Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl)
Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimiseks, grillimiseks, kastmeteks ja pasteediks, kuid samuti keetmiseks, hautamiseks ning pirukate ja vormiroogade valmistamiseks. Maksa võib ka paneerida ja seejärel praadida. Maksasibulapaprikaroog Maksakõrvitsakaste Neerud Erinevate loomade neerud on maitsetugevuselt erinevad. Neerude kulinaarsel töötlemisel võib mõnda inimest häirida spetsiifiline lõhn ja maitse. Seda annab oluliselt vähendada pesemise ja leotamise abil. Kuna neerudes moodustub uriin, on korralik pesemine ja leotamine enne toiduvalmistamist ka muidu oluline. Kasuks tuleb mitmekordne läbikupatamine. Veise ja seaneerude ettevalmistamine toiduks on veidi keerulisem need poolitatakse ja puhastatakse soontest ja liigsest neerurasvast, siis leotatakse külmas vees, kupatatakse,
Türeotropiin kilpnäärme kasv ja talitlus 12. Adrenaliin seda toodavad neerupealised; hirmuhormoon põhjustab viha, erutust, hirmu; valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 13. Glükagoon seda toodab kõhunääre; suurendab glükoosi sisaldust veres, stimuleerides glükagooni lagundamist maksas. 14. Insuliin samuti kõhunäärmes; vähendab glükoosi sisaldust veres; suurendab glükogeeni tagavara maksas. 15. Neerude ülesanne: Hoida organismi veehulk stabiilne Reguleerida anorgaaniliste ioonide hulka Eraldada jääkaineid Hoida pH tasakaalu (ensüümide toimimiseks) Toota erütropoetiini (soodustab vere punaliblede teket) 16. Uurea inimese lämmastikuainevahtuse jääkprodukt; aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis on organismile ohtlik aine, ning sellest sünteesitakse kohe ohutu uurea. 17
4. Maksa ülesaned. Maks toodab seedimiseks vajalikku sappi. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad? Eritavad mittevajalikke jääkaineid. Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja ka veeauru . Neerud-eemaldavad suurema osa vedelaid jääkained Nahk-eritab higiga vähesel määral vett,mineraalsooli ja kusiainet . 6. Neerude ehitus ja uriini moodustumine. Neerud on oakujulised 10-15 cm pikkused paariselundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Uriin tekib neerus. Esmalt eraldub verest vesi ja muud ained ning tekib esmane uriin. Teises etapis imenduvad vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi ning allesjäänud osa moodustav uriini.
verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust.
Maksa ülesanded:Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees. Neerude ülesanded: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, vereloome regulatsioon, arteriaalse vererõhu regulatsioon. Viirused kui patogeenid:viirused on objektid,mis koosnevad valgust ja nukleotiidhappest.On eluta.Omavad pärilikkuse ainet, mille abil ta ennast paljundab elusas rakus.Võib paljuneda lüütiliselt
1) Homöostaas stabiilse sisekeskkonna tagamine sõltumata väliskekkonna muutust. 2) Regulatsiooni närvisüsteemi vahendusel nimetatakse neuraalseks ja kromosoomide vahendusel humoraalseks. 3) Kirjelda inimese energiapilanssi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regul...
* Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis iseloomustavad vitamiine. a) Neid saadakse peamiselt toidust. b) Neid kõiki suudab organism ise sünteesida. c) Nad on makrotoitained. d) Nad on mikrotoitained. e) Nende vaegusel häirub ensüümide tegevus. f) Nad mõjutavad organismi ainevahetusreaktsioone. 5. Miks peab kasvav organism tarbima segatoitu, st nii taimseid kui ka loomseid saadusi?
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad
Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes.
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud
Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd Neerudel on kaks kapillaaride süsteemi Neerude funktsioonid
kudedes intensiivistuvad laguprotsessid Neeruhaigused, tõus 2 10 korda retensiooni hüperasoteemia Kudede mehaaniline kahjustus produktsiooni hüperasoteemia Jääklämmastiku sisalduse suurenemine põhjustab autointoksikatsiooni e. ureemiat e. kusiveresust Põhjused Prerenaalne asoteemia Lämmastikjääkide suurenenud produktsioon (suurenenud katabolism kudedes - infektsioon, trauma, põletus, kortikosteroidide ülejääk) Vähenenud neerude perfusioon (madal vererõhk) Südame haigused, sokk Verejooks seedetraktis Proteiinirikas dieet Postrenaalne asoteemia Kuseteede obstruktsioon Rebend kuseteedes Renaalne asoteemia Akuutne või krooniline neerupuudulikkus (neerude funktsioneerimine halvenenud 75%) Diagnoosimine On määratav: vereplasmas peale plasmavalkude väljasadestamist. Põllumajandusloomade norm: 3,3 6,7 mmol/l Füüsiline uuring, biokeemia, uriini analüüs, CBC
Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia
haava nekroos) Veresoonte traumaga haiged (arterite ja või veenide vigastused→ verejooks, jäseme äge arteri puudulikkus vigastusest NB! Igal grupil haigete jälgimises on mõningased eripärad seoses sellest haigusest ja teostatud ravist. Meie osakonna patsientide tüsistuste riski suurendavad asjaolud. Eakad. Palju kaasuvaid tõsiseid haigusi ja nende poolt juba varasemaid tüsistusi ( hüperoonia, diabeet, kr. bronhiit, neerude krooniline puudulikkus). Sageli erakorraline haiguse tüsistumine ja planeerimata ravijuht. Patsiendi sotsiaalne ja majanduslik kehva seis, millest tulenevalt halb hügieen ja toitumus. Varasemalt sagedased ja pikaajalise haiglas viibimised = kõrge haiglanakkuse kandlus ja risk. Vere hüübivust ja trombide teket vähendavate ravimite kasutamine enne ravi ja ravi käigus. PAH ja arteri trombemboolia- verevarustust taastava tegevuse järgsed tüsistused
produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer korduv sünnitus väga kõhn inimene Neeru ehitus
Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi
Nitraadid Isosorbiiddinitraat · Näidustus: stenokardia profülaktika ja ravi · Ravimvormid: tabletid, retardkapslid, pihusti, sublingvaalne tablett · Suu limaskestalt imendub kiiresti, toime avaldub 1-2 minutiga; seedetraktist 30 min, imendub täielikult, allub maksapassazhile, tekivad aktiivsed metaboliidid (mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb venoosne naas ja südame eelkoormus; vähenevad vatsakeste mõõtmed ning südame hapnikutarbimine · Suurte arterite dilatatsioon vähendab ka südame järelkoormust, süsteemset ja pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid
umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis reguleerivad vererõhu taset, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi
................................................................................................ 13 Neerud............................................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................... 15 LABORATOORSED UURINGUD Uriiniproovid Uriiniproovid näitavad neerude, kuseteede ja kusepõiehaigusi. Kui uriini ilmub verd, on see alati märk neeru- või kuseteedehaigusest. Normaalselt on uriin steriilne, see ei sisalda baktereid. Kuseteede põletike ajal ilmuvad sinna bakterid. Uriinist uuritakse tavaliselt baktereid, valke ja verd. Bakteruuringute jaoks võetakse uriiniproov teatud viisil, et kusiti suudmelt (kus kõigil pesitseb palju baktereid) ei tuleks kaasa liiga palju baktereid tulemust segama. Seda nimetatakse keskjoa uriinist, mille lühend on KJU
aastal. Edwardsi sündroom on sageduselt teine autosoomne trisoomia, mida leitakse elusalt sündinud vastsündinutel (umbes 1 : 8 000). Sündroomi leitakse sagedamini tüdrukutel. Trisoomia 18 sünnirisk tõuseb koos ema vanuse tõusuga. Edwardsi sündroom on seotud raskete hulgiväärarengutega ja sellised lapsed ei ela reeglina kauem kui mõned kuud. Sündroomi tunnusteks on raske vaimse ja füüsilise arengu peetus, pisipealisus, südame ja neerude anomaaliad, lihaste hüpoplaasia ja hüpotoonia ning teised defektid nagu näiteks lühikesed iseloomuliku asetusega sõrmed. Väga oluliseks tunnuseks on ka embrüonaalse arengu mahajäämus, mistõttu ajaliselt sündinud lastel on ebanormaalselt väike sünnikaal. Vastsündinud on nõrgad ja loiud, nende imemisrefleks on puudulik ja hääl nõrk. Vastsündinute füüsiline ja vaimne areng on peetunud ja elujõuetus süveneb kiiresti sünnijärgses perioodis.
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin.
Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaalium on üks põhilistest maailmas leiduvatest elementidest. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi tähtsus: · on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema väljumisega rakuvälisesse keskkonda, · tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, · teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, · stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke,
t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteem (RAAS), pikemajalist kontrolli seostatakse aga neerude tööga. Neerudel on oluline osa vererõhu regulatsioonil ning neeruhaigus võib põhjustada vererõhu tõusu. Teiselt poolt kahjustab pidev kõrge vererõhk neerukudet. Vererõhu tõus suurendab vee eritumist neerude kaudu. Selle tulemusena väheneb ekstratsellulaarse vedeliku maht ja ühtlasi ka vere maht. Väiksema vere mahu tõttu väheneb veresoontesüsteemi keskmine täitumisrõhk ja sellest sõltuv venoosne juurdevool südamesse, mistõttu südame väljutusmaht väheneb ja
Raske RDS, sepsise, asfüksia korral Teatud ravimite manustamisel NEERUAGENEES e. TEKKIMATUS Kahepoolne (75% poisslaps, sureb 1.- 2. päeval hingamis- puudulikkusesse) Ühepoolne (vastaspoolse neeru kompensatoorne hüpertroofia) LISANEER Väikeses vaagnas; kaasnevad kivid, hüdronefroos, ureetri ektoopia jne. KAHESTUMINE Ühe- või kahepoolne Neerude ja ureetri kahestumine Püelonefriit (põhjuseks püelonefriit, refluks, kivid, kusejuhasong) ROTATSIOONIHÄIR ED Düstoopia e. väärasetsus Neer asetseb väljaspool oma õiget asukohta: iliotsökaalselt tooraksi vaagna- või lumbaalpiirkonnas HOBURAUDNEER Kaasneb neerude rotatsioonihäire, enamasti on alumised poolused suunatud mediaalsele ning omavahel ühenduses
11. Milline väide on õige? Kokaiin ... a) ei imendu limaskestadelt b) läbib hästi hematoentsefaalbarjääri c) ei läbi platsentaarbarjääri d) ei metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? Sõltuvus, kardio-vaskulaarsed haigused, nina limaskesta kahjustus, hüpertermia, rabdomüolüüs – vöötlihasrakkude häving, krambid, südameseiskus 13. Kokaiini toime rasedale? Kokaiini tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja lapse surma pärast sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises- ja tunnetusprotsesside arengus. 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid – novokaiin, tetrakaiin Amiidid – lidokaiin (=ksülokaiin), buvikaiaiin 15
.........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.................................................................6 Neerude töö...........................................................................7 2. Mära poegimise probleemid..............................7 Emakakeerd....................................................................7 Tuperebend.....................................................................7 Rektovaginaalne fistul...................................................7 Emaka väljalangemine....................................................8 Emakarebend............
naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus, soodustab imendumist peensooles liigeste valulikkus E (tokoferoolid) Antioksüdant, kofaktor, Spermatogeneesi, rasestumise häired, vähendab kasvaja riski Fe metabolismi häired, püüab vabu radikaale, vereloome häired, lihaste düstroofia, stimuleerib immuunvastust maksa/neeruhaigused
Järjesta uriini moodustumise etapid. Vesi siseneb neerudesse -> esimene filtreerimine -> esmane uriin -> ained neerutorukestesse, imenduvad organismi tagasi -> lõplik uriin -> läheb põide 12. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka (vähendavad või suurendavad erituva vee hulka). Joodava vedeliku hulk Temperatuur 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini koostist. 1) Toit, mida sööd -jood 2) Tervislik seisund 14. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? Väheneda: Vähe joonud Palju higistanud 15. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus suureneda? Suureneda: Kui on külm Vedeliku tarbimine suur 16. Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? Spordi tegemine, Kõrge temperatuur 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst.
Uuringuks ettevalmistus Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist: - uuringueelsel päeval dieet, klistiir. Urograafia Intravenoosne urograafia (IVU) on uuringumeetod, mille käigus uuritakse röntgenülesvõtetel neere, kusejuhasid ja kusepõit. Uuringut alustatakse ülesvõttega kõhu piirkonnast. Seejärel süstitakse veenisiseselt kontrastainet. Kontrastaine satub vereringega neerudesse ja eritub neerude ning kusejuhade kaudu kusepõide. Kontrastaine eritumise erinevates faasides tehakse neerude ja kusepõie piirkonnast mitu röntgenülesvõtet. IVU uuringuks ettevalmistus (1) Erakorralise uuringuna tehakse IVU ilma ettevalmistuseta ja võimaluse korral valuvaigisteid kasutamata. IVU uuringuks ettevalmistus (2) Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist. Täiskasvanud ja lapsed üle 12 eluaasta - uuringueelsel päeval dieet ( selged supid, kuivikud, jäätis).
tagasi süsteemsesse vereringesse. See juhtub enamasti väikeste molekulidega. Enterohepaatiline ringe - sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim või selle metaboliit imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. Eritumine Ravimid erituvad organismist muutumatul kujul või metaboliitidena. Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad
............................... ..............................3 2.3 Sekundaarne diabeet..........................................................3 2.4 Rasedusaegne diabeet..............................................3 3.INSULIIN..........................................................4 4.DIABEEDI TÜSISTUSED......................................4 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused...........................4 4.2 Silmade kahjustused...........................................4 4.3 Neerude kahjustused...........................................4 4.4 Jalgade kahjustused............................................4 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED......................5 6.DIABEETILINE JALG.........................................5 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL.........................5 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................6 1.DIABEET Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on
Valgud on seotud ainevahetuse ja maksaga- vere koostise ja puhastamise eest, kontrollib mürke ja suhkrutaset.Maks toodab sappi, mõningaid hormoone ja vereplasma proteiine, kolestorooli. Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö Inimese organism saab vett toidust, joogistm ainevahetuse käigus orgaanilise aine saadus vesi+CO2. Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit. Veekadu tekib uriini eritumisega, hingamise ja higistamisega. Esmauriini hulk ei sõltu millestki, neerude tööl, filtreerivad vereplasmat, tekib koguaeg samapalju. Lihased Sprinterile on kasulik, et tema jalalihastes oleks palju kiireid lihasrakke, mis suudaksid efektiivselt
Naised – anatoomia Jääkuriin – rasedus, eesnääre Immuunsuse langus 4. Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient? Palavik, iiveldus, nõrkus, valud nimmepk, valulik urineerimine, 5. Kirjelda uriini leidu püelonefriidi korral? Leukotsütuuria Proteinouuria Bakteruuria 6. Kuidas ravitakse püelonefriiti? Voodireziim Piirata soola, rohkelt vedelikku AB, diureetikumid Tööleht 3 1. Missuguseid neerude osasid kahjustab GN? Neerupäsmakeste immuunpõletik. Krooniline: mõlemapoolne , päsmakeste häving, neerude sidekoestumine - kortsneer 2. Kirjelda GN tekkemehhanismi Pärast haiguse läbipõdemist (nt angiin) 3 n –haigus tekib vastusena streptokoki antigeenile. organismis tekivad antikehad. Päsmakestes tekib põletik. 3. Kuidas GN on seotud infektsioonidega ja missugune vorm on seotud infektsioonidega?
halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus? LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre, võimalik mõjustada vasokonstriktorite lisamisega, seostuvad kudede ja verevalkudega, läbivad HEBi ja platsentat. Estrid metaboliseeruvad esteraaside toimel veres ja maksas, amiidid metaboliseeruvad ainult maksas Ndealküleerumise ja hüdrolüüsi teel. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17. Lokaalanesteetikumide koostoime teiste ravimitega?(vt ravimregistrist erinevate toimeainete koostoimeid teiste ravimitega) 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? Valu, puutetundlikkus, temperatuur, motoorika 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Kiirenenud pulss, RR tõus, veresooned ahenevad, ülitundlikkus. 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed?
Uuringud Uriini leid Uriini analüüs leukotsütuuria, proteinuuria, bakteriuuria Diagnoos Uh, urograafia Uriini analüüs, vere Anamnees, uriini Anamnees, Anamnees, neerude Anamnees, uriini analüüs, analüüs, vereanalüüs, uriini bimanuaalne analüüs, radioisotoopuuring, immunoloogilised analüüs, UH palpatsioon, vere ja tsüstouretograafia,
; Punaste vereliblede süntees lootel.; Kahjulike ainete lahundamine.; Sapi tootmine.; Vitamiinide varu säilitamine. Meeste ja naiste viljakus Meeste viljakus vananedes väheneb, kud selle , kui vanalt nad võivad veel isaks saada, määrab nende üldine tervislik seisund. Naised muutuvad tavaliselt viljatuks ligikaudu 50 aastaset. Seda nähtust tuntakse menopausi nime all. 4 5 aastat enne menopausi hakkavad munasarjad taandarenema, kuni munarakkude produktsioon lakkab täielikult. Neerude ülesanded - Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust
inimese organismi seedimist? Sümpaatilise ehk erutava närvisüsteemi mõju seedimisele: • seedimine aeglustub; • seedenõrede hulk väheneb; • ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Parasümpaatilise ehk rahustava närvisüsteemi mõju seedimisele: • seedimine kiireneb; • seedenõresid tekib rohkem. 1. Milline on erituselundite ülesanne inimese organismis? Erituselundite ülesanne on ainevahetuse käigus tekkinud jääkide eemaldamine inimese organismist. 2. Millised on neerude ülesanded inimese organismis? Neerude ülesanded inimese organismis: • toimub uriini moodustumine; • ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist; • võtavad osa happe-leelise tasakaalust; • võtavad osa osmootse rõhu püsivusest; • võtavad osa mineraalainete sisalduse regulatsioonist; • sünteesivad regulaatoraineid; • valkude ainevahetusjääkide välja viimine organismist;
Organismi ainevahetus ja happe-leelise seisund Tartu Ülikool 2016 Happe-leelis seisund •• Arteriaalse vere (plasma) pH juures 7,37 – 7,43 • Keskmine : pH 7,4 • Happelised ainevahetusproduktid lähevad verre. • Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes
pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi läheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei ole väga suur oht, kuna soolestikust see aine praktiliselt ei imendu organismi. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soolestiku, peamiselt jämesoole kaudu. Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sellest, millise ühendina see inimorganismi sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängivad rolli inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Kui lapseootel naine puutub kokku
a) bitsilliin-1 b) penitsilliin G (bensüülpenitsilliin) c) penitsilliin V (fenoksümetüülpenitsilliin) d) penitsilliin G prokaiinsool e) oksatsilliin f) kõiki nimetatuid h) mitte ühtegi nimetatutest 8. Millised väited kehtivad penitsilliin G (bensüülpenitsilliin) farmakokineetika kohta? a) imendub umbes 1/3 ulatuses peroraalsel manustamisel b) läbib halvasti hematoentsefaalbarjääri c) eritub peamiselt metaboliitidena d) eritub peamiselt neerude kaudu e) esineb kaalium- või naatriumsoolana 9. Penitsilliin G poolväärtusaeg on ... a) 3 minutit b) 30 minutit täiskasvanu c) 3 tundi vastsündinu <1näd d) 3 päeva 10. Mis on ristuv allergia? Allergia, mis tekib allergeenide bioloogilisest või keemilisest sarnasusest. .Millisele antibiootikumide rühmale on iseloomulik ristuv allergia penitsilliinidega? a) aminoglükosiidid (nt. gentamütsiin) b) makroliidid (nt. erütromütsiin) c) polümüksiinid (nt.
Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis: a)Aktiveerib omakorda ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Diabeet e. Suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade kahjustumist, infarkti, insulti, neerude kashjustusi. Maksa ülesanded 1. Vere glükoosisisalduse kontroll 2. Aminohapete sisalduse kontroll 3. Verevalkude tootmine (hüübimiseks vajalikud valgud) 4. Vere punaliblede lagundamine 5. Sapi tootmine 6. Vitamiinide varu säilitamine 7. Kolesterooli süntees Maksahaigused: A,B,B,D ja E hepatiit; maksatsirroos Erituselundkond ja veesisalduse regulatsioon Keskmine inimene sisaldab umbes 40kg vett. Meie veesisaldus ei ole püsiv, oleneb erinevatest
organismil on vaja vabaneda 5)Ülelligne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse ehk uriini 12. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka (vähendavad või suurendavad erituva vee hulka). 1)Higistamine 2)Vee tarbimise hulk 3)Kui veri on liiga vedel, siis suureneb 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini koostist. 1)Tervislik seisund 2)Tloidu tarbimisest 14. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? 1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 15. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus suureneda? 1)Kui inimene on palju vedelikke tarbinud 2)Jahedate ilmadega, kui vähem higistatakse 16. Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? 1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst. Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka.
võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine: Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, soolestik ja nahk. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerude eritis on kusi, mille teke algab neerukehakestes. Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all, rõhk soodustab filtreerumist. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained(glükoos) ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab lõpliku jääkainete eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise
ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu
koosseisu. Bakteriostaatilised. Toimet nõrgendavad mõned Lok.An, mäda. Sulfoonamiidid FK: A – imenduvad hästi p.o., lokaalne. D – jaotuvad organismis - sulfametisool (lühike, silmatilgad) laialdaselt, läbivad HEB ja PB. M – metaboliseeruvd maksas inaktiivseteks metaboliitideks. E – erituvad peamiselt neerude - sulfadiasiin (keskmine, salv) kaudu. N: UTI, HTI, klamüdioos, strepkoki infekts profülaktika Pen allergia - sulfametopürasiin (kestev) korral, sulfasalasiin – soolehaigused (ei imendu), harva 1. rea ravimiks, kombinatsioon trimetoprimiga -> ko-trimoksasool KT: allergia, GIT häired, neerukahjustus (SA-d ja metaboliidid
Merily Müürsepp 9b PMG 23.04.2009 muutus on toimunud 4ndas kromosoomis esineb harva, esinemissagedus 1:100 000 sagedamini tüdrukutel keskmine eluiga alla 1 kuu kirjeldati 1965. aastal lootelise arengu mahajäämus näo anomaaliad väike lõug krambid südame ja neerude arenguhäired madal juustepiir koos ujulestaline kaela väike pea raske kuni sügava vaimse arengu peetus krambid lihaste halb toon alla pöörduvad "fishlike" suhu lühikesed ülahuuled kuulmislangust http://209.85.129.132/search?q=cache:f- FJc2TAdDUJ:www.ebu.ee/esitlus/kromosoommutatsioonid.ppt+Wolf- Hirschhorni+sündroom&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://en.wikipedia.org/wiki/Wolf-Hirschhorn_syndrome Aitäh kuulamast !!!
Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustamine algab verest. Verineerudkusejuhapõissulgurlihaskusiti Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülismbakanalit soolestiku taga. ~10-12 cm pikad; ~5-6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter. Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu.
annaabi.ee 
