Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NEUROLOOGIA-EKSAMIKS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sündroom, halvatus, liigutus, kasvaja, traum, nimme, trauma, neuron, seljaaju, motoorse, parkinson, valud, parkinsoni, ravim, pareesoon, kliinilise, jäse, poolkera, trakt, sündroomid, diagnoos, põletik, peaaju, väikeaju, tiku, insuldi, dementsus, migreen, viirus, hüpo, kasvajad, treemor, kuulmis, spina, liigutuse, epilepsia, suurajuMotoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus. Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva
Neuroloogilise leiu aeg lane progresseerumine nädalate või mõne kuu jooksul viitab tavaliselt ajukasvaja arenemisele. Tuleks otsida tegureid, mis põhjustasid või soodustasid haiguse teket või ka haigusnähtude taandarengut. Kas haigel on kokkupuuteid toksiliste ainetega, nagu alkohol, raskmetallid, süsinikmonooksiid (CO); kas toitumine - muu hulgas vitamiinide hulk - on olnud adekvaatne; kas on olnud eelnevaid infektsioone ning kuidas neid on ravitud; kas haigel on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega
Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ganglionites. Eferentse e. motoorsed. Nende neuronite keha asub KNS-s asuva sümpaatikuse ganglionites. Asstsiatiivsed e
Tegevusteraapia Külmaravi Millal on mudaravist kasu? Lihaste, luude ja sideokoe haigustega Närvisüsteemi haigustega Suguelundite haigustega Seedeelundite haigustega Nahahaigustega Milliste terviseprobleemidega ei tohi mudaravi teostada? Ägedas seisus nakkushaigustega Rasedusega Lõppstaadiumis krooniliste haigustega Põletikulise haigusega Kui on või on kunagi olnud kasvaja Mis on külmaravi ja millal seda teostada? Külmaravi tehakse kui tekib põletik. Sisesekretsioonnäärmete ehk endokrinoloogilised haigused Mis on sisesekretsioonnäärmete ülesanne? Sisesekretsiooninäärmete ülesanne on toota hormoone, mis imenduvad otse verre. Mis ülesanne on hormoonidel? Hormoonide ülesanne on hoida organismi tasakaalus ja reguleerida ainevahetust Hormoonid reguleerivad ensüümide aktiivust ja hulka
Kuklasagar (Oktsipitaalsagar) o Nägemisfunktsioonid Kompuuter-tomograafia (KT) Kompuutertomograafia on uuring, mis kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirtega teeb uuritavast piirkonnast 0,6‒10 mm paksusega pildilõiked, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. Röntgenkiirgusel põhinev Efektiivne: o Erakorralises töös o Trauma, insuldi puhul Magnet-resonants tomograafia (MRT) Magnetresonantstomograafia on uuring, mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest nii kahe- kui ka kolmemõõtmelisi kujutisi. Uuring on täiesti valutu ning organismi rakkudele kahjutu. Magnetväljal põhinev Täpseim uuring kesknärvisüsteemist! Molekulaarne kuvamine ENMG – Eleketroneuromüograafia Elektroneuromüograafia on elektromüograafia ja elektroneurograafia
on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised modifikatsioonid kas DNAs endas või histoonide sabades (metülatsioon, kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni
Tekib valguskartus jms, seetõttu inimene poebki pimedusse ja vaikusesse Migreeni ravi sõltub inimesest. Ravitakse migreeni voogu, vähendatakse sagedusi. Aura, mis enamasti kõige enam hirmutab, ei ole ravitav. Visuaalne vertigo pearinglus vastusena visuaalsetele stiimulitele (supermarket, autojuhtimine). Pole seotud psühholoogiliste probleemidega. Seotud visuaalsete stiimulite töötlusega. Pingepeavalu. Oluline selgitada kuidas tekib ja et pole kasvaja (ajukasvaja ei tekita peavalu, sest ajukude ei tunne valu, valu tunneb vaid kelm!). Ravi algab kohe paratsetamool, aspiriin, ibuprofeen jms. Äge seljavalu. Võib kiirguda tuharatesse. Seljavalu pole seotud selgrooga, vaid lihaspingete valuga. Ravi on erinev. Seljavalu on iseparanev haigus. Loeng 2 Katrin Gross-Paju 23.02.2016 Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang. Kaebused: aeg, haiguskriitika (kas inimene ise tajub, et midagi viga on),
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -
lapse 3 esimese eluaastani. Õpi ja loe ja ole mõnus kui jääd rasedaks: arenda ennast, see näitajad. Treemori puhul tehakse nt ajusüvastimulatsiooni. arendab ka sinu enda last!! + ära solvu lapse peale (ära riku ka sellega enda närve!) Pleegia – t-ielik halavtus. Pareees – osaline halvatus. Tsentraalhalvatus. Tserebraalparalüüs Motivatsioon on ka väga tähtis! Midagi tehes, õppides SA PEAD OLEMA ehk lastehalvatus. Tasakaaaluhäired e ataksiad. – nad kõnnivad jalad hästi laiali. Ja sammud MOTIVEERITUD! Kui tahad, midagi saavutada, siis valmista end ette, asi läheb poole on ka ebaühtlase pikkusega ja keha kõigub ette, taha. kiiremini ja saad hakkama.
Kooma. Teadvuse raskema häire ehk sügava teadvusetuse korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni (silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. INSULT aju veresoone sulgumine või lõhkemine (aju mingi osa ei saa verd) Insuldi alaliigid: 1) isheemiline insult (veresoone sulgumine) 2) ajusisene hemorraagia (ajuveresoone lõhkemine) Sümptomid: * ühe kehapoole nõrkus e halvatus * ühe kehapoole tuimus/tundlikkuse langus * kõnehäired * tasakaaluhäire * äkki tekkiv väga tugev peavalu TIA mööduv transitoorne isheemiline atakk e. miniinsult. Tekib, kui verevool ajju on takistatud väga lühikeseks ajaks. Sümptomid samad, kuid mööduvad 24h jooksul. Suur risk insuldiks ! Insuldi ravi võimalused: Trombolüüsravi (trombi lahustamine) Taastusravi (võimalikult vara) Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus.
Peamiseks loote hemolüütilise tõve põhjuseks on reesuskonflikt. Harva tuleb ette juhtumeid, mil loote hemolüütilist tõve põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon. Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr? Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres. Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon. Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus. Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi.
esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. Enamasti diagn lapseeas, võib kaasneda limakõrv. -omandatud kolesteatoom – areneb kuulmekile püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Seos tuberkuloosi, HIV, Bhepatiidiga. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase. Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni. Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat
– Erinevad põhjused: • väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) Sensorineuraalne kuulmislangus ehk Neurosensoorne KL: tekib, kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
sümptomid tavaliselt nõrgenema 24-48 tunni möödudes ja on minimaalsed ligikaudu kolme päeva pärast. Posttraumaatiline stresshäire (sümptomid, diagnoosimine) PTSH on kui hilinenud ja/või protraheeritud reaktsioon erakordselt hirmutavale või katastroofilisele stressoorsele sündmusele või situatsioonile (nii lühiajalisele kui ka kestvale), mis põhjustab märgatava distressi peaaegu kõigil inimestel. Sümptomid: trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivate kujutluste ja unenägudena ; püsiv emotsionaalne tuimenemine (anhedoonia) ; teistest inimestest eraldumine; ärevuse ja hirmutunde tekkimine traumat meenutavate objektide ja tegevuste mõjul ; traumat meenutavate objektide ja situatsioonide vältimine ; väljendunud ärevuse sümptomid, sh autonoomne (vegetatiivne) hüperaktiivsus koos ülivirgusega ; insomnia ; sageli liituvad PTSH sümptomitele ärevus ja/või depressioon.
· Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik · Suitsetamine Dementsus · Dementsus ehk vaimsete võimete süvenev vähenemine sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju prgaanilistest kahjustusest. · 50%-l peetakse tekkepõhjuseks Alzhaimeri tõbe
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevik
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a
tekkida uriini peetus j päraku ümbruse tundlikkuse häire. Diagnoosimine: neuroloogilised testid, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia. Ravi: valuvaigistid, opereerimine. SPINA BIFIDA- seljaaju song. Tekib kui seljaajus ei ole foolhapet Enne rasedust või raseduse ajal antakse foolhapet. On kaasasündinud anomaalia. Foolhapet saab brokkolist, spinatist, sojaoast jne. WHO soovitab naistele 400 mükrog foolhapet päevas. Selgroo lülikaarte sulguse defekt, harilikult 5 nimme kuni 1 sakraallüli ulatuses. Luuline kanal , mis peaks ümbritsema seljaaju ei sulgu. Selle tulemusena jäävad osade lülide tagumised kaared avatuks ja seljaaju kaitseta. Kergematel juhtudel ei esine kaebusi, raskematel on kahjustunud närvijuhteteed: lastel kujunevad sageli välja proleemid alakeha tundlikkuse , jalgade nõrkuse, põie ja sooletalitusega. Vajab kirurglüilist eriravi, sest kaasnevad mitmed neuroogilised häired, sest närviimpulsid ei liigu normaalset
· Ole vajadusel valmis elustamiseks Kutsu 112 kohe, kui tekivad järgnevad nähud: · Pearinglus, tasakaaluhäired · Tugev peavalu · Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab · Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat (mida pikem teadvusekadu, seda raskem vigastus) · Jutt on segane · Silma pupillid on erineva suurusega või silmade umber verevalumid (prillverevalum) · Segasus, rahutus, loidus · Halvatus · Tekivad teadvuse häired · Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku · Hingamise ja südametöö lakkamine. (Birkenfeldt 2005) 3. AFAASIA Iga inimene kasutab keelt. Kõnelemine, õigete sõnade leidmine, arusaamine, lugemine, kirjutamine ja zestikuleerimine - kõik see osaleb meie keele kasutamise protsessis. Kui aju kahjustuse tagajärjel üks või mitu neist keele komponentidest enam ei funktsioneeri (alad,
hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid
AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhjused ja mehhanismid Kõige olulisem riskifaktor on vanus, kuid üheks olulisemaks riskifaktoriks peetakse ka geneetilisi põhjusi. Esimese astme sugulastel on east sõltuv risk haigestuda Alzheimeri tõppe kuni 38 % ning mõningatel andmetel võib see protsent olla veelgi kõrgem. Vähemolulisteks riskifaktoriteks on naissugu, Downi sündroom ning madal haridustase. Kõigil Downi sündroomiga inimestel, kui nad on elanud üle 35 aasta vanaks, tekivad AT-le iseloomulikud tunnused. Alzheimeri tõve korral esinevad peaajus sellised muutused, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm, närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsusue raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid ehk avaldumine
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
Krooniline keskkõrvapõletiku puhul kujunevad välja kuulmekile püsiperforatsioon ja püsivad muutused keskkõrvaruumis ja nibujätkes ning tagajärjeks on kuulmise langus. Kroonilise otiidi avaldumisvormid: -kr. mädane otiit -kr. adhesiivne otiit -kolesteatoom Soodustavad seisundid on kuulmetõrve sulgus (kuulmetõri on käik, mis ühendab ninaneelu keskkõrvaga ja mille funktsiooniks on keskkõrva õhutamine), pikale veninud või korduvad ägedad keskkõrvapõletikud, trauma ja allergia (alandab vastupanuvõimet). Põletiku tagajärjel võib kuulmekile täielikult hävida, kahjustada võivad saada kuulmeluukesed ja ümbritsev luukude. Mõnikord muutub keskkõrva limaskest põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 14. Kolesteatoomi e. pärlkasvaja klassifikatsioon Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama
Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas grupeerid dementsussündroomi põhjustada võivaid haigusi ja kahjustusi? Dementsuse põhjused neuropatoloogilise diagnoosi järgi
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk
Või 5-100 mikromeetrit. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid. Ja et nad seda teha saaks, siis on neil aksoni sees kanalid. Aksontransport. Retrokraatne transport vastupidine. Transpordib ka kahjulikke aineid, nt viiruseid (lastehalvatus, herpes) ja toksiine (teetanus, kangestuskramp). Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Põiekesed avanevad, kui impulss jõuab kohale, sest Ca siseneb nüüd rakku. Mediaatorid avavad ioonkanalid Na-ioonidele. Kui mediaatorit enam ei vajata, liiguvad nad tagasi. Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti regulatsioonis (Blokeeritud Alzheimeri tõve puhul)
mõtestab. Kõnehäired Eristame „tsentraalsed“ kõnehäired (e afaasiad) „perifeersetest“. Perifeersed häired on üldised, tsentraalsed kõnespetsiifilised. Kõnehäire sisaldab nii mõistmist kui väljendamist. *Vajalik, et psüühika oleks võimalik. Perifeersed kõnehäired: 1. Kõneaparaadi kahjustused (lihased, luud) 2. Närvide kahjustused 3. Ajukoore primaarsete väljade kahjustus a. Motoorsed väljad -> halvatus b. Sensoorsed väljad -> anesteesia (võimetus) 4. *Ajukoore või koore aluste süsteemide kahjustumine. Tsentraalsed kõnehäired – afaasiad: Afaasia on lokaalse ajukahjustuse tagajärjel tekkiv kõnehäire. Kui ei ole lokaliseeritav, ei ole psüühiline. I blokk ei anna afaasiaid, kuna selle ülesanne on globaalne, pole psüühika spetsiifiline. Afaasiad jagunevad: Aferentsed (II blokk – kõnest arusaamine, Wernicke) ja
(ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki. Epilepsial on esiplaanil muud tegurid" vastas erapsühhiaater Jüri Ennet küsimusele, kui suur on tõenäosus, et ainult pidev stress epilepsia põhjustab. (www.kliinik.ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-60720) Epileptiliste hoogude peamised teadaolevad põhjused on ajutraumast tingitud aju kahjustus, insult, ajupõletik, mürgistus(alkohol, amfetamiin, heroiin, kokaiin, strühniin jt), kasvaja, degeneratiivne haigus (nt fenüülketonuuria), sünnikahjustus, geneetiline haigus, ainevahetuse häired. Ka mitmed muude haiguste ravimiseks tarvitatavad ravimid (näiteks antibiootikumid, antidepressandid, aminofülliin, liitium jt) võivad esile kutsuda epileptilisi sümptomeid. (www.noorednoortele.ee/4_Epilepsy/ep_term.htm) Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus? Paljudel loomadel esinevad enne otsest krambihoogu eelnähud, kus loom on rahutu, otsib omaniku lähedust vms
....................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hunti sündroom..............................................................................................7 2.4 Möbiuse sündroom.......................................................................................................7
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva
annaabi.ee 
