Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NARVA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moskva, ingerimaa, vanalinn, maakonnas, novgorodi, hermanni, tsaaririik, 1581, okupatsioonamjooksul, maakonnakeskus, maantee, raudtee, piiril, põhiosast, vaivara, pindalad, maastikukaitseala, elatud, ehitasid, taanlased, 1241, ürikud, 1347, foogtkond, vallutati, pontus, gardie, stolbovo, kuberner, asehaldur, pikemalt, põhjasõda, kosk, manufaktuur...........................................................................11 Linnuse rajamine.......................................................................................................................11 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik...................................................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme...........................................................................
Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8
venelased lüüa, eestlased vallutasid tagasi Tartu ning venelased aeti kogu Kagu-Eestist välja. Eestlased olid tegevad ka merenduses. Skandinaavia saagad pajatavad eestlaste kontaktidest viikingitega Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandilt. Erinevalt Lääne-Euroopast ei suutnud Skandinaavia viikingid Eestis kanda kinnitada. Rootsi kuninga Ingvari sõjavägi sai Eestis lüüa ja ta ise tapeti. Saarlased sõitsid oma laevastikuga Peipsile ning Pihkva lähedal purustati vürst Izjaslavi Novgorodi maakaitsevägi. Suurima ulatuse saavutas eestlaste merendus 12. sajandil. 1187. aastal Rootsi tollase pealinna Sigtuna maha põletajad olid tõenäoliselt eestlased. Aastaks 1200 oli Eesti ühiskond kihistunud ning nii võim kui ka maa ja tootmisvahendid olid koondunud väikese hulga ülikute (vanemate) kätte. Koos Läänemere idakalda teiste rahvastega olid eestlased 12. sajandi lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud.
* Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. * Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada · I PERIOOD (1208 1212) 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele.
õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse liivimaalaste peale nördinud, et abi ei ole antud. Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III. Kõige jõulisem Moskva riigi koguja, kes ostab, vallutab, lepingutega, perekonnasidemetega liidab maid. Tema poeg Vassili III jätkab isa poliitikat, aga enam pole see nii kiire. Vassili III viis Moskva riigi kogumise lõpuni. Ühel momendil ei ole enam Liivimaa naabriteks sama võrdsed jõuga riigid nagu olid Novgorod ja Pihkva, vaid Liivimaa naabriks saab Venemaa, mille jõuvahekord on kordades suurem. 1492 Ivangorodi rajamine Liivimaa piirile.
aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud, alustas Moskva svr sõda. Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558
Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Malev- Põhiline väeükssus maakonnas, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal.
Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Malev- Põhiline väeükssus maakonnas, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal.
Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene enam-vähem kindel planeeritud vallutusretk, kui Jaroslav Tark vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse Tartu kohal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst Izjaslav I vallutas Kedepivi, tõenäoliselt Keava. 1061. aasta paiku vallutasid sossolid (tõenäoliselt muinaseestlased) need senini kaotatud alad aga tagasi. Pärast seda on 12. sajandist teada mitmeid Novgorodi sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti Ugandi muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka Otepää linnuseid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati Pihkvamaad. Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel Tallinna alla, mis jõudnud "raudväravateni", kus sai merelahingus oletatavalt eestlastelt lüüa
1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus)
Põhja-Eestis ja Saaremaal (talud paiknesid tihedalt koos), Ridakülad - Ida-Eesti voortel (talud ridastikku); Hajakülad - Lõuna-Eesti künklikel maadel (talud üksteisest kaugemal). 45 kihelkonda; 8 suurmaakonda: Viru-, Järva-, Harju-, Lääne-, Saaremaa, Rävala, Ugandi ja Sakala; 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanem kõrge ühiskondlik positsioon,teistest rikkam isik, kihelkonna/maakonna vanem. Malev oli rajatud väeüksuseks maakonnas, ratsa- ja jalamehed. 9. Muinaseestlaste usund (31-35) : Vägi - Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge. Ka teatud objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
Rahvasuus tuntakse maalinnadena. *Kalevipoja sängitüüpi linnus- rajati vooretele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajadavaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad kõrgete otstega voodit, kus tuleb ka nende rahvapärane nimetus. *Ingvar- 600. aasta paiku oma vägedega Eestisse tulnud Rootsi kunginas. Terve suve rüüstas ta oma vägedega Steini-nimelises maakonnas. Siis ruttas kohale eestlaste suur vägi ja toimus lahing, kus langes ja rootslaste kuningas. Ta maeti saaga järgi Eesti rannikule. Kaotusele järgneval suvel olevat Ingvari poeg teinud Eestisse eduka tasuretke. *Tsuudid-eestlased ja ida pool Peipsit elanud läänemesesoomlased. Vene kroonikates nimetati neid tsuutideks *Jaroslav Tark- Vene vürst, kes püüdis 1030 aastal oma valdusi Eestimaa arvel laiendada, tehes sõjakäigu eestlaste vastu
1581, 6. Rootslased vallutasid venelastelt Narva. november 1583, 10. Rootsi ja Venemaa sõlmisid 3 aastaks Pljussa vaherahu. august Rootsi, Poola ja Taani võimu all (1583–1629) 1583 Tartus avati jesuiitidele gümnaasiumi tasemega kolleegium. 1584 Valga sai linna õigused. 1585 Pljussa vaherahu pikendati 1590. a-ni. 1590–95 Vene-Rootsi sõda. 1591 Katk Eestis. 1595, 5. mai Täyssinä rahu; Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale. 1600–29 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1601–02 Nälg ja katk Eestis. 1628 Asutati esimene Eesti klaasikoda (Hüti klaasikoda Hiiumaal, tegutses a-ni 1664). 1629, 16. Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Liivimaa sai Rootsile. september Rootsi aeg (1629–1710) 1630 Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium. Tartus asutati Eesti esimene trükikoda; asutati Tallinna gümnaasium (Eesti vanim 1631
Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale.
Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. 7. Tallinn kapilleerus 28. 09. 1710. 8. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela- Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti, Ingerimaa ja veel väikese osa. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. VENE AEG 1. Eesti pärast Põhja sõda. 2
Maapäev seisuste esinduskogu, ühehäälsuse põhimõte VanaLiivimaa killustatus jäi tegelikult püsima kuni Liivi sõjani VanaLiivimaa välispoliitika: 14. sajandil algas suurriikide kujunemine VanaLiivimaa ümbruses 14. sajandi alguses Leedu laiendas oma võimu Pihkva aladele, 1385. a moodustati PoolaLeedu personaalunioon ja leedukad võtsid vastu ristiusu Taani, Rootsi, Narva sõlmisid kokkuleppe ühisest välispoliitikast Venemaal hakkas Moskva ümber koonduma ühtne riik 1478. a liitis Ivan III Moskvaga Novgorodi ja 1480. a loetakse mongolitatari ike lõppenuks; algas Moskva kui VanaLiivimaa põhivastase tõus Lahingud venelastega: 1480. a ründas ordu Pihkvat, kuid ei vallutanud seda 1481. a oli venelaste vasturetk, millele järgnes kümneaastane vaherahu 1492. a ehitati Ivangorodi kindlus e Jaanilinn 1494. a suleti Novgorodis Hansa kaubakontor 1501
astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes. Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal. Venemaa 16 saj keskpaigas Esile hakkab kerkima Moskva vürstiriik. Moskvast saab Vene õigeusu keskus. 14 saj alguses on see selgelt nähtav. Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel. Ivan III 1562-1565 ajal eriti agressiivne. Seda pol jätkab tema poeg Vassili III. Viib Venemaa kogumise lõpuni. Venemaa=Moskva. Liikumine Läänemere suunas. Pihkva ja Novgorod ei tahtnud Venemaale alluda. 1471 tungitakse Novgrodi
Ordu valitsetav ala suureneb Ordule meeldis Harju-Viru vasallid säilitasid oma senised õigused - Jungingeni armukiri 1421 maapäev + 1435 said oma lõpliku kuju Riia peapiiskop Vaimulikud Ordumeister Ametnikud Vasalkonnad mõisnike esindajad Linnade esindajad Välissuhted hiljem 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi + Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni 1481 Moskva rüüsteretked Vana-Liivimaale (toimuvad ka vastastikused rüüsteretked) 1492 Ivangorod + Kahelpool jõge vastasseisud 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis + Liivimaa kaupluste huvidele vastuminek, kaupmehed võeti kinni, viidi Moskvasse, kaubad võeti endale 1502 Smolina lahing +
Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine. Hästi läbimõeldud ürituse nurjas uute ristisõdijate laevade ootamatu saabumine. 1215.a suve jooksul rüüstasid sakslased mitmel korral Ugandi maakonda ning sundisid lõpuks ugalased alistuma. Ärahirmutatud sakala elanikud olid samuti nõus rahu sõlmima. See tekitas omakorda ärevust venelastes, kes ei soovinud enda kõrval näha tugevaid ristirüütleid. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma. 1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe. Sakslased üritasid anda ennetavat lööki ja tungisid kiirest Sakalasse. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid.
· 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale · 1583 Pljussa vaherahu Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja Eestis ja Läänemaal · Saaremaa jäi taanlastele. 20. Eesti minek kolme kuninga valdusse- Aastaks 1561 Hiiumaa, Saaremaaja Lääne-EestiTaani võim Saare-Lääne piiskopkond müüs oma valdused Taani kuningale. Põhja-Eesti Rootsi võim Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn andsid ennast Rootsi võimu alla. Ida-Eesti Moskva SuurvürstiriikVene väed vallutasid 1558.a Tartu ja sellega kadus Tartu piiskopkond. Lõuna-Eesti Poola Riia peapiiskop ja Liivi ordu andsid ennast Poola võimu allaAastaks 1583 SaaremaaTaani võim Pärast Seitsmeaastast Põhjamaade sõda loovutas Taani Lääne-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ja tema võim piirdus nüüd ainult Saaremaaga. Põhja -Eesti Rootsi võim Edukat väejuhti Pontus De la Gardied saatis edu Lääne-ja Virumaal ning kogu Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.
Kuressaare, Vana-Pärnu sulab kokku Uus Pärnuga. Eestimaa Rootsi valdusesse läinud Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa alad. Liivimaa Poola valdusesse läinud Eesti + Läti alad. Taanile jäid Saare- ja Muhumaa. Seega Eesti oli läinud kolme kuningriigi valdusesse (kt kaart 2). 4. Poola-Rootsi sõjad 1600-1629 Põhjus: Liivi sõjas saavutatud piir Poola-Rootsi vahel oli ajutine, baseerus valitsejate isiklikel suhetel. 1617 Stolbovo rahuga sai Rootsi Venemaalt Ingerimaa. Poola-Rootsi sõja lõpp: 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsi koosseisu. Saaremaa läks Taanilt Rootsile 1645. aastal Brömsebro rahuga. 1660 Oliwa rahuga tunnistas Poola lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale ja Ruhnu saar läks Rootsi riigi koosseisu. Tagajärjed: kogu Mandri-Eesti läks Rootsi suurriigi koosseisu, algas Rootsi aeg, esmakordselt kehtestati ühtne keskvõim, ka linnad allutati keskvõimule, linnaelu allakäik, v.a. Narva;
Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. 1558. aastal algas Liivi sõda. 2. augustil 1560 peetud Härgmäe lahingus purustasid Moskva tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi ordu Poolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sõjas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad Koluvere piiskopilinnust (1560. aasta talurahva ülestõus). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Liivi sõda lõppes 1583. aastal. 9.4
Lisaks sellele juba juuli lõpus, augusti alguses oli toimunud enamlaste VI kongress, kus otsustati muuta senist tegutsemistaktikat - alates augusti algusest võeti kurss relvastatud ülestõusule, relvaga võtta AV võim ära. Sept lõpus koostati otsene riigipöörde kava, selle läbiviiaks pidid olema relvastatud punakaardi salgad, teiselt poolt enamlaste kontroll all olevad sõjaväe- ja mereväeüksused. Riigipöörde võtmepunktideks Moskva ja Petrograd, samal ajal võtta võim ka Kroonlinnas, Viiburis, Helsingis ja Tallinnas. Samalaadsed protsessid leidsid aset ka Eestis. Juba sept jooksul suutsid enamlased haarata juhtohjad mitmetes kohalikes nõukogudes, ennekõike nendes linnades, kus oli rohkesti tööstustöölisi ja sõjaväelasi, k.a. läks enamlaste kontrolli alla Tartu (Läti kütipolk oli Tartus). Kutsuti kokku II Üle-Eestiline kongress 14.-16. oktoober, seejuures enamlased kutsusid kokku ainult nende nõukogude
o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna. o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208-1212), II periood (1215-1221) ja III periood (1222- 1227) ning tulemused. AASTAD SÜNDMUS/LAHING TULEMUS 1208- Algas sõdda Eestimaa pärast
maarahva uuesti põrmu. See oli suur sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Esimene lahing leidis aset Narva all aastal 1700, kus rootslaste väejuhiks oli kuningas Karl XII ja venelastel tsaar Peeter, kuni võitluse alguseni. Rootslased võitsid küll esimese lahingu, aga kaotasid siiski sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi varem. Sõjaeelne näljaaeg, sellele eelnes ka sõjaaegne hävitustöö, taudid, rüüstamised vähendasid rahvaarvu jällegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat kinnitanud tsaarile, et Narvast kuni Riiani pole kuulda koera haukumist ega kuke kiremist! Rüütelkond Saksa parunid said Vene tsaarilt tagasi kõik oma õigused. Parunite eestkostja
rüütelkondadele tsaari nimel kirja, et tsaari eesmärgiks on maa vabastamine Rootsi orjusest. Lubab, et kui maa tuleb Vene koosseisu, jäävad nende privileegid kehtima. Seremetjev teeb oma kirjas tsaarist heategija. Esimestes kirjades räägib tsaar endast kui vabastajast. Ennast kui valitsejat ta üldse ei nimetanud. Kui Rootsi-vastast uniooni kokku lepiti, jagati ka ala omavahel ära. Vene koosseisu pidi esialgsete kokkulepete kohaselt minema ainult Ingerimaa. Eesti- ja Liivimaa pidid minema hoopis Saksi-Poola võimu alla. Saksi kuurvürst August II Tugev teadis kogu aeg, et Venemaa annab talle mingil hetkel alad üle. 1709. aastal Peeter seda talle ka kinnitas. Oktoobris 1709 jõuavad vene väed Riia alla, linn piiratakse ümber ja linna piiramise avab pidulikult tsaar ise (laseb kolm kuuli linna). Peeter läks ise ära, ta ei kavatsenud seda linna maatasa teha. Peetril oli eriline viha Riia linna vastu (1697.
1242 aastal sõjakäik ida poole, vastastikused röövkäigud, poliitilisi tagajärgi endaga kaasa ei toonud. Olukord hakkas muutuma 15 saj , kui vastased tugevnesid , vana-liivimaad nõrgestasid seesmised lahingud. Leedulastel 1385 aastaks mil sõliti Krevo leping Poola- ja leedu valitsemisdünastiliste sidemed ühendati.Leedu hõimude ristimine. Poola ja Leedu kaksikriikoli rohkem huvitatud ordu vastu Preisialadel. Venemaaga oli olukord veelgi hullem alates 15 saj lõpust kui hakkas tugevnema Moskva vürstiriik,Ivan III ajal, mis püüdis oma naabreid enda külge liita, 1478 aasta mil Moskva vallutas Novgorodi (Suur), lähenes siis otseselt vana-liivimaa piiridele. Veelgi enam Pihkva vürstiriik, mis oli olnud seni üsna pisike ja mitte tugev, üritasid nüüd Moskva suurvürsti kasvavat võimsust kasutada oma huvides. Latgale aladel (idsa osas) polnud riikide vahelised piirid mitte selged. 1460 aastatel pihkva vürstid tahtsid neid alasid siis enda külge liita
Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused
Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
