3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendamiseks. Millised olid selle tagajärjed mõisnikele ja talupoegadele ? Suurem maksukoormus, mõisnikud ei saanud enam kindlad olla, et mõis on kogu aeg nende valduses jne. 4.Milline oli talurahva olukord vene aja alguseks ? Talurahvas ei olnud pärisorjad nagu olid Vene talupojad, talupojad ei kuulunud ka 18. Saj lõpuni nekrutikohustuse alla. Talupoegadel oli alles kaebeõigus, koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust *Piiritleda teokoormised *anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata. 5.Mis iseloomustab: a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas
Talupojad 18 saj · peale põhjasõja lõppu toimus restitutsioon maad anti mõisnikele tagasi 1739 Roseni deklaratsioon: 1. Siinne talupoeg on pärisori ja mõisnik võib teda kohelda oma heaksarvamise järgi 2. Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule 3. Koormised ei ole talupoegadel seadusega piiratud · Talupoegadel oli õigus kohtulikule kaitsele · Talupoegadel ei kuulunud ka 18 sajandi lõpuni nekrutikohustuse alla, st. Ei võetud sõjaväkke · 1765 a. Andis Liivimaa kindralkuberner Browne välja talurahvaseadus (nn positiivsed määrused) 1. Talupoegade müük väljapoole kubermangu piiri keelustati 2. Talupoeg sai õiguse vallasvarale 3. Mõisakoormised tuli nomineerida 4. Seati sisse koolikohustus 1783 asehalduskond: 1. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks 2. Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi
Sionistlik liikumine-juudisõbralik liikumine Sufražetid-naisõiguslased Rahvaasemike koosolek– 27.11.1905 Tartus, ~800 saadikut, kelle vahel puudus üksmeel Esindaja J. Tõnisson Ühine J. Teemant Koht Nõuded *Eesti alade ühendamine *riigimaade *valitsuse korralduste ühtseks kubermanguks jagamine rahvale boikoteerimine *baltisakslaste eesõiguste *nekrutikohustuse piiramine eiramine *makudest loobumine *seniste omavalitsuste laialisaatmine *revolutsioonikomiteede loomine
2.7. Fikseeriti koormised, tasakaalus majandusliku kandevõimega. 7.2.8. Talude päritav kasutamisõigus. 7.2.9. Õigus kaevata mõisarentniku peale. 8. Vene aeg 8.1. Talurahva olukord pärast Põhjasõda 8.1.1. Majandusreglemendi kehtima jäämine kroonumõisatele. 8.1.2. Kroonumõisate vähenemine. 8.1.3. Mõisate tagastamine. 8.1.4. Talupoegade langemine pärisorja staatusesse. 8.1.5. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. 8.1.6. Õigus omada vallasvara. 8.1.7. Koormiste tõstmist takistas feodaalne traditsioon 8.1.8. Talupoegade pagemine. 8.2. Agraarümberkorralduste algus. 8.2.1. 1765. aastal nõudmine parandada talurahva olukorda. 8.2.1.1. Tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale. 8.2.1.2. Piiritleda teokoormised. 8.2.1.3. Anda õigus kaevata mõisniku peale 8.2.1.4
Mõisarentnike täieliku pärisorja tasemele, Õigeusku astunud või siis kodukariõigust piirati, nagu seda oli vene talupoeg. õigeusklikega abiellunud kusjuures taluperemeeste Balti erikorra tõttu ei põgenikke välja ei antud. karistamine keelati hoopis. kuulunud eesti ja läti Keelatud oli talupoegade talupojad. 18 sajandi lõpuni võõrandamine maast lahus. ka nekrutikohustuse alla. 4. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk?
sajandil (lk 31). 10. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad enne Põhjasõda? Eesti alad kuulusid enne Põhjasõda Rootsi ja Taani koosseisu. 11. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad peale Põhjasõda? Eesti alad kuulusid pärast Põhjasõda Vene Tsaaririigi koosseisu. 12. Mis on Micheal Andreas Barclay de Tolly tähtsus sõjaajaloos? Tal olid väga suured teened sõjaväe ettevalmistamisel enne Napoleoni 1812. aasta sissetungi Venemaale (lk 31). 13. Kui pikk oli teenistusaeg nekrutikohustuse kehtestamisel? Nekrutikohustus tähendas 25 aastast ning hiljem 15 - 20 aastast teenistusaega Vene Impeeriumi eri piirkondades (lk 31). 14. Kas need Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingtegevus Eesti pinnal ei toimunud, puudutasid eestlasi? Jah, Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingutegevus Eesti pinnal ei toimunud puudutasid ka eestlasi. Kuigi lahingutegevus ei toimunud otseselt Eesti pinnal osales nendes sõdades aga palju eestlasi. Kokku
("Postimehe" ringkonnad). -> Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus ("Uudised"). 27-29.nov. Rahvaasumike koosolek Tartus (~800). Tõnissoni mõõdukas koosolek Teemanti aula koosolek (Bürgermusse majas) (TÜ aulas) 1. Eesti alade ühend. ühtseks 1. Valitsuse korralduste boikoteerimist rahvuskubermanguks 2. Nekrutikohustuse eiramist 2. Baltisakslaste eesõiguste piiramine 3. Maksude tasumisest loobumist 3. Riigimaade jagamine rahvale 4. Seniste omavalits. laialisaatmist 5. Riigi-, rüütelkondade- ja kirikumaade jagamist rahvale 6. Politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga Need koosolekud süvendasid omakorda revolutsiooni. Dets. kuulutati välja nn sõjaolukord
· Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele. 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani. Peamiseks vastupanuks sai pagemine. Pearahamaksukehtestamine tekitas arusaamatusi. Talupojad said aru nii, et maksu makstes on nad mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Liivimaal vallandus mäss. 4. Talurahva seadused Reformide vajaduse tingis 18. ja 19.saj
sotsiaaldemokraadid asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse 27. nov 1905 üleeestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus Jaan Tõnisson Jaan Teemant ülikooli aulas Bürgermusse saalis valitsuste korralduste rahvuskubermang boikoteerimine baltisakslaste nekrutikohustuse eiramine eesõiguste piiramine riigimaade jagamine maksude tasumisest loobumine omavalitsuste laialisaatmine revolutsiooniliste komiteede ja rahvamiilitsa
Eesti 1905-1920 1) 1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng. Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid. Erimeelsus. J. Tõnisson-Bürgemusse selts- tagasihoidlik, eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse 3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist 4. Relvastatud salgud 5. Revolutsiooni komiteed 6
kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata C Rüütelkonnal on täielik õigus oma talupoegade elu ja surma üle otsustada J. G. Eisen, tema kriitika põhipunktid Talupoeg saab mõisahärralt kõik, mis vaja ning kaotus on mõisahärra kahju. Seetõttu on talupoeg mõisahärra võlgnik ja peab oma võlad tasuma. Talupoeg ei tunne millestki puudust
vene armee teenistusse sattumine tähendas tollal kindlalt surma, teenistus kestis 25 aastat mõisnikud kardavad kaotada tööjõudu, talupojad kardavad kaotada elu paul tühistab väga palju asju, mis ta ema on kehtestanud, nt asehalduskord ja taastab balti erikorra ajutine aadlike mõjuvõimu nõrgenemine pöördub sõjaväelised kohustused juba enne nekrutivõtmise algust vastutasuks selle eest, et ta BaltiSaksa aadlike õiguste olukorra taastab, tahab kehtestada nekrutikohustuse majutamine, ehistustööd ka talupoegade kohustused otsest sõda polnud samas 200 aastat inimkaotused seoses sõjaga ei jää siiski olemata impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid selleks hetkeks kui kohustus rakendatakse, on venemaa veelgi laienenud asehalduskorra tühstamise "hind" aadlikud pahased: tööjõud läheb kaotsi 1797 esimene nekrutivõtt nekrut tähendab sõdurit vähemalt 100 000 eestist pärit sõdurit võetakse vene armeesse
1783. aastal laienes Eesti aladele ka mujal Vene impeeriumis kehtinud kubermangukorraldus -- nn. asehalduskord, mis kujutas endast valgustatud isevalitsuse kompromisspoliitikat baltisaksa aadli suhtes. Katariina järeltulija Vene troonil Paul I (valitsemisaeg 17961801) tühistas enamuse Katariina II reformidest (v.a. pearahamaks ja ühtne tolliruum) ja taastas baltisaksa seisuste privileegid nende endisel kujul. Lisaks tabas eesti talurahvast ja linnade alamkihte valusalt nekrutikohustuse laiendamine ka Eesti aladele 1797. aastal. Rahvaharidus 18.saj. Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline. Kuna haridusjanuste talupoegade kõrval oli palju umbusklikke, siis seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääsenud leerist, leeritamata aga ei saanud abielluda. 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765
Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra
N Põhjasõja ajal andsid Vene võimud reduktsiooniga äravõetud mõisad nende endistele omanikele tagasi. 20. augustil 1991. a. taastati restitutsiooni alusel Eesti Vabariik. Balti erikord - balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. asehalduskord - 1783-1796. a. Eesti- ja Liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaa haldusseadustik (Katariina II) hernhuutlus - vennastekoguduste liikumine, Saksamaal, Herrnhutis tekkinud usuvool, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust; Eestisse levis 1730.- 1740
1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised. Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale.reduktsioon a 1680 Vene ajal: Suurem osa sensed kroonutalupoegi sattus eramöisnike valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara. Pageti. Piiritleti teokoormised- Browni pos määrused 1765. andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles I sammuks teel pärisorjuse kaotamisele, luba omada vallasvara, karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4
02.1920- alla kirjutatud rahulepingud määratakse Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, 15 miljonit kuldrubla ja iseseisvuse tunnustus. 17. oktoobri manifesti sisu. Lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Kutsuti kokku valitav rahvaesindus-Riigiduuma. I Riigiduumasse valiti Eestist 4 eestlast ja 1 venelane. Aulakoosoleku ( Jaan Teemanti juhatusel): 1. Valitsuse korralduse boikoteerimine 2. Nekrutikohustuse eiramine 3. Maksude tasumisest loobumine 4. Senise omavalitsuse laialisaatmine 5. Revolutsiooniliste komiteede loomine 6. riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale 7. Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga. ja Bürgermusse (Jaan Tõnissoni juhatusel) koosoleku otsused: 1) Eesti alade ühendamine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramine ning riigimaade jagamine rahvale. Majandus kahe revolutsiooni vahel
Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Balti erikord balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Kasuistlikkus. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Ordaalid Ordaale keeva veega, et tõestada kellegi süütust, esineb Lex Frisionumis kaks korda: varguse puhul (III:6-9) ja Ida-Friisias mässu ajal inimese tapmise eest (XIIII: 3). Seadus ei selgita kuidas see rituaal täpselt välja nägi. Taliooniprintsiip süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi. Vanne, õnnistus, needus arhailises õiguses
(Vahtre, 2000). Sõjaväeteenistusse sobivad mehed pidid vastama kindlatele nõuetele ja normidele. Nad pidi olema ilma sisemiste haiguste ja väliste defektideta, terved, tugevad, sõjaväeteenistuseks kõlbuliku kehaehitusega, raskete kuritegude eest karistamata ning leeris käinud. Nekrutitele esitatavad vanusepiirid muutusid eri aegadel ning sõltusid tsaaririigi sõjalisest aktiivsusest mida suurem see oli, seda rohkem aastakäike kuulus nekrutikohustuse alla. Kuni 1817. aastani võeti nekrutiks üldjuhul 17-37-aastaseid mehi, kuid oli ka erandeid. Näiteks ühel 1812. aasta nekrutivõtmisel lubati sobivas vanuses meeste vähesuse tõttu sõjaväeteenistusse anda 12-40-aastaseid (Laur, 2003). Nekrutikohustuse kehtestamisega lisandus talupoegadele veel üks põgenemismotiiv pääseda ränkraskest soldatisolekust. Pageti enamasti metsarikastesse piirkondadesse, sageli ka kaugemale Venemaale, Soome ja Rootsi. Talupoegade pagemine
) ning ESDTÜ(Uudiste toetajad), kuid koheselt tekkis poliitikute seas lõhe, erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid kokku üle- eestimaalise rahvaasemike koosoleku. Toimus 2 iseseisvat koosolekut: J.Tõnissoni juhtimisel-nõuti Eesti alade ühendamist rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. J.Teetmani juhatusel nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist. Vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoode/kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salku, moodustati revolutsioonilised komiteed ning kuulutati välja *vabariik*. 11
Revolutsioonilised omavalitsused: aktiivne on Kesk- Eesti (Järvamaa > Särevere, Vaali, Esna, Väinjärve) Sünnib kirjanduslik ühendus ,,Noor- Eesti" ,,Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks" Võrrelge aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid Aulakoosolek Ühesugused otsused Bürgermusse koosolek *nõudis valitsuse boikoteerimist *koolid eesti keelseks *nõudis Eesti alade ühendamist *nekrutikohustuse eiramine *kõrtside, viinavabrikute sulgemine *baltisakslaste eesõiguste piiramine *maksude tasumisest loobumine *riigimaade jagamine rahvale *seniste omavalitsuste laiali saatmine ja revolutsiooniliste komiteede loomine *sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga Parlament valiti, aga töö oli kitsendatud pärast 1905.a revolutsiooni, võideti see, et kõik koolid muutusid eesti keelseks. 11
talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel: · Kodukari õigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati · Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus · Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement. Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18.saj lõpuni eesti ja läti talupojad ka nekrutikohustuse alla. Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks, sai pagemine. Pagemine eriti ulatuslik 18.saj alguses, kui pärast Põhjasõda leidus veel hulgaliselt tühje talusid. Pageti ka Pihkvamaale, Soome ja Poola. Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenikke välja ei antud. Positiivsed määrused 1765.a esitas kindralkuberner Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudmise parandada talurahva olukorda
hobuseid. · Teorent ja vakuraamatud ( Raamatud, kuhu pannakse kirja teotööd, mida talupojal tuleb teha) · Adramaarevisioon Korraldati iga seitsme kaheksa aasta järelt ,mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Talurahva olukord pärast põhjasõda: · Suurem osa talupoegi sattus taas eramõisnikke valdusesse · Langemine täieliku pärisorja tasemele. · Talupojad ei kuulunud enam 18. saj nekrutikohustuse alla Browne'i " positiivsed määrused": Kindralkuberner Browne ülesanded nõudmaks parandada talurahava olukorda. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas arusaamatusi. Enamus talupoegi sai aru, et kui nad seda pearahamaksu maksavad, et siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja
aasta majandusreglement kroonumõisate jaoks. · Kroonumõisate arv aga vähenes enamik neist anti tagasi endistele omanikele; · Paljud talupojad sattusid eramõisnike kätte neile ei kehtinud enam Rootsi-aegne talurahvakaitse; · Balti erikord vältis siinsete talupoegade langemist täieliku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg; · Balti erikorra tõttu ei kuulunud nad 18. sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla; Positiivsed määrused esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele: · Teokoormiste piiritlemine; · Talurahval omandiõigus vallasvarale; · Õigus kaevata mõisniku peale ka eramõisates. Pearahamaks - asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. · See tekitas arusaamatusi, tekitades arusaama, et nüüdsest, kui talupojad ise maksma
Erimeelsuste lahendamiseks kutsuti 27. Novembril 1905. a Tartus kokku esimene rahvaasemike koosolek . Seda juhtis Jaan Tõnisson. Nende nõuded olid üpris tagasihoidlikud. Nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtseks kubermanguks, eestlaste õiguste laiendamist, sellega kaasnevalt baltisakslaste omi piirates ning riigimaade jagamist rahvale. Aulakoosolek aga esitas palju rohkem nõudeid. Nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksudest vabastamist, uute revolutsiooniliste komiteede loomist ja ka maade jagamist rahvale. (A.Pajur jt. 2006) Mäss lõppes sellega, et Balti kubermangudesse saadeti sõjaväed ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.3. Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis kuni 1918
Pihkva kubermangu 2) talupoegade olukord Põhjasõja järel, õigusliku olukorra muutumine; positiivsed määrused, pearahamaks ja pearaharahutused: Enamik mõisaid anti nende endistele omanikele tagasi Balti erikord vältis siiski siinsete talupoegade langemist täieluku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg Tänu Balti erikorrale ei kuulunud eesti ja läti talupojad 18,sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva seas suuri arusaamatusi kuna nad polnud teinud vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel: talupojad pidid ise pearahamaksu maksma, enamikus rüütlimõisates jäi see mõisnike kanda, aga see võimaldas neil ka teokoormisi suurendada. Osad
Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus masstiraaides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi - ´´ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..´´ (I eesti keelse ajaki9rja ´´Lühhike öppetus´´ väljaandja) PÄRISORJUSE KAOTAMINE BALTIKUMIS Paul I (1796-1801) Alustas suuremaid muutusi Venemaal, eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. (nekrutikohustuse algus) Kokku võetakse ca. 150000 noort Vene armeesse. Aleksander I (1801-1825) Eestlastele kui Vene keiser, kes vabastab talurahva Baltikumis. Esmalt 1802-04 talurahvaseadused, ´´iggaüks´´, (õigus vallasvarale, pärandusõigus, koormised fikseeriti, talurahvakohtud). 1816 ja 1819 vabastati talupojad vastavalt Eestimaa ja Liivimaa kubermangus. Talupojad said vabaks, kuid maa jäi mõisatele. Tagajärjeks ka perekonnanimede andmine talupegadele. Eestlastest talupojad osalevad Euroopas 19
partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * 27. november 1905 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel - kongress läks lõhki - - toimus kaks iseseisvat koosolekut 1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised nõudsid Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale); 2. Jaan Teemanti juhtimisel (nõudsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga) * 24. detsember 1905 sõjaseisukorra väljakuulutamine kogu Eestis (põletati mõisasid, lõhuti viinavabrikuid, vangistati mõisnikke) 1905. a. revolutsiooni põhjused:
Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 355. 13 kroonu- ja muud kohustuslikud maksud. Vaatamata sellele pidi mõisnik aga hoolitsema selle eest, et talupoegadel ei tekiks maksuvõlgasid. Kuna talupoegadele lubati kubermangust lahkuda, ei olnud see neile kasulik, kuna mõisnik võis talupojale anda täieliku kindlustatuse neilt nõutavate maksude ja nekrutikohustuse suhtes.43 Ning kuna talupoegadele oli see kasulikum, otsustasid nad oma elukohta sageli mitte muuta. Seaduse §-des 29 ja 580 on sätestatud, et nekrutikohustust nõuti just nendelt talupoegadelt, kes soovisid kubermangust lahkuda või elukohta vahetada. Talupoegade õigus omandada liikumata varandust oli kasulik ainult sellistele talupoegadele, kellel oli selleks vahendeid. Eestimaal leidus sellised aga vähe. Kui aga mõni talupoeg oli
kongressi lõhki ning toimus kaks iseseisvat koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel Bürgermusse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad jäid oma otsustes suhteliselt tagasihoidlikuks nõudes Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. Seevastu ülikooli aulas Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud nii vähesega ei leppinud. Aulakoosolek nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Aulakoosoleku otsused pälvisid laialdase heakskiidu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa. 27. Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917. aasta alguseks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele.
D. Edasikaebamise võimalus Venemaa senatisse · Paul I ei olnud rahul oma ema reformidega: - Teostas Venemaal haldusreformi , mille käigus likvideeris siinse asehalduskorra 1796 · Tulemus: taastati Balti aadli eriõigused ja vana omavalitsuskord(ka linnades) ja vana kohtu ja korrakaitsesüsteem(muutused algasid koos talurahvareformidega 19. Saj alguses) - Vastutasuks oli nekrutikohustuse laienemine Eesti- ja LM- le(1797) Populatsiooni areng 18. Sajandil · Erakordselt soodne areng 1712-1797 - Loomulik iive, sisseränne(sakslastest käsitöölised ja literaadid, talurahvast venelased, lätlased ja ingerlased) 1765- 400 000 1782- 485 000(hingerevisjoni järgi) 1800- u 500 000 + vene sõjavägi · Seisulik jaotus 1782: eestlastest talurahvas u 95% linnades alla 5%, aadel 0
vastu aitab eelkõige mõistus..” (I eesti keelse ajakirja ”Lühhike öppetus” väljaandja) Uurib eesti keelt ja rahvast (Arutluseks, missugune on keskmise eestlase iseloom?) Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvaks. Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes: Paul I (1796-1801) Alustas suuremaid muutusi, tühistades sh. kõik oma ema reformid, puudutab meid niipalju et eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. (nekrutikohustuse algus) Kokku võetakse ca.150000 noort Vene armeesse Aleksander I (1801-1825) Eestlastele kui Vene keiser, kes vabastab talurahva Baltikumis. Esmalt 1802-04 talurahvaseadused, “Iggaüks” (õigus vallasvarale, pärandusõigus, koormised fikseeriti, talurahvakohtud) 1816 ja 1819 vabastati talupojad vastavalt Eestimaa ja Liivimaa kubermangus. Talupoegade vabastamise tingimus oli et maa jäi mõisatele. Antud seadusega tegelikult kuulutati
Aadel oli sattunud ajajärgu juhtivate ideede kriitika alla ja tõrjutud kaitsepositsioonile. Koolimaa Talurahvakoolide õpetajate (kellest paljud olid pärisorised talupojad) töötingimused 18 sajandil olid üldiselt halvad. Palka said nad mõisast viljas, mille mõis siis talupoegadelt sisse nõudis. Mõisas oli võimalus anda õpetajale kasutamiseks ka nn koolimaa. Sajandivahetusel hakati õpetajaid õppetöö ajaks mõisaorjusest vabastama ja nad ei kuulunud ka nekrutikohustuse alla. Tsunftijänes 19 sajandil valitsesid linnades saksa käsitööliste tsunftid, mis kuulusid väikegildi ja olid eestlastele suletud. Tsunftikäsitööliste hulka olid pääsenud mõned üksikud, kes töötasid tsunftiväliste käsitöölistena. Neil polnud õigust selle ega õpipoisse pidada. Tsunftid kohtlesid neid kui ,,jäneseid" ja ,,pusserdajaid". EELÄRKAMISAEG (1825-1860) Johan Köler Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik (1826- 99)
kohalikku elu. - Tsaariaeg oli Baltimaade uusaja pikim rahuperiood, mis andis võimaluse demograafiliseks taastumiseks ja elanikkonna kiireks kasvuks. Siiski ei jätnud sõjad piirkonda täielikult puutumata. 1790.aastal maabusid Rootsi väed, toimus Venemaa ja Rootsi jõudude vahel merelahing. Napoléoni sissetung. Krimmi sõda (1853-1856). 1797. Nekrutikohustus, mis sundis talupoegi saatma mehi tsaariväkke. 1874. Kaotas Aleksander II talupoeagde nekrutikohustuse ja kehtestas kohustusliku sõjaväeteenistuse kõigile seisustele. - Eestlasd, lätlased ja leedulased võitlesid ja surid keisririigi nimel paljudes sõdades, niteks Vene-Türgi (1877-1878) ja Vene-Jaapani sõda (1904-1905). Leedu Venemaa kossesisus - Leedulaste alade staatus erines märkimisväärse autonoomiaga Balti kubermangude Eesti-Liivi-Kurmaa omast. Inflanty (Latgale) valdavalt lätlasest elanikkonnaga R.
ema korraldused tuleb kaotada. Ta kaotad asehalduskorra Balti provintsides 1796.aastal. Taastati varasem rüütelkondlik omavalitsus, linnade omavalitsus. Mõningad riiklikud asutused jäid püsima. Paul I nõudis Balti rüütelkondadelt nekrutikohustusega leppimist, 1797 kehtestati nekrutikohustus. Venemaal nekrutikohustus oli sisse seatud 1705, teenimise aeg 25 aastat. Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes nekrutiks lähevad. Üsna levinud oli, et nekrutiks saadeti inimesi karistusena. Kasutati
Perekonnaballaadide sisuks on sugulaste vahel aset leidnud traagilised sündmused ("Mehetapja", "Naisehukkaja", "Tütarde tapja"), sageli jäävad tegelaste käitumine ja selle põhjused tänapäeva inimesele salapäraseks. Sõjalaule on meie laulurepertuaaris üldiselt vähe ja olemasolevateski domineerib eitav suhtumine sõjasse. Kõige tuntum on "Venna sõjalugu".Nekruti- ja soldatilaule on rohkesti. Et nekrutikohustuse (25 aastat) seadis 1796. aastal sisse keiser Paul I, võib seda laululiiki pidada suhteliselt nooreks. Suur osa neist on siirdevormilised. Jutustavaid laule on mõnikord saatnud ka liikumine. Neid on lauldud kiigel, teed käies või koos tagasihoidliku tantsulise liikumisega, näiteks eriliselt ringis sammudes ("Kihnu ratas"). 7.2. Lüürilised lauludLüürilisi laule lauldi enamasti uuematel regiviisidel. Suhteliselt hilisemat regiviiside kihistust iseloomustavad järgmised tunnused:
pädevad. Tunda andis madal haridustase, poliitilise kultuuri puudumine, veel enam aga seisuslik konservatiivsus ja kitsarinnalisus. Katariina II, kelle seaduslikud õigused Venemaa troonil olid paljuski vaieldavad, ei soovinud võimu kaotamise kartuses aadelkonna enamusega vastuollu minna. Uus seadustik jäi kehtestamata. 1773. aastal ilmus Lõuna-Venemaal välja uus isehakanu, Peeter III nime all esinenud Doni kasakavanem Jemeljan Pugatsov. Keisri nimel kaotas Pugatsov nekrutikohustuse ja kõik maksud, saatis laiali kohtud ning lubas talurahvale pärisorjusest vabastamist ning maad. Vastaste suhtes andis Pugatsov kõigile mõistetava korralduse: ,,Kes vastu paneb, selle pea raiuge maha ja varandus võtke endale." Peagi oli Pugatsovi kontrolli all kogu Volgamaa. 1774. aasta suvel Kaasanit piirama asunud Pugatsovi väed ähvardasid juba Moskvat. Et talurahvasõda maha suruda, pidi valitsus appi kutsuma parasjagu Türgiga sõjas olevad väed. Pugatsov vangistati ja hukati.
annaabi.ee 
