Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et
Eriti vajab turvalisust laps. Kodu annab kõige suuremas koguses ja kõige enne tuge ja jõudu, annab väge, s.o elujõudu. Laps ise on aga väeti. Ta on nõrk, kergesti haavatav (Talts, Tilk 1997:31). Kodutunde ja kodu mõju meie psüühikale on oluline, selle alahindamine on olenemata east ning soost ehk meie üleväsimuse põhjustajaid. Tõeline kodu pakub hingelist kaitstust, mõistmist ja elutervet pingete maandust ning on turvaliseks kasvulavaks uue põlvkonna mehepoegadele(Linnas & Niiberg 2007:12). Kodust sõltub, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas laps on, kuidas ta suhtleb täiskasvanutega, sõpradega ja teiste lastega. Milline on ta arusaam endast ja oma võimetest. Kas ta oskab osutada hellust või eraldub teistest. Kuidas ta käitub uutes olukordades. Seega, hoolimata mõningatest kõrvalistest faktoritest, on kodu mõju lapsele suurim (Campell 1991:10). Kodus kujunevad lapse maailmavaate, moraali, iseloomu ja huvide alused. Siin õpib laps
Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014).
värv nii arvutiga töötamisel, raamatukogus ning kontoris. Roheline sobib ka oote- ja haiglaruumidesse, kuna ta on n-ö tervendav värv. Eriti tugevat mõju avaldab roheline aias töötamisel ja metsas-pargis jalutamisel Huvitavaid fakte värvi kohta · Päevavalguses on silma erisusvõime kõige suurem just roheliste toonide piirkonnas. Kasutatud kirjandus · ,,värvide maailm" koostajad Toivo Niiberg ja Triinu Niiberg · ,,Targu talita" nr 47 (21.11.2002) Toivo Niiberg
Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest,
eostega (Sarapuu, 1983). Tuulepesade tõrje on tülikas ja seda tehakse harva, kuna need esinevad üldiselt kõrgel võras. Tuulepesa eemaldamisel tuleb see välja lõigata umbes 15 cm kauguselt, et seeneniidistik puult täielikult kõrvaldada. Lõikekoht tuleb katta aiavaha või õlivärviga (Sarapuu, 1983). Prunus Kirsipuu Kirsipuu lõikamine Lõikamise eesmärgiks on soodustada õiepungade tekkimist ning kaitsta viljaoksi kiire vananemise vastu. (Kiislar 1969) Oma uurimuses väidavad Niiberg ja Jänes (2001), et oksad tuleb tagasi lõigata istutamise ajal. Juurestiku järgi saab otsustada, kui palju põhioksi kärpima peab. Tüve osa jäetakse (nt hapu- ja maguskirsipuu puhul) 40-50 cm kõrguseks. Ühtki oksa ei tohiks istutamise ajal täiesti ära lõigata, sest juurdumata istikutel paranevad haavad halvasti. Samuti toovad Niiberg ja Jänes (2001) välja selle, et võralõikus on üks tähtsamaid viljapuude arenemist mõjutavaid võtteid, mille
kesksemaid oskusi. Ei ütlemine on oskus, mida osa inimesi valdab paremini, teised kipuvad aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid, kelle kaela võib alati mingi kohustuse veeretada. Kes ei teaks kripeldavat tunnet, kui midagi jäi ütlemata või tegemata - oleks pidanud, aga ei julgenud. Kõik tahavad, et neid respekteeritaks; kõik tahavad teha seda, mida nad tegelikult soovivad. Ent kõigil see ei õnnestu. Miks?
Kõike rahumeelsem värv. Väga agressiivsed vangid ja kurjategijad rahunevad, kui on viibinud 15 min roosas toas Põrandale ei soovitata roosat panna, kuna selle värvi üliõrnus võib tunduda astumiseks ebasobivana. Roosat esineb ainult neitsi tähtkujus. Üleni roosasse riietunud inimest ei võeta tõsiselt. KASUTATUD MATERJAL Karl Ryberg ,,Elavad värvid" 10 Toivo, Niiberg, Triinu Niiberg ,,Värvide maailm" http://www.inkodu.ee/index.php?est/viited/17/4 LISAD 11 Pilt 1. Tüdruk roosas. Pilt 2. Kuhjatud roosa Pilt 3. Mõõdukalt kasutatud roosa
refereerida. Eelkõige jäi see teema mulle silma selle pärast, et abort on paraku tänapäeval väga aktuaalne ning noored tütarlapsed, kes kogemata rasestuvad, võtavad seda väga kergekäeliselt ning ei mõtle tagajärgedele. Kasutasin kolme teaduslikku allikat, kus oli väga palju kasulikku ja huvitavat infot. Nendeks olid: Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991- 2000; Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika; Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib abordiseaduse arengust, mis oma korda veel koosneb kahest alapeatükist. Teine peatükk on abordi füsioloogilised ja psühholoogilised tagajärjed, mis jaguneb
Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Lahkuminek on mõlemale osapoolele muudatusi pakkuv. Enamasti domineerivad negatiivsed aspektid, sest teise inimesega koos veedetud aeg on pikk ning ei ole kerge unustada kõike, mis juba olnud. Samas on aga teadlased leidnud ka küllaltki palju kaalukaid positiivseid vaatekohti, mis seoses lahkuminekuga vaid kasu toovad. Lahkumineku tagajärgi naise ja mehe poolt eraldi vaadatuna on käsitlenud Toivo Niiberg oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks". On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud naised end jällegi sama õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige halvemini need, kes on olnud kaua naisest lahus. Eriti on aga nõrgem sugupool see, kes
Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised. Oma esimesed sõnad ütleb laps kuskil 12- kuuselt. 18- 24 kuu
suureneb rutem kui poistel. Hoogsad arengu erinevused jätkuvad kuni puberteedieani. Koolieelikuna on tüdrukutel paremini arenenud rääkimis- ja enesevalitsemisoskus. Koolieas on neil parem õppeedukus, kuna nende aju kasutab oma ressursse sagedamini ja kiiremini, nad on kohusetundlikumad, optimistlikumad ja ei anna raskuste käes vaeveldes alla. Kui östrogeenitase on kõrge, on tulemused töödes paremad kui madala östrogeenitaseme korral. T. Niiberg (2008) on rõhutanud oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks" et naistel on parem mälu ja suudavad töödelda uut infot emotsioonidega, sidudes neid omavahel kokku isiklike suhete ja suhtlemisega. Nad justkui pildistaksid nähtu maha ja panevad need kindlasse albumisse kindlale kohale ja hiljem tuleb see kõik silme ette tervikuna või ei tule üldse. Naiste reageerimine valule on kiire ja tugev ning nad on vastupidavamad ebamugavuse suhtes. Emotsioone tekitavas olukorras liigub info
On vale arvata, et liikumine arendab last ainult kehaliselt ning käelised oskused arenevad vaid joonistades, voolides ja lõigates. Lapse arengus ei saa tõmmata joont üld-ja peenmotoorika vahel. Näiteks kui käemotoorika on halb, võib selle põhjuseks sageli olla just kehalise liikumise vähesus. Liikumine mõjub hästi lapse kasvamisele ja tema kehaproportsioonidele, närvisüsteemi ja lihaste koostööle, tugi-ja liikumisaparaadile ning südamele, vereringele ja hingamiselunditele. (Niiberg, 2007) Kuueaastane laps suudab juba hüpata ühel jalal ja harjutab sõitmist kaherattalisel jalgrattal, suusatab ning ujub. Käed ja silmad on endisest paremas koostöös. Tähtede kirjutamine ja erinevad toimetused hakkavad paremini edenema. (Soopõld) Kõigil lapse arenguetappidel on olulisim õppida ja õpetada tegevuse kaudu. Ega asjata öelda, et lapse töö on mäng. Lapse arengut takistab pidev müra, mille loob televiisor või raadio, mis pidevalt taustal mängib
inimesi, kes seda värvi väldivad. Oranzi värvi erinevaid toone soovitatakse kasutada laste ja pensionäride eluruumides, samuti söögitubades. Oranz muudab inimesed impulsiivsemaks, seega soovitatakse seda kasutada restoranides, et klientidelt kergemini raha kätte saada. Inimesed, kes kannavad oranzi on julged ja aktiivsed. Sportlastel soovitatakse kanda seda värvi võistlustel. Oranzist on palju abi erinevalt haiguste puhul. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Niiberg, T. Niiberg, T. Värvide maailm. Maaleheraamat, 2003. 2. Starmer, A. Värviskeemide piibel: Loo ise meelepärane sisekujundus. Sinisukk, 2006. 3. McCloud, K. Värvide valimine. Ehte Puhang ja Tänapäev, 2008 4. www.wikipedia.org LISA 1 Antiloobikanjon on Ameerika Ühendriikides paiknev liivakivist kanjon, mille seinad on oranzid ja kollased, aga mis päevavalguse nõrgenedes võtavad alaosas purpurseid ja sinakaid varjundeid. Apelsinid. Budistide safranikarva oranzikas rüü.
4. aste: Teised koolis – kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. 5. aste: Väljaspool kooli – õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaks nad kaitstud olema väljaspool kooli? Kool on ühiskonna vähendatud peegelpilt. Tänan! Kasutatud kirjandus K. Sullivan; M. Cleary; G. Sullivan “ Kiusamine koolis” S. Sharp; P. K. Smith “ Võitlus koolikiusamisega” T. Niiberg “ Koolikasvatuse probleeme” M. Elliott “ Kiusamine”
inimest ka poole peale ja aitab tal poot vastutust endale võtta. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult väga vähesel määral. Sellisel juhul on tegemist agressiivse enesekehtestajaga, kes surub oma soovid läbi ja ei hakka teisi üldse kuulamagi. KASUTATUD KIRJANDUS Kidron, A. (1986). Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus. Navarro, J. (2010). Kehakeelest. Tallinn: Varrak. Niiberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus.
10 9. Kasutatud kirjandus • http://www.lasteaed.net/uploads/t%c3%bcdrukute-ja-poiste-erinevused..pdf • http://www.slideshare.net/snezhanna/poisid-ja-tdrukud-pivad-erinevalt • Sinkkonen, J. (2007). Kasvamine poisina. Tallinn: varrak. Preuschoff, G. (2008). • Tüdrukute kasvamine. Kirjastus: ersen. Biddulph, S. (2008). • Poiste kasvatamine. Kirjastus: ersen. Niiberg, T. (2006). • Meheks, isaks ja härrasmeheks. Tartu: AS atlex. Niiberg, T. (2008). • Naiseks, emaks ja daamiks. Tartu: AS atlex. • Gurian, Michael, Arlette C. Ballew 2004. Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Tartu: El Paradiso. • Kikas, E. (2005). Õpilase mõtlemise areng ja selle soodustamine koolis. Ots, E. (Toim.). • Üldoskused – õpilase areng ja selle soodustamine koolis ( lk 5 – 46). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
14 Kasutatud kirjandus ja allikad http://ww.nzifst.org.nz/unitedoperations/drying1.html http://plantvalor.ee/index.php/esileht/masinapark/ http://www.rapidtables.ºCom/ºCalºC/eleºCtriºC/Joule_to_Watt_ºCalºCula tor.htm https://staff.ttu.ee/dedov/kuivatid/j a%20ahjud/konspekt_kuivatustehnika/mst0080_16.pdf Hilda Ottenson 1977. Hoidised, 3. trükk. Tallinn. Kirjastus Valgus, lk 157-162 Toivo Niiberg. Eda Põldmaa. 1998. Kuivatamine. Tallinn. Maalehe Raamat.. lk 7-21 Riina Soidla, Priit Elias, Tauno Maidla; Toiduainete konserveerimise ja säilitamise alused. Tartu. 2004. Eesti Põllumajandusülikool Loomaarstiteaduskond. /Toim. S. Seesmaa. lk 64- 80 15 Tänan kuulamast 16
5 4 Kokkuvõte Sain teada, et... · On võimalik kasvatada seenepakke · Mitmed Eestis kasvavad kännuseened on söögikõlbulikud ning maitsvad · Kännumampel on Eestis kasvavatest kännuseentest kõige maitsvam söögiseen · Kännumamplit on lihtne segi ajada mürgise Jahutanukaga · Seentest valmistatakse ka pulbrit 6 5 Kasutatud kirjandus: "Seen aias ja köögis" Toivo Niiberg 2005 "Sada parimat söögiseent" Lasse Kosonen 2002 "Väike söögiseeneraamat" Ain Raitviir 2006 http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/seente.sustemaatika.konspekt.pdf (seisuga 06.11.08) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kannumampel_evelinviks.htm (seisuga 06.11.08) http://paber.maaleht.ee/?page=1260&grupp=targutalita&artikkel=116 (seisuga 06.11.08) http://aiaklubi.ee/index.php?Itemid=25&id=433&option=com_content&task=view (seisuga 07.11.08) http://www.postimees
endale meelepärased. Nüüd läheb iga lapse paat reisima. Õpetaja käib lapse juurest lapse juurde ja kuulab tema lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
Ema naiselikkus ajendab poega käituma mehelikult, hoolitsema tema eest (Tuulik 2006: 240 241). Tütrel aitab isa oma arvamustega korrigeerida ettekujutust naisest (suur mõju puberteedieas tütrele). Isa kaudu saab tütar teada meeste mõttemaailmast ja käitumisest, isa on tütrele mehe mudeliks. Lapsepõlvesuhted isaga määravad meeste tüübi, kellega ta neiuks sirgudes sõbrustama hakkab. Suhe isaga on lapsele äärmiselt oluline abikaasa- ja vanemarolli kujundamisel (Niiberg 2006:119; Tuulik 2006:244). Psühholoog Aleksander Pulver rõhutab, et väikelapseeas arendab isa nii lapse vaimseid ja kui ka füüsilisi oskusi. Vaimsed oskused arenevad läbi fantaasiamängude. Isad aitavad paremini mõista tegelikku maailma. Isad mängivad lastega ka füüsilisi mänge nagu maadlemine, pallimängud, jooksmine, müramine. Ei pääse ka isa emotsionaalsuse õpetamisest, isa suhe
ASTELPAJU (Hippophaë) Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu su...
................................ 28 Junkkari, K. M. 1997. Naine, nagu sa oled. Tallinn: Valgus....................................................28 Kala, A. suuline vestlus. (09.01.2008)......................................................................................28 Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat.................................. 28 Mäelo, H. 1999. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak........................................................ 28 Niiberg, T. Ivari, I. 2000. Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat................................ 28 Peterson, A. 2006. Eesti maarahva elust 19. sajandil. Tartu: Atlex..........................................28 Salu, M. 2008. Eurostati uuring ütleb, et Eesti naine on terve Euroopa töökaim. - Ärileht, 8. märts, lk 4..................................................................................................................................28 Sõgel, E. 1957
Viinapuu Viinapuu on üks vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi maailmas. Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhj...
Mõne inimese muudab ta rahutuks mõnele mõjub ta just rahustavalt. Selle värviga tuleb olla ülimalt hoolikas kuna ta on suhteliselt ohtlik, võib kutsuda esile mõnes inimeses negatiivseid tundeid. Kogusin informatsiooni ka selle kohta kuidas värv toimib ruumis. Ka siin kehtib põhitõde et ei tasu liialdada lillaga. 9 Kasutatud kirjandus 1.Targu talita nr. 50 (12.12.2002) 2.Niiberg, T. Värvide maailm. Tallinn: 2003 3. Uiga, S. Inimene värvilises maailmas. Tallinn: 2002 http://naistemaailm.ee/?art_magaz=3&id=4517 (08.10.2007) http://lemill.net/content/webpages/varvivaliku-pohimotted (10.26.2009) http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud- sFCmbolid/vE4rvisFCmboolika.php 10
Kuigi positsioon ei tohiks mõjutada enesekehtestamist on siiski see üks põhjus, kas inimest võetakse kuulda või jäätakse nurka. Minu arvates ei tohiks selline asi mõjutada inimeste suhtumist teiste soovide ja vajadustesse. KASUTATUD KIRJANDUS 1. McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. (1998) Suhtlemisoskused. Tallinn: Väike Vanker; 2. Bolton, R. (2002) Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker; 3. Niiberg,T. , Urva, T. Enesekehtestamine ei või jah ?. Tartu 2009; 4. Gordon, Th. (2003) Tõhus juht. Tallinn: Väike Vanker;
välja oma mõtteid, samas kuulata ja olla arusaav ka teiste vastu. Paljud inimesed käituvad agressiivselt ning kasutavad oma võimu ära, et saavutada seda mida nad soovivad. Samuti tean ka nüüd, et ,,ei" ütlemine ei ole eemaletõukamine. Kui öelda inimestele ,,ei" siis ei tohiks kindlasti kasutada tingivat kõneviisi ning ,,ei" tuleb öelda kohe. Tavaliselt teeb see olukorra raskemaks, kui ,,ei"-ga liiga kaua viivitad. KASUTATUD KIRJANDUS Enesekehtestamine ei või jah? T. Urva, T. Niiberg. Atlex, 2009 Igapäevaoskused- Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada R.Bolton Väike Vanker 2002 http://belbin.ee/koolitused-treeningud/enesekehtestamine-kindel-still/ http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/erinevad_kitumisstiilid.html http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes
ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse kasvu ehk võra väljakujunemise periood, viljakandmise periood ning puu vananemine ja hävinemine. Harilikult läbitakse need perioodid 30-35 aasta jooksul, meil esinevate külmade talvede tõttu on ploomipuude eluiga tavaliselt poole lühem 10-20 aastat. Kasvuperiood kestab 5-6 aastat, 3.-4
koos nendega kasvada areneda, anda ja saada, ohverdada ning võita, eksida, kuid olla lunastatud. Mida vanemaks laps saab, seda raskem on tema soove täita, tujusid rahuldada, seda raskem on ümber kasvatada, uut käitumismalli kujundada. Kahjuks on inimese tahtmises üsna vähe kaassündinut. Kogu tahtmine on piiritletud kolme mõõtmega: tegu, selle mõtestatud ja moraal. Lapse arendamine algab sünnist, murdeiga on rohkem juba viljade kogumise aeg. (Niiberg & Urva, 2009, 218-219.) Uskudes siiralt, et kõik lapsevanemad armastavad oma last, lihtsalt väljendus on erinev, on hea vanemluse ja kasvatuse eelduseks kasvatusalased teadmised. Iga lapsevanem peaks ennast kasvatuse valdkonnas harima. See, et vaid käskude ja keeldudega saab õpetada last, on väär. Laps peab mõistma, miks on teatud piirangud tema nõudmistel ja soovidel. Eelkõige tema enda turvalisuse huvides. Suur viga tehaksegi just seetõttu, et keelatakse, kuid ei selgitata,
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut (humanitaarteaduse õppetool) Annely Uukkivi 1. aasta statsionaarne I Alkohooliku analüüs Referaat Õppeaine: Käitumise bioloogilised alused Õppejõud: prof. Toivo Niiberg Tallinn 2010 Mis on alkoholism? Lühidalt öeldes on alkoholism haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholism on kõige levinum sõltuvushaigus. RHK 10 (1999) eristab kuritarvitamist ja sõltuvust. Kuritarvitamine on sõltuvusest kergem häire. Inimene võib pikka aega tarvitada alkoholi kuritarvitamise tasemel, ilma, et areneks sõltuvus. Kuritarvitamise määratlus: Tarvitamise viis, mis kahjustab tervist
232 . 11. .. : . . . .: . . , 1999. - 394 . 12. . : . / . .: -, 2008. 192 . 13. .. «». . ., , 2006. 144 . 14. , .., , .., , .. (2002). : . . . .: . 15. Almann, S. & Kuusman, M. Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Haridusministeerium, 1999. 16. Kirsten A. Hansen, Roxane K. Kaufmann, Kate Burke Walsh Hea Alguse lasteaeda programm. Avatud Ühiskonna Instituut, 2003. l. 224. 17. Niiberg, T., Linnas, M. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: Atlex. 18. Tiko, A. & Almann, S. Arenguvestlused lasteaias. Kirjastus Ilo, 2006. l. 135 19. Veisson, M.& Suur, S. Koostöö lapsevanematega//Haridus/2005/12. l. 16-17. . 1. . ( ) ( ) 2. . 1. ! 120 , , . , , . . . , : : 1) 22 2) 22-34 3) 35 . : ........................ : . - . ( ) ? , , ......................
aladel kauges minevikus puudub. Eesti rahva eluolu käsitlevad vaid üksikud katkendid kroonikatest ja reisikirjeldustest. Paljud pulmakombestiku elemendid on ilmselt tagasiviidavad rahva väga kaugesse minevikku, isegi sugukondliku korra aega. (Kalits, 1988: 20) Teadlaste seas on üldlevinud seisukoht, et ürgajal levis polügaamne abielu, mis jagunes kaheks: polügüünia kui abieluvorm, kus ühel mehel oli mitu naist ja polüandria korral ühel naisel mitu meest. (Niiberg, Ivari 2000: 28) Küttide ja korilaste ühiskonnas saadi aru, et korrastamata suhted teevad grupile halba ja ohustavad tulevikku. Tekkis eksogaamne abielu, mis tähendab, et ühe sugukonna liige võis abielluda teise sugukonna esindajaga. Sama sugukonna liikmed ei tohtinud omavahel abielluda, vaid pidid endale kaaslase leidma teisest sugukonnast. Abielu sõlmimine toimus matriarhaadis tõenäoliselt üsna lihtsate rituaalidega.
Vähene eesti keele oskus pole erivajadus, samas vajab muukeelne laps lisamaterjale, teistest rohkem selgitusi, ainetundidevälist toetust. Õpetajalt oodatakse õppetöös paindlikust, kannatlikust ning abivalmidust probleemide ületamisteks. Koostöö suudab vähemusrahvusest lapsel muuta elu täisväärtuslikuks, sotsiaalselt aktiivseks ning ühiskonda kaasatuks. Kasutatud kirjandus: Colin Baher (2005) Kakskeelne laps. Tartumaa: Soinaste. Toivo Niiberg, Hille Karu, Margit Malva, Reet Rajamäe, Ene Vaher (2007) Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartumaa: Atlex. Mati Hint (1988) Ausalt ja avameelselt kahe-või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keeleoskusest. Tallinn: Ühiselu. Merit Hallap Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8/2005
ületamisel kas jõuad enne autot või mitte. Samuti tegin järelduse, et minu maailm koosneb vaid õigest ja valest, kuigi õige on väga suhteline. 12 Kasutatud kirjandus 1. Valge http://et.wikipedia.org/wiki/Valge 2. White http://en.wikipedia.org/wiki/White 3. Tammert, M. Detsembri värv VALGE. Pere ja kodu, 1998, nr 12, lk 74. 4. Niiberg, T. Värvide mõju inimese psüühikale. Targu Talita, 2002, nr 40, lk 5. Kõik pildid http://pro.corbis.com/ 13 Lisad Joonis Valge tuvi on rahu ja Püha Vaimu sümbol. 14
[6] Loodan väga, et minu referaat aitab noortel vanematel mõista mängu tähtsust lapse arengus ja nende kui lapsevanemate suunavat rolli selles. 14 Kasutatud kirjandus 1. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 2. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 3. Toivo Niiberg, Mare Linnas "Laps läheb lasteaeda" AS Atlex, 2007 4. Dorithy Einon, "Meie tark laps", Maalehe raamat, 2000 5. K.Mangs; B.Martell, "Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani", Tartu Ülikooli Kirjastus 2000 6.http://www.google.ee/search?hl=et&q=lapsest+ja+m %C3%A4nguasjast&btnG=Otsi&lr= 15
organiseeritus, reeglite järgimine, sõnakuulelikkus. See värv pidavat sümboliseerima mõtteselgust ja jumaldama seadust, korda ning on õigluse raevukas kaitsja (Värvide energia ja värviravi 1999:28). Samuti on öeldud, et sinine on puhtuse, vee, rahu, taeva, lõpmatuse, igaviku, tõe, pühendumise, usu, süütuse, kõlbelise puhtuse, rahu, vaimse ja intellektuaalse elu, ideede, mõistuse ja heade soovide ning mõtete värv (Niiberg, T & Niiberg, T 2003:57). Selle põhjal võiks väita, et siniste autodega juhtidele on oluline täita kõiki liikluseeskirju korralikult, kuna reeglite järgimist peetakse oluliseks ja samuti võtavad nad asju rahulikult ja ei kiirusta kuhugi, seega on aega ka jalakäijad üle tee lasta. Kõik see on hetkel vaid oletuslik, kuna antud vaatluses ei käsitletud teemat lähemalt. Seda vaatluse eesmärki on plaanis tulevikus lähemalt uurida, kuna praegu ei ole arvestatud
1.Aidi Vallik, 2001, Kuidas elad, Ann?, Tänapäev 2.Ene Sepp, 2009, Medaljon, Tänapäev 3.Mare Sabolotny, 2007, Kirjaklambritest vöö, Tänapäev 4. Andu Rämmer, 2009, ANDU RÄMMER: Uued väärtused: elada vaid endale http://www.epl.ee/news/arvamus/andu-rammer-uued-vaartused-elada-vaid-endale.d? id=51175619 (21.03.2013) 5. Elle Puusaag, 2004, Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnangutest http://www.eesti.ca/kommentaar-eesti-noorte-vaartushinnangutest/article7667 (21.03.2013) 6. Toivo Niiberg, 2010, Noorte negatiivsed väärtushinnangud ja hoiakud http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=3586 (22.03.2013) 7. Rahvahääl, 2011, Alaealine näeb välja nagu 25, aga suust tuleb tite möla http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/alaealine-naeb-valja-nagu-25-aga-suust-tuleb-tite- mola.d?id=61863174 (04.04.2013 8. Noorte hääl, 2010, Vanemate roll noorte elus on tähtsam kui arvatakse http://noortehaal.delfi
annaabi.ee 
