TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................
sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel.Erinevust sepistatud ja vermitud noa vahel on üldiselt kerge märgata. Sepistatud nuga on tavaliselt veidi raskem ja tundub elastsem kui temmitud nuga. Sepistatud noa tera ja kahva vahel on kaelus, mis tekib sepistamise käigus. Nugade tüübid
enamas reziimis juhitavad seadmed. 4 Elektrita töötav mehhanism Kööginuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Valikukriteeriumid. Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu
Kutsehariduskeskus nimi kursus Profinoad Tartu 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kuidas nuge valmistatakse 2.1 Noa eest hoolitsemine 2.2 Tera materjalid 2.3 Pide materjalid 3. Erinevad noad köögis 3.1 Kokanuga 3.2 Leivanuga 3.3 Kondistamisnuga 3.4 Fileerimisnuga 3.5 Austrinuga 3.6 Koorimisnuga 4. Profinugade tootjad 5. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Esimesed noad valmistati kivimitest. Aja möödudes on nugade välimus, materjal ja kuju muutunud - heal päeval sai noast austrinuga, halval päeval mõõk. Kuid noa põhimõte ja kasutusviis on enam vähem samaks jäänud - asjade lõikamine, tükeldamine, viilutamine,
Korda seda protseduuri päeva jooksul mitu korda, kui vaja, kasuta jääkuubikut järgmiselgi päeval. Kui kolmandal päeval pärast õnnetust pole punetus ja paistetus kadunud, asenda külm kompress soojaga. Kõige lihtsam on viinakompress: niisuta marlitükki viinas, keera see ümber valutava varba või sõrme, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Ühe päevaga peaks valu ja punetus kaduma. Varu koduapteeki vesinikülihapendit Kui nüri noaga lõikamisel on vaja topeltjõudu, siis terav nuga nõuab tähelepanu. Hoia koduapteegis kindlasti vesinikülihapendit, see on parim vahend verejooksu peatamiseks. Kui seda pole, suru lõikehaavale steriilne vatitampoon, seejärel määri haava servad joodi, briljantrohelise või kaaliumpermanganaadi lahusega ja seo haav kinni. Kätte võib lõigata ka klaasikildudega. Kui vaas vms. kukub kildudeks, ära hakka neid palja käega kokku korjama, vaid pühi harjaga. Mädanik sõrmel kui stafülokokkide pesa
.......................................................................24 PRESSID................................................................................................................................................. 25 MUU........................................................................................................................................................26 NOAD Kokanuga kasutatakse köögiviljade tükeldamiseks, hakkimiseks, praadide lõikamiseks. Hea kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes
Tihti on maht märgitud kulbi varrele. Mõõtevahendid Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. Eeltöötlusvahendid Köögiviljanoad Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus
KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera sobiv pikkus on ~ 8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Äepideme sobivaim pikkus on ~ 10 cm. ÜLDNUGA – Mitmeotstarbeline, sirge teraga. Piisavalt jäik, käepide käega haaramiseks sobiva paksusega.
Erivahendid Õunasüdamiku eemaldaja Tarvik eemaldab tervetelt õuntelt koore ja südamiku. Käepidemele on kinnitatud terava servaga roostevabast terasest toru, mis on piisavalt pikk, et õuna keskkohast läbi ulatuda, ning piisavalt suure läbimõõduga, et seemnekoda kaasa võtta. Kui toru õunast välja tõmmata, jääb südamik selle sisse. Greibinuga Noal on väike viltune elastsest metallist sakilise servaga tera, mille abil saab greibisektorid ja kõva kelme hõlpsasti üksteisest eraldada, järgides lõigates vilja kontuuri. Tsitrusekoorija Koorija käepidemele on kinnitatud roostevabast terasest tera, milles on neli terava servaga väikest auku. Koorijat üle tsitrusvilja pinna tõmmates eralduvad peened, värvilised ja aromaatsed koore väliskihi ribad, jättes selle all asuva valge säsikihi puutumata. Koka leeklamp
varrele. 4. Termomeetrid - Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. 9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. 2. Koorimisnoad - Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. 3. Köögiviljanoad - Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning
- Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. - Lõigata tuleb liha terava noaga, et mitte närustada lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Kontide tükeldamiseks on vaja luusaagi. - Ka vintskest lihast on võimalik valmistada mahlakas ja maitsev roog. Selleks peame liha marineerima hapuaineid sisaldavas marinaadis. Liha vasardamine, sisselõigete tegemine ja kuumtöötlemine aitab samuti vintskeid tükke pehmendada. On võimalik kasutada ka lihapehmendaja (papaiini) abi. Liha tenderiseerimise (ehk kobestamise/murendamise) eesmärk on analoogne liha vasardamisega
(teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks.
Höövelmaterjalid: .Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15...18%, kuid olenevalt kasutuseesmärgist võib osutuda vajalikuks ka alla 10% niiskusaste. Hööveldatud pinnad võib tasasuse alusel jagada järgmiselt: Jämehööveldatud pind on tasandatud, kuid see ei pruugi olla täiesti sile. Jämehöövelduse korral puudutab höövli tera suuremat osa pinnast. Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise ebatäpsusi ega hööveldamisel tekkinud kõrgendikke. Höövelpuidu levinumad mõõtmed: Käesolevalt käsitletakse höövelpuiduna täisnurkse ristlõikega ümberringi hööveldatud puitu . Profileeritud höövelpuitu ja selle mõõtmeid käsitletakse peatükis 6. Höövelpuidu levinumad paksused on (mm): 8 12 143151 182 211 28 33 45 70
Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist.
Tõmmis, ravimtaimedest või toiduaineist väljapressitud, -leotatud või keedetud kontsentreeritud vedelik 1.13 Kokanuga Kokanuga on suurem ja raskem kui tavaline kööginuga. Kokanoa kasutusala on kodudes sama suur kui kööginoa puhul, st sellega lõigatakse kõiki toiduaineid, mida on vaja tükeldada, hakkida või viilutada. Osa kodukokkasid kasutavad vaid suuri kokanuge, sest need tunduvad mugavad. Igas köögis peaks olema universaalseks kasutamiseks hea kokanuga, millel on lai tera ja terav lõikeserv. 12 1.14 Leivanuga Leivanuga on äratuntava sakilise teraga. Kuna leib on pehmem kui enamik teisi toiduaineid, siis muudab sakiline tera lõikamise palju lihtsamaks. 1.15 Fileerimisnuga Nugadest kõige kitsama teraga on kala fileerimisenuga. Painduv tera on kujundatud spetsiaalselt filee valmistamise peeneks tööks. 1.16 Koorimisnuga
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni edasi keedetakse madalal kuumusel 30min. Pidevalt segades. Valmis kaste kurnatakse ja maitsestatakse lõplikult. 6. Nimeta heleda põhikastme tuletisi. Supremekaste, kapparikaste, mädarõikakaste, karrikaste, tomatikaste, sinepikaste, munakaste, paprikakaste, tillikaste, sidrunikaste, valge veini kaste, aurora kaste. 7. Millistest lähtainetest valmistatakse valget põhikastet? Rasvaine, nisujahu, piim, loorberileht, sibulat, nelk, tera pipart, muskaatõis. 8. Nimeta valge põhikastme tuletisi? Sibulakaste, soubise kaste, juustukaste, seenekaste, spinatikaste, petersellikaste, sinepikaste, mädarõikakaste, walewska kaste, valge koorekaste. 9. Milliseid võikastmeid tead? Hollandi kaste, valge veini- võikaste jne. 10. Kuidas säilitatakse hollandi kastet? Lühiajaliselt säilitatakse neid vesivannil 70 kraadi juures. 11. Mis on maitsevõi? Vahustatud või, maitseaine ja hakitud toiduained. 12. Kuidas kasutatakse maitsevõisid
Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere
Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta. Terava OSVALD: Me võime siin vaielda ja noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit seletada, aga tüdruk jääb siia. lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka.
Eestimaal toodetakse palju leivasorte, mille valmistamiseks kasutatakse erineva sordi rukki- ja nisujahu, sageli ka nende segusid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: Rukkipüül tüüp 815 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse suurem osa kesti ja iduosakesi nii, et neid jääb jahusse 3%. Jahu on peeneteraline, hallika varjundiga. Rukkikroovjahu tüüp 1370 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse osaliselt kestad ja iduosakesed nii, et neid jääb jahusse 15%. Jahu tera on ebaühtlase suurusega, kuid jämedam kui rukkipüülijahul, värvus on helehall. Rukkilihtjahu tüüp 1740 on jahu, mis sisaldab kuni 25% kesti ja iduosakesi. Jahu tera on jämedam kui rukkikroovjahul, värvus on hallikas. Rukkitäisterajahu tüüp 1800 on koorimata teradest jahvatatud kliiderikas jäme jahu, värvus hall. Kliid on teradelt eemaldatud seemnekestad koos nende külge jäänud toitekoe ja iduosakestega. Linnasejahu saamisloost loe www.uno.ee Õlletegu.
pruuni puljongit. Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segade ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse. Valge põhikaste: Valge põhikastme vedelikuks on piim, rõõsk koor ja rõõsa koore segu. Roa lisandina kasutatav valge põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg: 1 liiter piima,2loorberilehte,40g sibulat, 1 muskaatõis, 2nelki, 2 tera pipart, 65g rasvainet, roux 130, 65 g nisujahu. Piim kuumutatakse sibula ja vürtsidega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult piima maitsestamiseks pooleks tunniks seisma. Piim kurnatakse. Valmistatakse valge jahu- rasvaine segu (blanx roux). Segu jahutatakse veidi ning sellele lisatakse maitsestatud piim, saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Kastet keedetakse tasasel tulel kuumusel u 20-30 min
tekitamiseks soovitav kasutada just kiirestipõlevat püssirohtu. Allpool on ära toodud kolm enimlevinud musta püssirohu marki koos tavaliselt sama margiga FFF. Ka teised margid ja nende kasutamine olgu ära toodud: MARK KALIIBER VASTAV TULIRELV F 50 v?i suurem mudelkahur, mõned vintpüssid FF 36 - 50 suured püstolid FFF 36 v?i väiksem püstolid, derringerid (tilluke, väiksekaliibriline püstol, sageli ühelasuline). Mark FFF on kiireima põlemisega, kuna väiksem tera annab suurema üldise põlemispinna. Ka suuremad margid annavad kasutada, millest teeme juttu veidi hiljem. Musta püssirohu hinnaskaala kõigub vahemikus 8.50-9.00 USD naela kohta. Hind ei sõltu margist ning seetõttu säästate aega ja vaeva, ostes kõige peenemat puru. Musta püssirohu põhi vigadeks on tema ootamatu plahvatamine staatilise elektri mõjul ja tendents õhust niiskust endasse imeda. Et seda rahulikult ja turvaliselt kühveldada, peab pommimeisterdaja kasutama plastlusikat ja
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
Mootori võimsus, kW 16 16 Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks .ja peenestab. Võreavadest läbiläinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnase tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Tampide kasutamine on õigustatud piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukusega objektide korral
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
· Kui lammas on uimastatud poltpüstoliga otsmikuluud läbival viisil, peab veretustamist alustama 60 sekundi jooksul pärast uimastamist. · Kui lammas on uimastatud elektriliselt või poltpüstoliga ajupõrutuse tekitamisega ehk otsmikuluud mitteläbival viisil, tuleb veretustamist alustada 20 sekundi jooksul pärast uimastamist Lammaste verd toiduks ei koguta. Veretustamine kestab 56 minutit. Veretustamisel kasutatakse kahepoolset teravat nuga (pikkus 15 cm), et avada kaela veresooned söögitoru vigastamata. Lihakeha nülgimine. Lammaste nahad nülitakse vaibana. Naha nülgimise mehhaniseerimisel on kasutusel rebimisprintsiip. Käsitsi nülgimiseks kasutatakse kumera teraga nuga. Siseelundite eemaldamine saab alguse nn puhas tsoon. Pärasoole lahtilõikamine. Pärakukrooni lihased lõigatakse läbi, vigastamata pärasoolt ja ümbritsevaid lihaseid. Lahtilõigatud pärasool tõmmatakse väljapoole, lükatakse soole sisu
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
Viikingite laevad olid kõige kaunimad ja vastupidavamad Euroopas. Laevasepp pidi olema tark ja osav mees. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Põlluharija sõltub oma tööriistadest, sõjamees relvadest. Viikingite sepad olid väga osavad käsitöölised ja nende tehtud metallesemed olid ühed paremad Euroopas. Metallist tehti noad, kirved, oda- ja nooleotsad, mõõgaterad, aga ka kuld- ja hõbeehted, raudnaelad, rakmeosad, paadineedid ja nõelad. Rauast valmistati pada, mis rippus kolde kohal. Sepad olid viikingite ühiskonnas tähtsad ja lugupeetud isikud, kelle oskustes tundus olevat midagi maagilist. Naised juhtisid kodust majapidamist ja kasvatasid lapsi. Naiste kohustuseks oli
Mis see on, Mary? Ütle, mis see on?» «Pole tähtis, Tom. Sa tead, et kui ma ütlen «ilus», siis on see ilus.» «Kindlasti on, Mary. Hea küll, võtan selle siis uuesti käsile.» Ja Tom võttiski «selle uuesti käsile»; ja uudishimu ning oodatava tasu kahekordse surve all töötas ta sellise innuga, et saavutas hiilgava tagajärje. Mary andis talle tuliuue «Barlow»-noa, mille hind on kaksteist ja pool tsenti; ja Tomi keha läbis rõõm, mis vapustas teda pealaest jalatallani. Tõsi, nuga ei lõiganud midagi, kuid ta oli ehtne Barlow, ja see o!i kujuteldamatult tähtis, olgugi et see, kust läänepoisid üldse selle mõtte võtsid, et selline relv võis asja kahjuks ka järele 28 tehtud olla, on sügav saladus ja võib-olla jääbki selleks. Tom lõpetas kapi täkkimise uue noaga ja kavatses kirjutuslaua kallale asuda, kui teda kutsuti ümber riietuma pühapäevakooli jaoks. Mary andis talle plekk-kausiga vett ja tüki seepi ja ta läks õue ning pani kausi väikesele pingile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
