EQ-d arendada? EQ arendamiseks ei piisa raamatute lugemisest, loengute kuulamisest ega lühiseminaride külastamisest. Uute oskuste õppimine nõuab oma harjumuspärase uskumuste ja veendumuste süsteemi revideerimist ja pidevat tööd endaga. Uuringud näitavad, et aju limbilistest piirkondadest juhitud oskusi (st. emotsionaalse intelligentsusega seotud oskused) on kõige parem õppida pikaajalise harjutamise ja tagasiside kaudu. Põhiliselt omandab aju EQ oskused kõik alates eneseusaldusest ja oma emotsioonide
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
käitumismustrit järgida. (Lasteombudsman, 2014) 14 5. Soodusta õpilaste omavahelist suhtlemist. Vaheta regulaarselt pinginaabreid ja moodusta erinevaid töögruppe. Nii õpivad lapsed töötama ka nende kaaslastega, kellega nad läbi ei saa. Oluline on anda lastele teada, et nad ei pea olema kõigiga sõbrad, kuid nad peavad suutma kõigiga koos töötada. Selline koostööoskus on õpilaste sallivuse arendamiseks ülimalt tähtis. (Lasteombudsman, 2014) 6. Loo võimalusi, et kõik õpilased oleksid klassi üritustesse kaasatud. Iga õpilane tahab tunda, et ta kuulub oma klassi ja on selle klassi jaoks vajalik. Oluline on meeles pidada, et õpetaja hoiak ja suhtumine määrab suuresti laste hoiaku ja suhtumise. (Lasteombudsman, 2014) 7. Mõtle läbi, kuidas tagad klassis korra. Kord klassis annab õpilastele kindlustunde ja loob turvalise keskkonna
mis eeldasid just teadmiste kriitilise ja loova kasutamise oskust praktilistes ülesannetes (Kitsing, 2008). Sternbergi koolkonna tööd on näidanud, et ka vaiketeadmisi saab nii mõõta kui ka õpetada. Gardneri ja Sternbergi teoreetilised seisukohad on oluliselt mõjutanud pedagoogilisi paradigmasid, osutades tähelepanu vajadusele tunnustada eri laadi andekust ning andes olulised lähtekohad õpetuse individualiseerimiseks. Kuidas võiks rakendada multiintelligentsuse teooriat laste arendamiseks? Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Lapsel võiks lasta tegeleda oma kollektsiooni korrastamisega jne. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, võib lasta täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida ta teeb või näeb, arvu- tamisoskuse parandamiseks võiks lasta kirjutada jutukesi, kus tegelased peavad
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
