▪ Kristalse struktuuriga materjalide soojaerijuhtivus on mitu korda suurem, kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel. • Soojajuhtivuse seos tihedusega. Teades materjali tihedust on võimalik arvutada tema eeldatavat soojaerijuhtivust järgmise valemiga: = √𝟎, 𝟎𝟏𝟗𝟔 + 𝟎, 𝟐𝟐𝜸𝟐𝟎 − 𝟎, 𝟏𝟒 SOOJAERIJUHTIVUS Materjali niiskumisel soojaerijuhtivus suureneb. Materjali niiskumisel tõrjub vesi kas osaliselt või täielikult õhu materjali pooridest välja. Vee sooja-erijuhtivus on aga ligikaudu 20 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille soojaerijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu soojaerijuhtivust. Näiteks: ▪ Õhu sooja-erijuhtivus +10°C on 0,025 W/m °C ▪ Vee sooja-erijuhtivus +10 °C on 0,58 W/m °C
Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 0C juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. Näiteks: Mineraalvillad- 0,03…0,06; puit- ca 0,18; tellis- 0,90…1,00 (W/mK). Väikese
sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepealase vedela olekuta evapotranspiratsioon, - mulla ja taimede pinnalt aurunud vesi kokku transpiratsioon, - veeaurumine taimedest konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb: tahke, pooltahke, plastiline, voolav kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid plastilisuspiir, voolavuspiir, paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada plastilisus, - omadus muuta välisjõudude mõjul kuju ning jõu lõppedes taastada esialgne kuju kleepuvus, - omadus teatud veesisalduse juures esemetele kleepuda sidusus, - mulla võime osutada vastupanu välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad
EHITUSMATERJALID 5 VESI ESINEB PUIDUS KOLMEL KUJUL: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2. hügroskoopne vesi (e seotud vesi)- imendub raku seintesse; 3. keemiliselt seotud vesi – ainete koostises. Kapillaar- ja hügroskoopne vesi eemaldatakse kuivatamise teel. Keemiliselt seotud vett saab eraldada keemilisel töötlemisel. Kuiva puidu niiskumisel imbub vesi esmalt raku seina. Selle nn. hügroskoopse vee hulk kasvab, kuni raku sein on küllastunud. Puidu edasisel niiskumisel hakkab vesi kogunema juba raku õõntesse. Seda vett nimetatakse vabaks veeks ehk kapillaarveeks. Puidu kuivamisel eraldub vesi puidu pinnalt ning sinna migreerub vesi puidu sisemusest. Esmalt lahkub vaba vesi ja seejärel hügroskoopne vesi. Vaba vee hulk puidu mahtu ei mõjuta, hügroskoopse vee hulga muutumisega kaasneb aga puidu mahu muutumine.
Samuti on mõttekas tellida tehases värvitud või krunditud voodrilauad. Õige niiskusega puidule kohe pärast töötlemist peale kantud värv püsib palju paremini, vaid viimane värvikiht kantakse fassaadile pärast paigaldamist. Õhuniiskus on kõige madalam kevadel ja kui peaks juhtuma soe ning kuiv mai, on mõningane oht, et ehitusplatsil pikalt seisma jäänud lauad kuivavad oluliselt alla 18%. Kui nüüd sellised lauad voodris tihedalt kokku pressida, võib nende niiskumisel vihmasajus juhtuda, et paisumise tagajärjel kummub osa voodrist lahti. Üldiselt on profiillaudade soone sügavus just niiskusdeformatsioonide kompenseerimiseks välisvoodrilaudadel suhteliselt suur ja peaks vältima nii soone lahtikuivamise kuival ajal kui ka laudade väljakummumise märjaks saamisel. Puitfassaadi vastupidavus sõltub väga palju hoolikusest detailides. Niiskuse eest kaitsmist vajab kõige rohkem laudade otspind.
Tähistus Dm MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB LASUVUSTIHEDUS MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust Pü(%)= De-Dm/De*100 a) Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad mullas niiskumisel veega b) Mittekapilaarne poorsus- üldpoorsuse ülejäänud osa. Poorid täidetud õhuga. 31. Mulla eripind. … 1 g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind m2 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. 1) Plastilisus- väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda välise jõu lakkamist. Omane niiskele mullale 2) Kleepuvus- mulla omadus mitmetele esemetele kleepuda, vajalik mulla
lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni. 1 Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhtul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb
Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett Transpiratsioon: on vee aurumine taimede lehtedest ja teistest maapealsetest osadest läbi õhulõhede või kutiikula Konsistents: oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude mõju mullale Kahanemispiir: piiritleb tahket ja pooltahtket mulda Plastilisuspiir: voolavuspiir, on veesisaldus, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Paisuvus: on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada Plastilisus: on mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju Kleepuvus: mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda Sidusus: mulla võime vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel elastsuspiir: surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu
langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7). Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon? Niiskuse konvektsioon on niiskuse ülekandumine koos gaasi v vedelikuvooluga. Õhuvool kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus
veel vähemalt 100mm paksuse EPS soojustuse sinna hulka, et parandada U- väärtust. Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha ja soojustuse sisse, mis võivad tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma ning soojustuse niiskumisel soojapidavus halveneb. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. R. Reinpuu. (2009). Ehitusfüüsika. 4. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W] · Sooja erijuhtivus seega = Q* d /(t * A * z) (W/m oC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest. Seega on sooja erijuhtivus materjali ja õhu soojajuhtivuse summa = 1 +2 (W/moC). Samuti mõjutab soojaerijuhtivust materjalide poorsusest sisalduv vesi, st materjali niiskusesisaldusest niiskumisel sooja erijuhtivus suureneb. Kui see on 1000 kg/m3, siis =0,41 (W/moC), 600 kg/m3, siis =0,21 (W/moC) 400 kg/m3, siis =0,14 (W/moC) Materjali soojaerijuhtivus sõltub ka keskmisest temperatuurist, milles toimub soojavool. Temperatuuri tõusiga suureneb soojaerijuhtivus 0...100oC vahemikus: · t = 0(1+ * t) (milles t ja 0 materjali soojaerijuhtivus temp. t ja 0 oC; = 0,0025; t- materjali temperatuur; · soojaerijuhtivus sõltub keemilisest ja mineraalsetest osadest.
6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad? Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 OC juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. 7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele?
Sidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumusesisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks
[Pü] = % Mulla füüsikalis-mehhanilised omadused Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest . Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline,
omakorda sulatatakse ülesse. Nt. Harilikul tellisel 15 tsüklit vähemalt aga kõnniteepaneelilt 100 tsükklit. Soojajuhtivus- Soojaerijuhtivus sõltub materjali omadustest ja koostisest, mida kergem ja kinniste poorsusega on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal on väiksema soojajuhtivusega kui jämepoorne. Soojamahtuvus- on omadus neelata sooja tema soojenemisel ja ära anda seda ajhautmisel. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, sellepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suurenbki. (Q=c(t1+t2)) . Sooja erimahtuvus C on nt veel 4200, puit 1500 jne Tuelkindlus- materjalide omadus pidada vastu tulega kokkupuutel. Tuelkindlus sõltub tavaliselt sulamsitemperatuurist. • Tulekindladt>1500 • Raskelt sulavad t=1350-1580 • Kergelt sulavad t<1380 Tugevus- on võime taluda jõudu, ilma et puruneks. Jõud võib olla dünaamiline(löök) kui ka staatiline (pidevlat kasvav).
Näiteks; tellisel 15 tsüklit, kõnniteeplaadil 100 tsüklit Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Ühikuks on (W/m 0C või W/m K), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, servaga pikkusega 1m , 1h jooksul , kui temperatuuride vahe mat. kuubi külgedel on 1 0C. Sõltub mat. poorsusest ja t*. t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb. Erijuhtivus antakse materjali +20 0C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib. Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem. Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus: soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi. Ühikuks soojaerimahtuvus 0C. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb. Metallid on väikse soojamahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti.
mulla kuivades suureneb. 37. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus - poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga 38. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest. 39. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne.
katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb liivmuldade sidusust. Kleepuvus- mulla omadus niiskes olekus mitmesugustele esemetele (mullaharimisriistadele) kleepuda. Suureneb saviosakeste ja niiskuste suurenemisel. Kõige väiksema kleepuvusega-liiv. Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suureneda. Põhjustab kolloidid- ja ibeosakestepinnal seotud vesi, mis lõdvendab osakeste liitumist ning nihutab neid laiali. Vastupidi mulla kokkutõmbumine kuivamisel. Eriti tunduv huumuse- ja savi- sis mullade niiskum. Ja ka veel jäätumisega kaasnev vee paistumine. Deformeerimine- kui mullale mitmesuguste välisjõuga survet avaldada. Muutab kuju. Kui surve ülatab teatava piiri siis muld ei taasa selle lakkamisel endist kuju- Elastsuse piir. Kõvaduse piir-
vee liikumisel mullast juurtesse, juurtest ksüleemi ja ksüleemist lehtedesse. 66. konsistents - oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude (raskusjõu, tuule, vee, mullaharimisriistade, taimejuurte) mõju mullale. 67. kahanemispiir - vastav mulla veesisaldus piiritleb tahket ja pooltahket mulda. 68. plastilisuspiir 69. voolavuspiir 70. paisuvus - mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On tingitud kolloid -, ibe - ja saviosakestega seotud veest, mis lõdvendab osakeste või savimineraalide omavaheline seotus. 71. plastilisus - mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju ja säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. 72. kleepuvus - mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda. 73. sidusus - mulla võime vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt
> Konstruktsiooi soojusläbivust iseloomustab soojushulk Q [W(J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1 ruutmeetri kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Soojamahtuvus > Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. > Erisoojus on soojushulk , mida vajatakse, et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra. > Väga suure soojusmahtuvusega on vedelikud. Seetõttu niiskumisel materjali soojusmahtuvus suureneb. > Väikese soojusmahtuvusega on metallid: Kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. > Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks oamama küllaldaselt soojusmahtuvust. See ühtlusab ruumide temperatuuri ööpeva kestet. Tulekindlus > Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja keskel ilma sulamise, pragununemise ja tugevuse tunduva koatuseta. > Liigitatakse : 1) tulekindlateks (fireproof) temperatuur >1580 kraadi (sulamistemp)
Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks
Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse 2) SOOJAJUHTIVUS materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid.
Vähesed, mittevertikaalsed makropoorid 12. Struktuursuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile, veeläbilaskvusele, erosioonile, mullakooriku tekkimisele,puhverdusvõimele, taimede toitumisele, pestitsiidide järelmõjule, mikrobioloogilisele tegevusele,) 13. Mulla poorsus, poorsuse liigid. Mulla üldpoorsus on 40-60%. Kapillaarne (väga väikesed, mullasõmerate sees) ja mittekapillaarne poorsus. Nende suhe peaks olema 1:1. Kapillaarsed on täidetud mulla niiskumisel veega, mittekapillaarsed on täiedetud õhuga, need on suuremad. Poorides asub mulla vesi ja õhk, mis on vajalik taimede kasvuks ja organismide elutegevuseks. Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40%, ekstreemsetel tingimustel isegi kuni 30%. 14. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile. Tugeva mulla tihenemisega väheneb suuremate ja keskmiste pooride tähtsus. Suureneb peenikeste pooride tähtsus, aga nendes on vesi väheliikuv ja sellepärast on tihenenud
..35%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1. kapillaarne poorsus poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. See osa mullaveest vastab kapillaarsele veemahutavusele. 2. mittekapillaarne poorsus on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Taoline jaotus (veega või õhuga täidetud poorid) on äärmiselt tinglik, sest see ei sõltu ainult pooride läbimõõdust vaid ka niiskumise iseloomust ja kõrgusest kapillaarvöötmes. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus (90..
vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse
vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta
Marmorrahnude stoovimistegur on 0,4...0,5 m3/t, plaatidel 0,5...0,6m3/t. Klaasi veetakse puust kastides, mis laeva lastiruumis asetatakse püstasendisse. Klaasi kastid peavad asetsema kindlal alusel, vältimaks klaasi purunemist kastide deformeerumise tagajärjel. Klaas nõuab lastimisel-lossimisel ettevaatlikku ümberkäimist. Kastides lehtklaasi stoovimistegur on 1,1...1,4 m3/t. Sideaineid nagu tsementi, alabastrit, kipsi ja lupja tuleb hoida niiskumise eest. Niiskumisel nad moonduvad: kivistuvad ja muutuvad ehitusmaterjalidena kasutamiskõlbmatuks. Tsementi veetakse mitmekordsetes paberkottides või puust tünnides. Lastimis- ja lossimistööde käigus tekib palju tolmu, sest tsement pudeneb välja väga väikestest aukudest ja õmblustest. Tsemenditolm, sattudes tekimehhanismide hõõrduvatele osadele, põhjustab nende kiiremat kulumist, seepärast kaetakse tekimehhanismid enne tolmavate lastidega tööde algust kinni. Lastimisel tuleb jälgida, et
all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid
· kerged puuliigid tihedusega kuni 540 kg/m3; · keskmised puuliigid tihedus 550...740 kg/m3; · rasked puuliigid tihedusega üle 750 kg/m3. Vaadeldes aga paarikümne enam levinuma puiduliigi tihedust skaalal jaotustega 0 kuni 1,5 g/cm³ selgub, et kõik kohalikud puidu- liigid jäävad antud skaalal 0,45 ja 0,75 g/cm³ vahele. Millest sõltub tihedus? · kasvukoht · kus tüve osas · vanusest · niiskusest Niiskussisalduse suurenemine puidus suurendab tema tihedust. Puidu niiskumisel kuni kiuseina küllastuspunktini (30 %), suureneb puidu tihedus aeglaselt. Kuid kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti, siis hakkab puidu tihedus suurenema, muutudes koos niiskuse sisaldusega proportsionaalselt. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenedes. Antud väide seletab asjaolu, miks aastarõngaste laiust loetakse üheks oluliseks parameetriks puidu tugevuse visuaalsel hindamisel.
Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks
2)keskmised kuivavad n:mänd ,seeder,tamm,saar,vaher,haab.3 · Muitmaterjali kokkukuivamist,paisumist arvutatakse järmise valemina ykuavtisent k saadakse vastavatest tabelistest,arvestatakse radiaal kui ka tangelsiaal suunas.n:kuusel radiaalsuunas 0,17 k ,tangelsiaalsuunas 0,31 ja lehisel radiaalsuunas 0,2 tangelsiaalsuunas 0,39 Puidu kõmmeldumine ja kaardumine · Kõmmeldumine on puitmaterjali ristlõike kuju muutumine kuivamisel või niiskumisel hüdroskoopsuse piirides milleks on 0-35 kõmmeldumine on põhjustatud kokku kuivamisel või ka paisumiselerinevustest radiaal ja tangelsiaalsuunas. · Mõningaid näiteid kõmmendumisel kuivamise korral. · Kaardumine on puitmaterjali pikisuunaline kuju muutumine.kaardumise erinorvormiks on propelleri taolised laudmaterjalid ehk väändunud puiitmaterjalid. · kõmmeldumist ja kaardumist või nende mõju saab vähendada järmiste abinõudega 1)
Meie graafrkulei tulnud aga$rvetugevusesoltuvusniiskussisaldusest sestme ei katsetanudpuitu temaki lasn5gmkti leihduses ja saltedasipiisavalt korlal, tjouda hrlemuseni,et peale erinevatelkordadelerhevateniiskussisalduste kullastuspunktisaavutamistpuidu survetugevusenamei kahane. Vastusedkiisimustele l. Puidu omadustesdltuvuseddiskuse sisaldusst. Kuiva puidu niiskumisel kiillastuspunktinipuit paisub,Seejuuesmuuiuvad lineaarm66tnederi suundadeserinevall piki t[ve 0,1-0,3%;radiaalsuunas3-6%; tangensiaalsuunas 6-10olo. Puidu soojajuhtiws s6ltutrtemaniiskussisaldusstPuidu aiiskussisaldus ldusmisel 19lo vdna soojajuhtilus kasvab1,2!/ov&m. Puidu soojamahtu!'uss61tubpuidu niiskussisaldusst. Mida suuem niiskussisa.ldus, seda suuremsoojamahfuvus.
neeldunud katioonide koostisest huumuse sisaldusest niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks
Soojajuhtivuse ühik on soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul. Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat
Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh
Väga plastilised 2 mm võimalik * Mulla sidusus omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad (pudedad), sidusus sõltub samadest omadustest kui plastilisuski. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. * Mulla kleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m 3. Kleepuvusest sõltub eritakistus, suurim on savidel. Mahumuutused mullas * Mulla paisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurim paisuvus on... - kõrge huumusesisaldusega muldadel - kõrge savisisaldusega muldadel 8 Suur paisumine vigastab taimi; paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mulla struktuuri (taimejuured purunevad). Paisunud pinnase kobestamine seiskab pinnalt aurumise ja loob jämedamad poorid, kus pindmises kihis on õhk. Viljavaheldus
kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega
kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. · Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. · On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju
4 – visuaalselt tuvastatav katvus rohkem kui 10%; 5 – visuaalselt tuvastatav katvus rohkem kui 50%; 6 – visuaalselt tuvastatav katvus 100%. Eeltoodud seitsmeastmeline skaala on sobiv hallituse riski hindamiseks, mitte niivõrd absoluutse taseme kindlaksmääramiseks. Käesolevas uuringus oli tegemist puitelamutega, milles kasutatakse palju puit- ja tselluloosipõhiseid materjale. Pindade pikaaegsel niiskumisel pakub see mõnede hallitusseente kasvuks piisavalt toitaineid. Enam kui substraadi materjal mõjutab hallitusseente kasvu puitpindade kattematerjal (lakid, värvid, immutusõlid) ja/või pindadel olev orgaaniline mustus (tolm), mis küsitluse järgi oli elanikele probleemiks. Sõltuvalt materjalist, millel kasv aset leiab, võivad mikroorganismide kasvuks soodsad tingimused muutuda (vt. Tabel 4.1). Tabel 4
Vahtpolüstüreeni kasutamist soojustusena välisseintes on kõige mõistlikum kasutada monoliitse seina soojustamiseks, sest monoliitbetoon on üsna 32 aurutihe. Kõige mõistlikum oleks kasutada välisseinte soojustusena siiksi mineraalseid villasid koos õhkvahega ning vahtpolüstüreeni kasutada vundamendi soojustusena. Niiskus halvendab oluliselt soojaisolatsiooni omadusi. Materjali niiskumisel sooja- erijuhtivus suureneb, sest vesi tõrjub kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja. Piirde niiskumine mõjutab tunduvalt piirde soojafüüsikalisi omadusi ja lühendab piirde kestvust. Välispiire peab olema kuiv, sest kondenseerunud vesi tekitab välispiirdes kahjustusi nagu korrosiooni, hallitusi, mädanikuseeni. 4.6 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas kaasaegsed r/b õõnespaneelid monoliitida ja ankurdada kivi- ja plokkseintele
annaabi.ee 
