Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omakapital, dale, laen, vertikaal, müügitulu, ärikasum, vähenenud, käibevara, aasa, likviidsus, rentaablus, suhtarv, varad, kahjum, trendianalüüs, ettemaksed, aktsiakapital, aktiva, passiva, baasaasta, maksevõime, ärikasumi, finantsanalüüs, survevalu, suhtarvud, vertikaalanalüüs, majanduslangus, likviidsuskordaja, majanduskoolKOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajaid, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103
Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
12.2010 2010 2009 Osatähtsus juurdekasvutempo -tempo Osatähtsus % % Käibevara Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD
Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi.
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus.
Kapitalirendi kohustused 28 954 672 33 499 804 Järelmaksukohustused 316 139 405 042 KOKKU 93 417 454 92 926 439 Tabel 2 Viljandi Aken ja Uks AS kohustused 2008 2009 ( 3 ) Võrreldes aastaid 2008 ja 2009, siis on kohustused kokku olnud kasvamises. Eraldi tuleks välja tuua, et kuigi lühiajalised kohustused on suurenenud, siis pikaajalised kohustused on märkimisväärselt vähenenud 45 346 138 krooni pealt 34 627 357 kroonini. 4.2 Maksunõuded Autor on tabelis 3 välja toonud 2008 2009 aasta Viljandi Aken ja Uks As maksukohustused. 20 Maksuvõlad 31.12 2009 31.12.2008 Kinnipeetud tulumaks 1 290 045 1 377 140 Sotsiaalmaks 3 824 637 3 925 743
b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 11 965 144 / 5 953 730 = 2,01 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 5 953 730 / 18 691 032 = 0,32 = 32% d) Omakapitali võlasiduvus: 5 953 730 / 12 737 302 = 0,47 = 47% e) Soliidsuskordaja: 12 737 302 / 18 691 032 = 0,68 = 68% Analüüs: Käibekapital on ettevõtte otsene investeering käibevarasse, s.t. et ettevõttel on raha, mis muutub kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, rohkem, kui seda tuleb lähemal ajal välja maksta. Firma likviidsus on väga hea, ja 2010.aastal on see tõusnud 20% ning 2011.aastal omakorda 17%. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on kõikidel aastatel hea ehk ettevõte võime maksta lühiajalisi kohustusi õigeaegselt. Samas kui vaadata numbreid 3,64, 2,8 ja 2,01, siis selle järgi on kahanemine kõigepealt 23% (2010.a. kattekordaja 2,8) ja siis veel 28% (2011.a. kattekordaja 2,01), kui selline langus jätkub, siis kolme aasta pärast on firma võime katta
struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad perioodid on majandusaastad 2012, 2013 ja 2014. Kogu vajalik info erinevate suhtarvude leidmiseks on saadud nimetatud perioodide aastaaruannetest. Ainetöös käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtte üldine iseloomustus, müügitulu analüüs, likviidsuse analüüs, varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs, kapitali struktuuri analüüs ja ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs. 5 1. ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS XXX OÜ on asutatud aastal 20xx Nimi Perenimi poolt. Põhitegevuseks oli esialgu reklaami vahendamine meedias
Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod. Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali
seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a
.......13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus.........................................................18 3.1.1 Raha ja pank müügituludest...............................................18 3.1.2 Maksevalmidus.....................................................................20 3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate...............................................21 2 3.1.4 Rahavoogude genereerimise võime....................................22 3
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal.
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
2008 2009 17,1 1,7 · MAKSEVÕIME ÜLDINE TASE: Näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi. Teisisõnu saame hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. 200 200 8 9 7,3 0,6 · KIIRMAKSEVÕIME: Näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja. Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita
igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test) * näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lüh saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta.
1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850
Raamatupidamisbilanss on arvestuse informatiivne vorm, mis lubab vastu võtta põhjendatud juhtimisotsuseid. Bilansi lugemise oskus on, kõigepealt, teadmine, mida tähendab iga kirje; kuidas saab seda hinnata; kuidas see on seotud teiste kirjetega; mis rolli mängib iga kirje ettevõtte tegevuses. Need oskused annavad võimaluse saada kätte suure mahu informatsiooni ettevõttest; kindlaks määrata ettevõtte oma käibevaraga varustatuse tase; aru saada, milliste kirjete pärast on käibevara suurus oli muutnud; hinnata üldise ettevõtte finantsseisundi. 4 Tänu raamatupidamisbilansile juhatajad saavad ettekujutuse, mis paigas asub nende ettevõtte analoogiliste ettevõtte hulgas, kui õige oli nende juhtimiskurssi valik ja kui efektiivsed nende vastuvõetud majandusotsused; audiitorid saavad etteütlemise õige otsuse vastuvõtmise
volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek. Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
hindamisfunktsioon, selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4 Raha allikad Raha kasutamine Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid
Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17 Lisa 13 Muud äritulud 17 Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 Lisa 15 Üldhalduskulud 18 Lisa 16 Tööjõukulud 18
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2
Indias ja Hiinas olid tugevad tulemused. Kogu Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tulude kasv oli 7%. BO 30. septembril 2016 lõppenud aastal oli brutotulu 7,6 miljardit USA dollarit. See kujutab endast püsivate vahetuskurssidega võrreldes 8% -list kasvu aastas. Ameerikas käibekasv 2016 aastal oli 9%. Väiksema osakaaluga 2016 aastal oli Euroopa 5,8%'ga. BO'l toimus suurem kasv Aasia ja Vaikseookeani piirkonnas, milles oli 9,8%. Joonis 1. BO regioone müügitulu 2016a. Joonis 2 PC regioone müügitulu 2016a. 2 BO müük regiooniti 2016. a (%) Ameerika AASIA JA VAIKSE OOKEANI 34% PIIRKOND 51% 15% EUROOPA,
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%)
Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital
võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja
likviidsusenäitajad, ressursside kasutamise efektiivsuse näitajad, võõrkapitali kasutamise efektiivsuse näitajad, tasuvuse näitajad, aktsiate tulususe näitajad, kasumitootlusnäitajad, pankrotikordajad) ja seejärel võrreldakse neid aruandeperioodi alguse ja lõpu näitajatega või tegevusharu keskmiste näitajatega ja selle põhjal üritatakse kindlaks teha võimalikke probleeme. Struktuuri analüüsi ehk vertikaal analüüsi korral arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsumast ja võrreldakse neid eelmise perioodi näitajatega, saadud näitajaid konkurentide omadega kõrvutades on võimalik kindlaks määrata milline on ettevõtte positsioon antud majandusharus. Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse mitme erineva perioodi näitajaid ja püütakse kindlaks määrata investeeringuid vajavad tegevusalad.
printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta). Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital. Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks. Ettevõtte rahandus 4 RP089
annaabi.ee 
