meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
tundeid suutnud klassifitseerida (nt punane, hapu, sile jne). Kuid nende jõupingutused ei osutunud just väga edukaks. Inimesed rääkisid lihtsalt liiga suurest hulgast oma kogetud emotsioonidest, mida klassifitseerida näis nende subjektiivse tunnetuse liialt suure rikkalikkuse tõttu võimatu. Lisaks sellele, tekkisid ka vastuolud emotsiooniteooria terminoloogia täpses mõistmises. Kuidas eristada mõisteid kurbus ja nukrus või tülpimus ja masendus? Erinevad inimesed andsid nendele mõistetele mitmesuguseid varjundeid ning kokkuleppeks selles suhtes näis vähe lootust olevat, kuna nende kirjeldused olid antud üksnes subjektiivsete kogemuste põhjal (mis muidugi on isiklikku laadi). Erineva lähenemise probleemile pakkus välja William James. Määravaks tahuks James'i pakutava hüpoteesi kohaselt, lähtuda tuli inimese tegevusest
See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast. - Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!"). - Negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha)
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu
· mõtlemine, · tunded · käitumine o Väga tähtis oled sina ise-, see kuidas otsustad mõelda, tunda ja tegutseda. See määrab ära sinu ärevuse ebaterve väljendusvormi. o Sa ei saa mõjutada paljusi sündmusi oma elus, kuid sa saad mõjutada seda, kuidas sa nendele sündmustele reageerid. 3 Terved negatiivsed emotsioonid: · pettumus, · kurbus, · kahetsus, · pahameel · frustratsioon Need on tervislikud ja head tunded, kuna sunnivad: · sind toimunu ebaõnne uuesti läbi vaatama, · selle peale mõtlema, · sellega leppima · ning tegema pingutusi olukorra muutmiseks. Ebaterved tunded: · ärevus, · paanika, · masendus, · raev, · enesesüüdistus, · enesehaletsus Kui sa valid ebaõnne korral negatiivsed tunded on sul raske oma muredega toime tulla.
39 Võrdluseks toon Eesti üliõpilaste assotsiatsioone seoses kooliga eelpool nimetatud artikli põhjal: Negatiivsed kommentaarid: vahel tüdimus ja väsimus; pahandused; mured; vahel päris raske. Kool suhtlemiskohana: meeldivad kaaslased; suhtlemine; kool on koht, kus kohtutakse sõpradega; lõbusad klassikaaslased. Kool kui vaba aja veetmise koht: huvitegevus; vaba aja veetmine; kohvik; toredad kooliüritused; hobid. Positiivsed hoiakud: koolis saab nalja; loomingulisus; rõõmud; emotsioonid. Näited sotsialiseerivast koolist: stabiilsuse tagaja massides; kindlad nõuded ja reeglid; distsipliin; tagab normaalse arengu; väärtustesüsteemi kujunemise koht. Kool on vajalik tulevikuks: koht, kus saadakse haridust, et teha tulevikus oma karjäär; baasteadmised elu jaoks; õpin õigesti elama.40 3.2. Õppimise eesmärgid. Tabel 2. Miks on Sinu arvates vaja õppida? MIKS ON SINU ARVATES VAJA ÕPPIDA? Kooli aste N M
Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist;
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus.
mille põhieesmärkideks oli enesekaitse, liigi arendamine, käitumine on rutiinne ja ennustatav ning liigisiseste isendite käitumistes suuri vahesid pole. Reageeringud on enamjaolt automaatsed – puhka, peitu, ründa, kaitse, leia liigikaaslane jne. Edasi aju arenes (lingviliseks ajuks) ning tulid peale uued süsteemid. Vahepealse aju käitumisrepertuaaris ilmnevad juba emotsioonid, mis tekivad vastusena konkreetsetele mõjudele ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu. Ebameeldivat emotsiooni välditakse jne. Grupisuhted on üsna erinevad ning see. Juhtiv printsiip on heaolu ja mõnu ning ebameeldivuse vältimine. Suhtumine maailmasse on subjektiivne –seda juhib emotsioon. Kõrgeim tase on ratsionaalse aju tase, mis võimaldab intellektuaalset kohanemisviisi ja käitumist.
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib inimese väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujundamise kaudu. Inimese sotsiaalne loomus tekitab meis sotsiaalseid vajadusi, mis on sotsiaalsete suhete loomise aluseks. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse- , eneseohverdus ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. 11. Emotsioonid 11.1. Mis on emotsioonid Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. (Ma olen kurb). Psühholoogias on emotsiooni käsitlus laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust:
.................................................................................................21 Eksamiülesanne 7 ..................................................................................................22 2.5. Väärtused...........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10................................................................................................
- Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib...................................................................
11. Petmise tunnused 1. Liigutused, mis osutavad erutusele (õlakehitamine) 2. Zestide vähesus 3. Kohanemisliigutuste segadus 4. Näo mikroliigutused 5. Silmside (vältimine või tagurpidi liiga pingeline otsa vaatamine) 6. Naeratavad harvem 7. Kõrgem hääletoon 8. Liiga pikkad või lühikesed paused rääkimise ajal 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest.
- Alanenud või suurenenud söögiisu/kehakaalu langus või tõus Välised ilmingud: - Vähe miimikat, liigutusi, juttu - Aeglased liigutused - Palju nuttu - Vaikne hääl - Kurb näoilme, longus poos, vähe silmsidet, vaatab maha - Peab kestma 2 nädalat vähemalt Eristatakse F32 Kerge depressioon - Vähemalt 2 sümptomit + 2 lisa sümptomit - Ükski neist ei tohi olla tugevasti väljendunud - Mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises, kuid töövõime ei ole täielikult kadunud F32.1 Mõõdukas depressioon - Vähemalt 2-3 põhisümptomid + 3-4 lisasümptomit - Osa sümptomeid tugevasti väljendunud (distantseerunud, ei suuda keskenduda, asjade edasi lükkamine - Harilikult on märgatavaid raskusi töös, suhtlemises ja kodutegevustes F32.2 Raske depressioon psühhootiliste sümptomiteta - Kõik 3 põhisümptomit + 4 lisa
kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub
· Puudub isiklik kogemus või on see vähene/ebapiisav. Nt kui ei ole ise põdenud. · Uskumus, et probleem on ennetatav individuaalse tegevusega. · Uskumus, et kui probleem ei ole veel ilmnenud, siis ei ilmne see ka tulevikus. Nt suitsetan, aga ei ole mingit probleemi olnud, siis ei tule ka. · Uskumus, et probleemi esimeminine on harv või ebatõenäoline. Nt allakukkunud lennuk. Seega ei ole isikliku riski tajumine ratsionaalne protsess. Ei hinda adekvaatselt. W arvates ignoreeritakse riske tasakaalustamise teel. Nt suitsetan palju, aga ei joo ja toitun korralikult. On teada, et ebaratsionalistlik optimism on seotud arvamusega, nagu kontrollitakse oma käitumist enam kui teised (tema ei tea, millal peab joomise lõpetama, aga mina oma piiri pean). Juurdepääs tervishoiu teenusele Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate tegurite poolt. Seotud ka haavatud
● Implitsiitne: alateadlikud mälestused. Protseduuriline ehk väljendub käitumises. Praiming (varasemad kogemused, mis mõjutavad taju jne). Klassikaline ja operantne tingimine. Säilitav kordamine – info mehaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata (infot ei töödelda täielikult, pealiskaudne töötlemine). Mälujälg – info vaimne representatsioon Ühe sündmuse mälujälg ei ole ühes konkreetses kohas – emotsioonid, visuaalne jälg jne löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali. Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Tõhus meelde jätmine: 1. Tähendused 2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 5. Ajas jaotatud õppimine 6. Piisav uni KODUNE LUGEMINE PEATÜKK 9 – mõtlemine.
Psüühilise aktiivsuse seisund, mida või nimetada ka tahteaktiivsuse seisundiks, kujutab endast inimese tegevuse teadlikku suunamist mingi tema vajasuduste seisukohalt olulise sihi saavutamiseks Tajumine on tegelikkuse tunnetamise esimene aste, vahetu tunnetamine. 9 Mõtlemine on tegekkuse tunnetamise kõrgeim aste, mõtete kujul peegeldub inimese teadvuses objektiivse tegelikkuse abstraktne ning üldistatud pilt. Emotsioonid e. tundmused kaasnevad praktiliselt kõikide tunnetusprtsessidega, kuivõrd nad kujutavad endast subjektiivset hinnangut objektiivsetele nähtustele indiviidi vajaduste rahuldamise seisukohalt lähtudes. Mälu võtab pidevalt osa kogu inimeste psyyhilisest tegevusest.Eriti tihedasti on ta seotud tajumise ja ning mõtlemisega, milles osalevad niihästi omandamisprotsess kui ka varasema kogemuse reproduktsiooniprotsess. 3.3. Psüühikahäirete olemuse põhijooni
käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid (millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid. Eksperiment on katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks.
Varjatud ala tundmatu ala mina tean, teised ei tea mina ei tea, teised ei tea (1)Avalikud ja (2)privaatsed aspektid seoses minaga: (1) enda sotsiaalsed aspektid ja (2) enda varjatud, sotsiaalsed aspektid Mina kui tervik Mina.kontseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnag võib olla positiivsem või negatiivsem: Kognitiivne- ratsionaalne: Afektiivne- seotud tunnetega: teadmised, mida on kujtatud skeemidena, enesekohane suhtumine: objektiivsed mis sisaldavad personaalseid mälestusi, tundmused kui ka uskumused, kuidas semantilisi tähendusi, kontrollivad indiviid hindab ja väärtustab oma personaalset enesekohast info töötlust tunnetust. Mina- kontseptsioon koosneb kirjeldavast ja hinnangulisest osast.
Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused: Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised Tajul on kujunemise aeg Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja
Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele · 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self- monitoring).
Korrastamisliigutused kammimine. Kui naisele mees meeldib siis käega läbi juuste. Konkreetset tähendust omavad zestid. Pea paitamine rahustav. Puudutuste juures oluline, kas on tuttav või võõras või mis soost. 18. NÄOVÄLJENDUSED Näoväljendused on üks osa kineesikast. On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Veel on universaalseid näoväljendusi inimesed tõstavad imestunult kulmud üles, kui näevad pika maa tagant vana tuttavat; ühe kulmu tõstmine; huulte närimine. Eestis tuntakse viha ära kõige vähem. Jaapanlased kontrollivad teiste juuresolekul oma nägu paremini. Viha iseloomustab nurgelisus, nurkvormide olemasolu. Naeratus on väga olulisel kohal. Aitab kaasa suhtlemisele. Kui peas on head mõtted, siis inimene naeratab. Väikesed lapsed jäljendavad
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1
Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole. Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Neile ei meeldi suhelda. Tundeline pool jääb arengus maha mõistuslikust poolest. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine. Kui nad satuvad igapäevases elus mingitesse raskustesse, siis enamasti probleemid ei tulene sellest, et neil oleks vähe võimeid või teadmisi, vaid sellest, et neil on keeruline suhelda, emotsioone välja näidata. Kui rääkida nendest inimestest, kes on kergelt skisoidsete joontega, siis need inimesed on tundlikud, terava tajuga, eraklikud. Kui skisoidsus on tugev, siis see võib muutuda sellisteks haiglasteks luuludeks (asotsiaalsed, kuritegelikud). Tugevalt skisoidne inimene ei suuda asetada ennast teise
ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle
ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
