Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
normaalteadus, chalmers, paradigma, teadlaste, segadusse, tuues, loogika, käsitlus, teoorias, põnev, kasutatava, füüsikat, otsides, iseendale, lugesin, defineeritakse, davies, niisiis, hiljuti, tundides, igavad, arutluskäik, kahtluse, tõepähe, erandeid, teemaga, tegeledes, veenda, lõpmatu, kusjuures, muutuma, tehtaks, teooriasse, selgub, rangeltTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Liis Tõnismaa ALAN F. CHALMERS ,,MIS ASI SEE ON, MIDA NIMETATAKSE TEADUSEKS?" Raamatuülevaade Juhendaja: Varro Vooglaid Tallinn 2010 Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Läbi ajaloo on üritatud vastatud küsimusele ,,mis on teadus?". Seetõttu on tekkinud palju erinevaid arusaamu, mille esindajad usuvad, et just nende selgitus on parim ja tõelähedaseim
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti).
artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika
STANDARDISEERIMINE Objektiivsusest subjektiivsuseni Kuhn jt – relatiivsus Absoluutne objektiivsus püüab subjektiivsus välja tõrjuda, niisamuti protsessiline objektiivsus. !!! Distsiplinaarne objektiivsus püüab allutada subjektiivsust grupi arvamustele. Subjektiivsus on aga dialektilise objektiivsuse aluskivi. REALISM JA EMPIRISM TEOORIATEST. VAATLUS JA EKSPERIMENT Teaduslik teooria: semantiline, süntaktiline ja praktiline käsitlus Loogilise empirismi käsitlus: teoreetiline süsteem moodustab võrgustiku (Feigl, 1970ndad, Viini koolkonnast, Ameerikasse II MS eel põgenenud). Süntaktiline teooriakäsitlus/ mudel: üldised ja teoreetilised seaduses (ei ole vahetult vaatlustega seotud, vaid seal on postulaadid). Läbivalt jääb süntaks muutumatuks – eeldatakse, et on mingi ühtne struktuur ehk süntaks. Semantiline teooriakäsitlus: teooriat vaadatakse kui mudeli kogumit. Mudel on ligilähedaselt sarnane tegelikkusega
kõrvale, vaid ainult täiendatakse n-ö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus nii, vaid teaduse arengus leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonid ehk paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega. Esimese asjana käsitleb Kuhn oma raamatus normaalteadust ja ka teed selle juurde. "Käesolevas essees tähendab normaalteadus uurimist, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, saavutustel, mida mõnesugune teadlaskond tunnustab teatud ajal kui vundamenti oma edasiseks tööks" on ta öelnud. (lk27) Leian, et see definitsioon võiks kehtida
(või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav." Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. [5] Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimali vaadelda.[6] Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust. Kuhni paradigma mõiste: Paradigma mõiste seob filosoofilist ja teaduslik-teoreetilist lähenemist. Alates Kuhni`st on paradigma mõiste täitunud erinevate tähendustega. (Kuhn, 1970) Paradigma on üldiste vaadete, meetodite, kriteeriumite kogum, millest teadlaste kogukond antud valdkonnas lähtub. Nt füüsikas klassikaline e Newtoni füüsika. Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub
Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult. Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat.
suhtumisest kooli ja õpilastesse. 1928. aastal sai ta filosoofiadoktori kraadi ja aasta hiljem sai ta õiguse õpetada koolis matemaatikat ja füüsikat. Aastatel 1930-1936 töötaski ta õpetajana. Vahepeal abiellus ta oma kolleegi Josefine Anna Henningeriga. Aastal 1937 emigreerus Karl Popper natsismi eest Uus-Meremaale, kus ta töötas filosoofialektorina. Aastal 1946 kolis ta Inglismaale, kus temast sai London School of Economics and Political Science loogika ja teadusliku meetodi lektor ja mõned aastad hiljem, 1949 sai temast sama õppeasutuse professor. Popper osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Ta võttis ühendust ka Viini ringi, mis oli teadlaste ja filosoofide rühm Viinis. Kuna ta oli sealsete liikmete vaadete ja põhimõtete suhtes kriitiline, siis ta ei saanud liikmetega väga hästi läbi. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos "Logik der Forschung". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate
mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Aristotelese puhul on filosoofiline meetod rõhutatult teatud konkreetse nähtuse uurimise tulemusena saadud teadmistele. Edasi on paljud filosoofid kujundanud õendusteoreetikute – ja teadlaste mõtteviisi, aga Kreeka filosoofe on põhjust käsitleda põhjalikumalt just seetõttu, et sealt sai alguse kaasaegne teaduslik mõtlemine kui selline. Õdede mõtted ja tegutsemine peegeldavad ühiskonnas valdavalt kehtivat filosoofiat ja õendusfilosoofiat. Filosoofia mõjutab olulisi teemasid nagu tõde, teadmised, headus, väärikus ja tervis. Kuna õde oma tegevuses keskendub sobiva õendusabi osutamisele ja
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette? Teiseks, küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutluse (vt deduktsioon) tulemusel, lähtudes aksioomidest, definitsioonidest, reeglitest vms. Sellised on näiteks matemaatika ja loogika valkonda kuuluvad küsimused, kus tegemist on aprioorse teadmisega. Näiteks on sellised küsimused: Milline on seos täisnurkse kolmnurga külgede pikkuste vahel? Kas väitest Mõned poisid on arukad järeldub, et Mõned poisid ei ole arutud? Taolised küsimused tekivad ka mujal, kus on nõutav vaid deduktiivne arutlus. Näiteks on selline kohtuniku arutlus, kas antud tegu kvalifitseerida kuriteoks või mitte. Ta lähtub seejuures seadustest ning faktilistest andmetest ning küsimus
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva
tekkinud maailmast kui tervikust, tulenev üleüldine põhjuslikkus. Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda. Eesmärk lõpp-põhjuse tähenduses ei saa olla vahend. Ka filosoofia on Aristotelese jaoks eesmärk- ehk lõpp-põhjus. LOOGILISE (LOE: ANALÜÜTILISE, SÜLLOGISTILISE) MÕTLEMISE ÕPETUS ARISTOTELESEL Aristoteles on euroopaliku mõtlemisviisi ehk loogika alusepanija (Aristoteles ise kasutas terminit ,,analüütika". Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust ,,formaalne loogika"). Süllogistika -- järeldamisõpetus. Tänapäevane matemaatilise loogika (mis on 100-%-liselt sümboliseeritud, formaliseeritud) haru ,,predikaatarvutus" baseerub otseselt Aristotelese süllogistikal. 5 ARISTOTELESE EETIKA Teos "Nikomachose eetika". Eetiline inimene on vooruslik. Vooruslikkust peab õppima
neil planeetidel 3 miljonit olendit. · Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kõne all olevas
seda omaks. Olemuse kontseptsiooni tõrjub ta tagasi vaid niivõrd, kui sellest paistab tulenevat kolmas tees, millega Popper otsustavalt nõus ei ole. Kui aga tunnistada maailma algolemuse olemasolu, siis peab tunnistama ka võimalust saavutada maailma kohta lõpuleviidud kirjeldus ja seletus, mis ei vaja korrigeerimist ega täiustamist, s.t. on falsifitseerimatu. Ning just selliselt interpreteerisid Popperi hinnangul Newtoni järelkäijad tema füüsikat. Selles teoorias nähti loodusliku maailma algolemuse tõest kirjeldust, mis võimaldas seletada makrokehade vaadeldavat liikumist. Kuid küsimused nagu “Mis on gravitatsiooni põhjus?” või “Kas Newtoni teooriat ennast on võimalik seletada mõne teise, sügavama teooria kaudu?” ei olnud essentsialistlikust seisukohast kohased küsimused. Popperi arvates pidurdas essentsialistlik usk sellesse, et Newtoni teooria kirjeldab ammendavalt maailma algolemust ja annab sellele
* Elea koolkond oli idealismi esindaja. -) Idealism alge on puhas idee. * Xenophanes: ,,Kõigi nähtuste taga on muutumatune olemine." * Parmenides (525-480 eKr) temast on säilinud vaid sada viiskümmend rida, mis on kõik poeemi vormis ja räägib kahest asjast: 1) Elu on muutumatu; 2) Elu on näiv. -) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud. -) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama. -) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee. * Zenon Eleas (490-430 eKr) kirjutas Zenoni apooriad, mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta:
käivad faktid? Kust multiuniversumi teooria pärineb? Töö autor soovib tänada juhendajat Tanel Liirat, kes oli töö valmimisel suureks abiks. 4 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval Aegade algusest peale on inimest painanud üks küsimus: kust me tuleme? See küsimus on saanud tänaseks päevaks palju vastuseid. Ometigi ei saa keegi nende õigsuses kindel olla või veel vähem, neid kontrollida. Maailm on äärmiselt keerukas ja põnev, nagu ka inimene. Kuna inimene on oma loomult uudishimulik, siis peab ta maailma pideval uurima ning seletama. Oma tulemusi tahab ta jagada teistega ning nende veenmiseks on vaja oma teooriaid tõestada. Selleks ongi väljatöötatud teadus, mille eesmärgiks on vähendada teadmatust ja kui vähegi võimalik, siis ka ennustada tulevat. Kõik sai alguse Suurest Paugust. Raamatu ,,Esimesed kolm minutit: arutlus universumi tekkimisest" järgi on see hüpoteetiline sündmus, mis leidis teadlaste
>> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:00 matis Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b
Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade
Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas filosoofia osa, mis tegeleb mõtlemise ja selle seaduspärasusega, ent Hegel leiab, et see on midagi enamat. Mõisted, loogilised printsiibid ja kategooriad ei ole mõtlemise saadused, vaid selle loomulikud osad. Eriti põhjalikult analüüsib Hegel mõistet 'olemine' e kõige üldisem, kuid tühjem mõiste. Üldine, kuna ükskõik, kuhu vaatame, näeme olemist. Samas ei ole see absoluutne olemine.
Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle kohta öelda normatiivsetel eetika
teooriaid üle vaadata. Teooriatega maailmavaate kujundamine on problemaatiline, sest need muutuvad koguaeg; kaasaegsed teooriad on momendiüldistustega antud. Pidevalt absolutiseerimine; relatiivse väärtusega. Autor proovib anda kolmanda tee. Filosoofia uus identiteet – peaks olema tunnetuseanalüüs ja vaimueluanalüüs. Kannab nimetust tunnetusteooria. Kogu vaimuelu väärtussisude analüüs. Peaks analüüsima teaduslikku tunnetust. Toodud välja loogika: kriitiliselt reflkteeritakse juba toimuva teadusliku uurimistööd. Tänapäeval midagi teadusfilosoofia taolist või teadusliku tunnetuse epistemoloogia. Loogika eeldab, et: tegelikkust käsitlevad eriteadused; filosoofia uues mõttes, erinevalt metafüüsikast, ei tegele sellega (tema objektist on eriteadused). Filosoofia käsitleb eriteaduseid ja eriteadused käsitlevad tegelikkust; aga filosoofia ei käsitle tegelikkust. Loogika kui formaalne-süsteem; tundub et on abstraktsed mõtted
otsekohe üle astuma. Suverään, seadus ja ärakeelamine moodustasid Foucault sõnul võimuesinduse süsteemi, mida hilisemad õigusteooriad veelgi laiendasid: tema sõnul pole poliitiline teooria siiani lahti saanud suverääni isiku painajast kõik need teooriad tegelevat siiani suveräänsuseprobleemiga. Foucault leiab, et tegelikult oleks aga vaja poliitilist filosoofiat, mis poleks suveräänsuseprobleemi ümber püsti pandud. "On tarvis maha lüüa kuninga pea: poliitilises teoorias on see ikka veel alles tegemata," leiab Foucault (Krull 1996: 163). Riigi mõistetes probleemi püstitaine tähendab tema arvates selle jätkuvalt suverääni ja suveräänsuse mõistetes püstitamist. "Ma ei taha mitte öelda, nagu polekski riik oluline: tahan öelda, et võimusuhted ja järelikult ka see analüüs, mis neist tuleb teha, ulatuvad paratamatult teispoole riigi piire. Seda kahes mõttes: kõigepealt sellepärast, et riik, hoolimata kogu oma aparaadi
(metakeel). Tunnetuslikke probleeme keeleanalüüs ei lahenda. 17. Matemaatika aksioomide tõesus: Üldine on olemas, tõde käib üldise kohta. Lähtekohad intuitiivselt tõesed.Tõene väide on püsivalt tõene. 18. Realism teadusliku tõe suhtes: tõde teaduses on vastavus teaduse väidete (teooriate) ja tegelikkuse vahel. Instrumentalistlik: teadusteooriates leiduvad objektid (nagu nt. aatom) on fiktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid. Teadusteooriad võivad olla edukad (tõe pragmaatilise kontseptsiooni järgi), kuid nad ei kirjelda reaalsust. Teoreetiline entiteet- asi, mis ei ole vahetult meetega tajutav, kuid mille olemasolu teooria eeldab, seletades teatud nähtusi. Nt aatom, elektron ja magnetväli. Realismi kohaselt reaalselt olemas, instrumentalismi puhul väljamõeldis. 19. Fatalism- saatus alati varjul, elu on ära määratud kaootiliste jõudude poolt, aktiivselt ellusekuv
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga
Fichte: Mina loob endale mitte-mina. Teesile järgneb antitees. On vaja sünteesi. Tees ja antitees -> süntees(tees) ja antitees -> süntees jne. Hegeli jaoks ei ole dialektika mitte ainult meie mõtlemise vorm vaid ontoloogiline tõelisuse eneseliikumise tegelik vorm. Kogu maailmaprotsess on Hegeli jaoks vaimu eneseväljendus. See toimub kõikjal kolmes astmes: 1. Esimeses staadiumis on maailmavaim "iseeneses olemises". Teda vaatleb loogika. 2. Teises staadiumis on maailmavaim "väljumise" (Entäusserung), teisitiolemise seisundis. Seda vaatleb loodusfilosoofia. 3. Kolmandas staadiumis pöördub maailmavaim iseendasse tagasi. Seda vaatleb vaimufilosoofia. Loogika vaatleb niisiis vaimu ideed selle ajatus ja ruumitus iseeneses olemise seisundis. Hegeli loodusfilosoofia on tegelikult tema süsteemi kõige nõrgem osa. Ta toetub siin põhiliselt Schellingile. Loodus on "teisiti-olemise" valdkond.
. . Kui juba tema kuulutati pühakuks, siis peab pühakuid küll väga palju olema. (EL) 1.9. KARL MARX 19 tatakse ainult, et rahvused kaovad ära, tekib ülemaailmne kultuur. Hiljem jagunesid marksistid rahvuse küsimustes mitmesse erinevasse leeri. Seega ei haara marksism kogu ajalugu, küll aga ühte suhteliselt suurt tükki. Marxil on spetsiifiline majanduse käsitlus, mis kaasab tootlikud jõud ja tootmissuhted. Loone kasutab siin just neid Marxi oma termineid. . . Toot- missuhted on majandus ja kaubandus. Marx taipab, et need vahekorrad on ajaloo jooksul olnud erinevad. Marx rõhutab peale nende veel tootlike jõu- dude tähtsust — tehnika, töölised21 . Aurumasinaid hakati ikka siis tootma, kui seda juba piisavalt täpselt teha suudeti. Muide — esimene aurumasina- tootja oli kahurivabrikant. Tööriistad on tõesti üks suur hulk tootmisest, ar-
sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll.Kuhni lähenemisel on nõue,et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama.Kuhni pildi teaduse edenemisest võib kokku võtta järgmise skeemiga: eelteadus- normaalteadus- kriis-revolutsioon-uusnormaalteadus-uuskriis Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine, enne kui on võtnud kuju teadus, saab struktuuri ja muutub juhitavaks, kui teaduskonnas kinnistub teatud ühine paradigma . Küpset teadust valitseb ühene paradigma, mis esitab valitsetavale teadusele õiguspärase töö standardid.Normaalteadlane tunneb end paradigmale alluva hästipiiritletud ala sees turvaliselt. Paradigma annab talle teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul ta on kindel, et need on lahenduse leidmiseks adekvaatsed.Kui aga tuleb ette ebaõnnestumisi, mis võivad lõpuks muutuda nii tõsisteks, et hakkab arenema tõsine paradigma kriis, mis võib lõppeda
Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas. Analüütilised otsustused on see, et predikaat loogiliselt sisaldub subjekti mõistes ehk predikaadi omistamine on põhjendatud subjekti loogilise analüüsiga. Teatud mõistetesse on kätketud teatud tunnused, mida toetab loogiline analüüs. Siin me ei pea pöörduma kogemuse poole, et uurida edasi. Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise,
.. mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn?
palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne; 5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine. 6. Psühholoogia staatus. Seisund. Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat. Eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch 1981). 7. APA. APA on suurim psühholoogide ühendus, kus on enam kui 150 000 liiget. APA ülesandeks on edendada loomist, teabevahetust ja kohandada psühholoogilisi teadmisi, tuues kasu ühiskonnale ja muutes inimeste elu paremaks. Konkureeriv selts on APS. APA divisjonid: Üldpsühholoogia; õpetamise psühholoogia, eksperimentaalne; hindamise, mõõtmise, statistika; käitumise neuroteadus, võrdlev; Arengu; isiksuse-ja sotsiaalpsühholoogia; psühholoogia ja kunst; sotsiaalsete probleemide uurimine; kliiniline psühholoogia; konsulteerimise psühh; tööstuse-ja
Mõjutamine maailma muutmine endale soovitavas suunas. Teaduslik mõjutamine on efektiivsem kui igapäevane mõjutamine. Teaduse komponendid: Empiiria ütleb, mis tegelikult maailmas toimub. Uute andmete kogumine ja nende analüüs.ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria mis teooria järgi maailmas peaks toimuma. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid: Empiiriline uurimus kogutakse uusi andmeid uurimisobjektide kohta, neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest. Ei koguta andmeid, vaid tegeletakse varajastemate andmetega. Meta-analüüs statistiline analüüs, mis tehakse varem toimunud uurimustega
annaabi.ee 
