tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu". TEATRI MEESKOND · Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen · Koosseisulise lavastajana töötavad hetkel Linnateatris Jaanus Rohumaa (alates 1992) ning Eva Klemets ja Mart Koldits (alates 2004) · Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 25 näitlejat, 3 lavastajat ning peakunstnik, kuid Linnateater on end avanud külalistele nii Eestist kui ka välismaalt.
14.12.12 14.12.12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis `` Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema teoseid on vähemalt kirjutatud 103 erinevas keeles. 14.12.12 Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor. Tema näidend ,, Hiirelõks `` on kõige kauem mängukavas olnud etendus. 1952 aastast kuni tänase päevani on seda mängitud enam kui 20 000 korda. Seda näidendit on tõlgitud 23 erinevasse keelde. Sellest raamatust selgub, et maailma armastatuima kriminaalromaanide autori elu on olnud sama põnev kui tema raamatud. 14.12.12 Tänan vaatamast ! 14.12.12
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus
Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) "Surmapõletaja" (2006) Soovitan teil tema teostest lugeda "Aja kuju" ja "Mandragora't", mis mulle väga meeldisid. Ma loen teile ka ühe luuletuse ette, mis on võetud tema luulekogust nimega "Aja kuju". Sa ei ole kellestki parem
Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline. On kirjutanud muusikat mitmes zanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. eluajal nad edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik.
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht
Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel positiivse efekti. Etendus on Draamateatri mängukavas olnud peaaegu aasta, kuid publiku huvi on siiani suur. Olen sellest etendusest väga vaimustatud ja loodan, et taolisi teatrikogemusi ja emotsioone saan nautida ka tulevikus. Minu arvates oli see väga õpetlik lugu ning soovitan soojalt ka teistele seda lavastust vaatama minna. Karli Jaanson 10 B klass
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt.
Teater taasalustas tegevust Kuressaare Linnateatri nime all detsembris 1999. Ugala teater Draamateater Ugala on teater Viljandis. Ugala asutati 1920. aastal. Esialgu kandis see nime Teatri- ja Kunstiühing Ugala. Teater Vanemuine Vanemuine on teater Tartus Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis "Vanemuine" 24. juunil 1870. aastal. Teatrit loetakse Eesti ainsaks kolmezanriteatriks. Vanemuise mängukavas on nii draama, muusikaetendused kui ka ballett. Vana Baskini Teater Vana Baskini Teater on kutseline teater Tallinnas. Teatri asutas 2005. aastal Eino Baskin pärast Vanalinnastuudio likvideerimist. Rakvere teater Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. Teater sai alguse 1882. aastal, kui asutati Rakvere Näitlejate Ring. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 August Kitzbergi näitemänguga "Tuulte pöörises". Kasutatud materjalid: http://www.24tundi
liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub
aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus Rollid Eesti Draamateatris
Ka Violetta ise aimab seda. Vahepeal on Alfredo teada saanud Violetta ohvrist ja tuleb teda vaatama. Koos unistavad noored oma elust üksteisega. Saabub ka Germont, kes kahetseb tehtut ja annab noortele abiellumisloa. Kuid on liiga hilja, Violetta sureb oma armastatu käte vahel. Tuntumad laulud La Traviata- Brindisi http://www.youtube.com/watch?v=uDo8Iz8LzW4 La Traviata - Sempre Libera http:// www.youtube.com/watch?v=SSPK7Ayuw3s Kas Eestis etendub? La Traviata on Estonia mängukavas taas aastast 2009. See on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. Ka "Estonias" on Click to edit Master text style "La traviata" üks enimlavastatud Second level oopereid, millele publik on pea Third level sajandi jooksul aplodeerinud Fourth level seitsmel esietendusel. Fifth level 2007 oli La Traviata 100
ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes Saksamaalt palgatud jõududest, ainult üksikud kooriliikmed olid kohalikud. Nagu võib mõelda, oli teater tolleagse kohaliku saksa seltskonna keskpunktiks. Kavas võis näha terve rea klassikuid: Schiller, Goethe, Shakespeare, Lessing ja teised, kes peaks siis olema iga noore teatrimõistmise aluseks. Klassikuid mängiti kindla vinkli ja traditsiooni järgi, igal näitlejal oli
IS tugi: Mängukava registreeritakse süsteemis, teatud ajavahemiku möödudes (mängukava aktiivseks saamisel) muutub see nähtavaks veebipõhises keskkonnas ning kinodes infotahvlitel. Nimi: Seansi ärajäämine Tegutsejad: Meelelahutusjuht Eesmärk: Force majore tõttu võimatuks muutunud linastumisega seansi piletimüügi katkestamine ning klientidele tehutd kahju hüvitamise algatamine. Kirjeldus: Seansi mittetoimumise selgumisel märgib meelelahutusjuht mängukavas vastava seansi ärajäänuks, blokeerib antud seansi piletid, et neid enam müüa ei saaks ning teavitab kassapidajaid seansi ärajäämisest. Sellise teate peale kuvatakse kinosisestel infotabloodel ja www-keskkonnas info seansi ärajäämise ning piletite tagasiostmise kohta. Kassapidajad alustavad piletite tagasiostmist. Eeltingimused: Aktiivses mängukavas on mingi seansi toimumine osutunud võimatuks. Järeltingimused: Seansi ärajäämisest tingitud kahjud on klientidele hüvitatud,
Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Siiski olid vähemalt klassikud mängukavas kohusetundlikult esindatud ja uuema maitse näidetena lavastati sajandi lõpul koguni paar Wagneri ooperit. Tagasivaates paistab baltisaksa teatri olulisima ajaloolise teenena tõuge, mille see andis põlisrahvaste eestlaste ja lätlaste teatrile, sest muidugi oli baltisaksa lava too teatrivorm, mida noorte rahvuslike liikumiste algatajad paremini tundsid ja paratamatult ka jäljendasid. Teatrielu areng aastatel 19181940
· A. Kunileu noorem vend · Õppis Valga Cimze seminaris · Loominhus kõige tuntum laul ,, Kaunimad laulud" RAHVAKULTUUR 20.SAJ. ALGUL · Tartu o Rahvakultuuri ,,süda" o Eesti Rahva muuseum o Rahvaviiside kogumine o Aleksander Läte ja Rudolf Tobias muusikaelu arendajad o 1906 Vanemiuse uue hoone valmimine o Karl Menningu teatritrupp kutselis teatri sünd Eestis · Tallinn o 1906 kutseline teater ka Estonia Seltsi juurde. Mängukavas operett o 1910 VII üldlaulupidu. Kohaliku loomingu hulk suurenenud. Esmakordselt oli ühendkooride kavas ainult eesti laulud o 1913 uue teatrimaja avamine o 1914 ettepanek Eesti Seltsi juhatusele asutada konservatoorium o 1919 konservatooriumi avamine.
7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E G I D S I I A .. . Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov Kirsiaed külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E Faddejev Jaan Undusk B O U L G A K O F F Biff, Willy Lomani poeg Arthur Miller M Ü Ü G I M E H E S U R M Eric Swan Michael Cooney R A H A U P U T U S Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues
Esimene kutseline hooaeg Estonias 1906/07 koosnes puhtalt sõnalavastustest. Ent juba teisel hooajal võttes kavva täiemõõdulised operetid ning asuti ka muusikateatrit arendama. Hooaegadel 1909/10 ja 1910/11 lavastati vastavalt 5 ja 6 operetti, kuid etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud Pinna-ajastu. Selle vältel tõrjus operett endise sõnajandi mängukavas kõrvale. Sõnatearis mõngiti nii saksapäraseid komöödiaid ja jante, kui ka eesti algupära, eesotsas Vildega. Kuid näiteks realistlikest külakomöödiatest hoiduti kõrvale need lihtsalt ei sobinud estoonlaste teatraalse mängulaadiga. Truppi esinäitlejateks kujunesid Pinna, Altermann ja Villmer. Mängiti ka maailmaklassikat, näiteks 1913 valminud "Estonia" uus hoone avati Sheakspeare "Hamletiga". Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914
kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. „Mandragora“ esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli – kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? – Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts. Itaalia renessansiteater. Kasutatud 11
kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. ,,Mandragora" esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts. Itaalia renessansiteater. Kasutatud 11
muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse. 1927 - 32. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat. olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927. R. Benatzky "Arm lumes" (operett), lavastaja F. Hilden 1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas 1928. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul. olulisemad lavastused 1929. A. Kitzberg "Püve talus", lavastaja A. Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H
väikelastele suunatud esteetikat. Nukkude, muusika, dramaturgia ja totaalse lavakujunduse mis sageli ümbritseb kogu publikut vahendusel pakutakse etendusi, milles on usku, et ka väikesed lapsed saavad teatri keelest aru. Tittut annab sageli külalisetendusi nii kogu Rootsis kui ka mujal maailmas. Sageli kasutatakse algmaterjalina populaarseid pildiraamatuid. Barbro Lindgreni "Metsiku beebi" lood ning ja "Janosch, Väike Karu ja Väike Tiiger" on püsinud mängukavas juba aastaid. Tittut on nn. "sõltumatu grupp". Peale institutsiooniteatrite on Rootsis arvukalt sõltumatuid lasteteatritruppe, kellest 37 on koondunud huviorganisatsiooni Teatercentrum ümber. Huvitav on tõdeda, et kõigist lastest, kes 1999. a. nägid mõnd lasteteatri etendust, olid 65 % vaatamas just sõltumatu trupi lavastust. Täiesti sõltumatu tegija, kes on alati kõndinud oma rada, kuid on sellele vaatamata kirjutanud oma nime rootsi lasteteatri ajalukku, on Staffan Westerberg
loomingule. Sattunud aga Vestmanni majja, otsustab ta seal end maksma pannaVestmanni enda meetoditega. Nõnda saab ta Vestmanni väimeheks ning võimaluse tegeleda edaspidigi kirjandusliku loominguga. 1917. a ilmus näidend "Side", mis käsitleb kodanlikku ärimoraali. Oskar Luts (1887-1953) on küll põhiliselt proosakirjanik, kuid 1912.a valmis komöödia "Paunvere", 1913. a "Kapsapea", õnnestunuim näidend. Kuigi mõlemad komöödiad on mängukavas tänapäevani, on eriti populaarsed Lutsu teoste dramatiseeringud, eriti Tootsi-lood ja "Tagahoovis". Hugo Raudsepp (1883-1952) on ajajärgu viljakaim näitekirjanik. Tema teosed on ehtsalt koomilistest olukordadest lausa tulvil. Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt.
Lähtudes variandist kirjutada teatriajalugu kui (tipp)lavastuste ajalugu ja pidades silmas skaalat traditsioon – avangard, tõdegem, et tipplavastustena on kultuurimälus reastunud enamasti uuenduslikkust kandvad teatrisündmused. Ent nende kõrval 6 eksisteerib alati traditsiooniline või nn. peavoolu teater, millega seoses ei saa eirata muu hulgas epigoonluse või anakronismi ilminguidki. Näiteks 1976. aastal figureerisid eesti teatrite mängukavas korraga kaks A. H. Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“ lavatõlgendust, mis olid oma esteetikalt diametraalselt erinevad: Jaan Toominga polüfooniline, kõiki teatrivahendeid sünteesiv lavastus „Vanemuises” ja Ilmar Tammuri omamoodi ajast ja arust, naiivrealistlik tõlgendus Rakvere teatris (Neimar 1996: 4). Rahvusvahelises teatriuurimuses on rõhutatud vajadust pöörata uuendustega võrreldes samavõrd
See oli preili Hornimani teene). Repertuaariteatri kõrval samaväärne nähtus Independent Theatre'i otsene järglane Stage Society. Inglismaa modernism, teatrimudelid olid teistelt riikidelt üle võetud. Kultuurielu mõjutatud Iirimaast. 19. sajandi lõpus Iirimaal rahvuslik ärkamisaeg. Kui London kehastas moodsust, siis Iirimaa kehastas ajaloo ülistamist, spiritism, rahvuslikkus. Inglise teatrimudelid: · Stock-companies: pikaajalised palgatud trupid, hoidsid üleval repertuaari, mängukavas oli korraga kuni 50 teost. Selliseid teatrimudeleid leidus just provintsiteatrites. Hüppelauaks noortele näitlejatele, lavastajatele. · Long run system: vahetas stock-companie välja lavastust mängiti nii kaua, kuni publikut jätkus, seda said omale lubada Londoni suured teatrid. Teatrid sattusid sõltuvusse ärimeestest. Alanes riski võtmine, olulisemaks sai äri kasulikkus, mitte kunstiliselt julged lähenemised
aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi pagulusesperioodist. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, v.a Ristikivi, kes on sügavam ja tundlikum. Kuigi temaatika laienes, moodustab eesti rahva käekäiku kirjeldav kirjandus ligi 50%. Palju avaladati romaanisarju. Autoritest nimekamad: Gailit, Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa), Ain Kalmus (religiooniteemat viljejenud autor, näiteks romaan ,,Prohvet"). Küllaltki populaarseks sai ka näitemäng. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, palju lavastatakse klassikuid, nagu Vildet, Kitzbergi. Teatri eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga. Paguluskirjanikest on näidendeid kirjutanud näiteks I. Külvet. Käsitletakse pagulusühiskonna satiiri, inimestevahelised suhted. Näitekunst jääb mõistagi luule ja proosaga võrrldes tagaplaanile. 9. PILET W.SHAKESPEARE 'I ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS J. KROSSI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS W
organisatsioonile, koolile, paikkonnale. On ka tervet Eestit ühest või teisest aspektist hõlmavaid koguteoseid (Eesti talu, Eesti vabariik 19181940, Eesti riik ja rahvas II MSs, Eestlased Kanadas, Eesti Rootsis jne.) Draama: Näitetruppe loodi juba laagrites, näitemängu on harrastatud üle maailma, elukutselist teatrit pole küll tekkinud, samas tegutseb asjaarmastajate Stockholmi Eesti teater, Pinna Stuudio, Eesti Rahvusteater Kanadas, Toronto Lavatehas jt trupid. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, klassikutest on lavastatud Vildet, Kitzbergi, Lutsu ja Raudseppa, koduEesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, PE. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse
On ka tervet Eestit ühest või teisest aspektist hõlmavaid koguteoseid (Eesti talu, Eesti vabariik 1918- 1940, Eesti riik ja rahvas II MSs, Eestlased Kanadas, Eesti Rootsis jne.) Draama: Näitetruppe loodi juba laagrites, näitemängu on harrastatud üle maailma, elukutselist teatrit pole küll tekkinud, samas tegutseb asjaarmastajate Stockholmi Eesti teater, Pinna Stuudio, Eesti Rahvusteater Kanadas, Toronto Lavatehas jt trupid. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, klassikutest on lavastatud Vildet, Kitzbergi, Lutsu ja Raudseppa, kodu-Eesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, P-E. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja
annaabi.ee 
