Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Narva kindlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hermanni, linnuses, konvendihoone, muuseum, bastion, kindlus, merili, venelastele, festival, konverentsid, suviti, restaureerimine, linnale, siseõues80. aastatest alustatakse väljapaistva Rootsi sõjaväeinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi grandioosset prantsuse tüüpi bastionidest koosneva uue kaitseliini ehitust. Nii kujunes lõplikult välja Narva kindluse kaitsesüsteem, mis säilis oluliste muudatusteta kuni XIX sajandi keskpaigani. Praeguseks ajaks ei ole Eestis säilinud ühtki teist nii mitmekülgset sõjalis-ajaloolist ehitist. Koos Ivangorodi kindlusega moodustab Narva kindlus üldeuroopaliku tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise ansambli. 3 1. NARVA LINNUS 20. SAJAND Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud Eesti Vabadussõda möödusid Narvast ja Ivangorodist suuremaid purustusi maha jätmata. Kui Saksa keisririigi väed 1918. aastal 9 kuuks Eesti okupeerisid, sai Narva jõest esimest korda pärast 1612. aastat taas piirijõgi, seejärel veel lühikeseks perioodiks Eesti Vabadussõja lõpulahingute ajal. Kuid
...........................................................................11 Linnuse rajamine.......................................................................................................................11 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik...................................................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme...........................................................................
Rootsi riik 17. sajandi keskel sunnitud tõdema, et kiiresti arenevale ründerelvastusele poleks Narva kindlustused suutnud vastu panna. Ja ehkki 1635. aastal loodud fortifikatsiooniteenistuse juhid koostasid järgneva neljakümne aasta jooksul kavasid Narva linna laiendamiseks ja uute bastionidega ümbritsemiseks, suudeti reaalselt tegelda vaid seniste kindlustuste parandamisega. Ehitustegevus elavnes taas aastatel 1676-80, kui jõe poole ehitati uus Wrangeli bastion, idasuunale avanev senine Rannavärav rekonstrueeriti ümber Uueks väravaks (hiljem kutsuti ka Pimeväravaks) ning põhja avanev Karjavärav kindlustati eraldi raveliini-laadse kantsiga. Kindlustusi täiendati kahurite jaoks ehitatud patareidega, üks neist ehitati muuhulgas ka linnuse kirdenurka, kus tänapäeval lehvib Eesti lipp. Rootsi kuninga ülesandel inspekteeris 1681. aastal Narva kindlustusi tollane fortifikatsiooniteenistuse juht, väljapaistev sõjaväeinsener Erik Dahlberg
Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. (Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.)
millest müüri välisküljel ette ulatuv dansker. Rootsi aeg Eesti valitseja vahetus, seda täna Liivi sõjale ja sellele järgnenud sõdadele. 1629. aastal sõlmitud Altmargi rahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdusesse. 1561. aastal, kui Eestimaa rüütelkond andis end Rootsi kuninga kaitse alla, olid tulnud Toompeale uued valitsejad. Ajad ja kombed olid muutunud. Konvendihoone ei sobinud enam renessansiajastul esindushooneks. 1583-1589 ehitatigi Toompeal uus esindushoone. Selleks osutus Riigisaalihoone. Riigisaalihoone asus läänemüüri küljes, Pika Hermani ja konvendihoone vahelisel alal. See oli esimene silmapaistev Eesti renessanssehitis. Sellest ajast hakatigi Toompeal ehitama esindushooneid kaitsehoonetest eraldi. Riigisaali teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu
................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710).....................................................................................................6 1.4. Vene aeg (17211918).......................................................................................................7 2. LINNUSE EHITISED...............................................................................................................9 2.1. Konvendihoone..................................................................................................................9 2.1.1. Keldrikorrus......................................................................................................................10 2.1.2. Peakorrus..........................................................................................................................11 2.1.3. Pidurefektoorium.............................................
Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kuressaare Piiskopilinnus tänapäeval Ajalugu Kuressaare Piiskopilinnus püstitati Saare-Lääne piiskopi initsiatiivil, kusjuures ehitamine kestis 14. sajandi teisest poolest kuni 15. sajandi alguseni. Linnus kuulub oma tüübilt konvendihoonete hulka, mis arenes välja kastellikujulisest linnusest ning oli domineerivaks ehitustüübiks Eesti ja Läti aladel 14. sajandil. Konvendihoone tüüpi linnused esinesid aladel, mis kuulusid saksa ordule või olid selle otsese mõju all(Preisis ja Liivimaal). Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet
teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. 1228
on esmamainitud 1252. aastal. Arvatakse, et alles kusagil 13. sajandi lõpul asendati linnuse puitehitised kivist ringmüüriga, andes sellega Rakverele tüüpilise kivilinnuse välimuse. Ebakorrapärase nelinurgana ehitatud kivilinnuse külje pikkus oli umbes 50 meetrit ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu kui ka piiskopkondade aladel. Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14
Kuressaare piiskopilinnus Minu jaoks kõige tähtsaimas linnas, Kuressaares, asub ilus piiskopilinnus, mille praegune hilisgooti stiili vilelev konvendihoone, mis on ümbritsetud ringmüüriga ja tänaseks kinni aetud ligi paarikümne meetri laise vallikraaviga on säilinud alates 1381. aastast. Konvendihoone ehitusaasta on üks ainukesi arhitektuurilisi fakte, millega on kõik piiskopilinnuse uurjad ühtselmeelel. Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub Seuberlichi teooriast, mis toetub 20. sajandi
ROOTSLASED. KUULSATE SUVITAJATE KÜLASKÄIGUD VÄIKELINNA, ANDSID TÕUKE LINNA ARENGULE. PUHKAJATE ARV TÕUSIS 1936. AASTAKS ÜLE 3000-e. 1991.AASTAL SAI HAAPSALUST LÄÄNE MAAKONNA KESKUS JA ON TÄNASENI TUNNUSTATUD KUURORDLINN. 5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS HAAPSALU LINNA KESKPUNKT ON PIISKOPILINNUS, MIS RAJATI 13. SAJ RISTKÜLIKUKUJULISE RINGMÜÜRIGA ÜMBRITSETUD KINDLUSEKS. LINNUSES ELASID JA TÖÖTASID PIISKOPID JA TÄHTSAD VAIMULIKUD AMETNIKUD TOOMHÄRRAD, KES VALITSESID LÄÄNEMAAD, SAAREMAAD JA TEISI SAARI. HAAPSALU PIISKOPILNNUSE VANIMAD HOONED ON TOOMKIRIK JA VÄIKE LINNUS. TOOMKIRIK ON TÄNASENI SÄILINUD LINNUSE VÄÄRTUSLIKUM HOONE, MIS ON KÕIGE SUUREM ÜHELÖÖVILINE KIRIK BALTIMAADES JA ON ERILINE OMA AKUSTIKA POOLEST. AASTAL 1280 TEGUTSES KIRIKUS LÄÄNEMAA VANEMAID
Tartu Kutsehariduskeskus Metallitöötluse osakond Tanel Ingermann KURESSAARE LINNUS Referaat Juhendaja:Pille Kessel Tartu 2009 Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond Saaremaa
ajast. Väidavalt on linnus ehitatud taanlaste poolt. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad on säilitud arvatavasti aastast 1300. 14. Sajandi ajal laiendati linnust, algul ehitati põhjaküljele väike eeshoov ja pärast läänepoolsele küljele suur eeshoov. Teise maailmasõja ajal sai linnus tugevasti kannatada. Peale teist maailmasõda hakati linnust restaureerima. Tänasel päeval on korrastamata veel konvendihoone idatiib. Kasutatud kirjandus · http://www.ida-virumaa.ee/ · http://www.kaevanduspark.ee/ · http://www.google.ee/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · http://www.neti.ee/ · http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi · http://www.virumaa.ee/
Vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus on 13 apostli järgi sama palju preestreid ja 72 õpilast, kusjuures õdede eeskujuks oli Neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli ordul kümneid kloostreid. Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda). Kloostrid asusid teine teisel pool kirikut, mis oli mõlemale ühine. Muuseum on avatud aastaringselt: · jaanuar, veebruar, märts, november, detsember kell 12 16 · aprill, mai, september, oktoober kell 10 18 · juuni, juuli, august kell 9 19 Muuseumi piletid maksavad 20 krooni. Lastele, üliõpilastele ning pensionäridele 10 krooni. Kontakt: tel
tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist
Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure liigirikkuse poolest. Pargis on loetletud üle 240 puittaime erineva liigi ja vormi. Kõige rohkem kasvab pargis kodumaiseid puid. Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike. Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas kaevandatakse põlevkivi, millest toodetakse põhiline Eestis tarbitav elektrienergia. Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ajalugu ulatub keskaega. Esimene ordulinnus rajati 1349.aastal, kuid selle iga oli üürike. Uue linnuse
16. saj. lõpus kaotas linnus kaitsefunktsiooni, nüüdsest ehitas iga võim linnuse vastavalt oma maitsele esindushooneks. Peale Põhjasõda (1700-1721) seisis linnus u 60 aastat kasutamata. 18. saj. ehitati Katariina II korraldusel arhitekt Johann Schulzi projekti järgi praegune hilisbarokkstiilis loss- kubermanguvalitsuse hoone. Pärast iseseisva Eesti Vabariigi loomist sai sellest Vabariigi valitsuse hoone. Siseõue, vana konvendihoone asemele ehitati 1920-22 moodne ekspressionistlik riigikoguhoone. Ekspressionism vältis ajaloolist dekoori, kuid ei suutnud kaunistamisest üldse loobuda, ja rakendas seetõttu moodsaid, kubismist mõjutatud nurgelisi ornamente. Arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann Riigikogu hoone on Tallinnas esimene avalik hoone, millesse projekteeriti elektrivalgustus. Lammutamisel olev konvendihoone Keskaegse linnuse neljast tornist on hävinenud üks (Stür den Kerl-
Ning 15-20 min kaugusel Viimsis leiad eest romantilised saared ja vanad kalurikülad kõrvuti moodsate kodudega. Pirita mereäärsest alast kujunes pühapäevaste väljasõitude ja päikesevõtmise sihtkoht juba 20. saj algul. Et Pirita võlu vaikselt nautida, tuleb minna rannast üle tee Pirita jõe suudmesse, kus saab rentida aerupaate, kanuusid ja vesijalgrattaid. Või siis imetleda 15. saj pärit Pirita kloostri varemeid, kus augustis toimub suurejooneline Birgitta festival. Varemete kõrval moodsas hoones tegutsevasse kloostrisse võib ka öömajale jääda. Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn. Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega. Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand, promenaad, seikluspark,
Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinnast endast ja lõpetades erinevate muuseumite ja vanaaegsete hoonetega. Aga mida siis vaadata? Kõigepealt võiks jalutada vanalinnas niisama ja nautida selle ilu. Kindlasti tasub pilk peale visata Tallinna Raekoja platsile, mis on linna tähtsaim väljak. Suviti leiavad seal aset erinevad kontserdid ja talvel imekaunis Jõuluturg. Tallinna Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli ja seal asub ka muuseum. Raekoja platsil asub ka Euroopa vanim apteek- Raeapteek, kust võib leida igasugu huvitavaid imerohte nagu näiteks, keldrikakandi leotist, põletatud mesilasi, kuivatatud kärnkonni või hoopis muumia tüke... Lisaks tasub külastada ka kirikuid, näiteks Oleviste, Niguliste- kus asub Bert Notke maal ,,Surmatants" või Püha Vaimu kirikut. Suurtükitornis Paks Margareeta asub muuseum, mis tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Olen ise neis kõigis kohtades käinud ning arvatavasti
Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum ............................................................................................ 7 Seoseid Eesti ja Rootsi vahel .................................................................................................. 8 Kasutatud kirjanuds .....
Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis (ja ka mujal Vana-Liivimaal) püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristikäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus on Kuressaare piiskopilinnus, mis on üldse Vana-Liivimaa kõige paremini säilinud suurlinnus. 3. Millised on Hermnen Rode ja Bernt Notke olulisimad teosed Eestis? Kus need asuvad ja millal valmisid? 1481. aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. 1483
Piiskopilinnus laiutab 3 hektaril keset Haapsalu vanalinna, linnake ise aga on ümbritsetud kolmest küljest merega. Selle poolest erineb ta teistest Eesti linnusest. Paljude haapsallaste igapäevane marsuut koju, kooli, tööle või poodi läheb läbi linnuse. Kõige tihedamalt kogu aasta on seotud linnusega kirikuskäijad. Toomkirikus toimuvad igal pühapäeval jumalateenistused ja kontserdid sest seal on hea akustika nii kuulajatele ja esinejatele. Kõige rahulikumad ajad linnuses on sügis ja talv. Kui lumi on sulanud ja maa lööb haljendama algab turismihooaeg. Turiste saabub siia igast ilmakaarest ja kõigi suurte ja väikeste veekogude tagant. Kogu suvi on piiskopilinnusele üks pidu ja pillerkaar. Päeval on siin uudistavad turistid, puhkajad ja ajaloohuvilised õhtul tuhanded rocki, popi ja kõikvõimalike festivalide sõbrad ,et linnuse õuel näha ja kuulda oma lemmikstaare, nautida toomkiriku kontserte ja saada osa festivalidemelust.
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
kaks kultuuri, kuulsusrikas ajalugu ja mitmekülgne arhitektuur tagavad üllatava ja põneva puhkuse. Suuruselt kolmas linn Narva on ainus paik Eestis, kus avaneb kaunis vaade Venemaale. Vaatamisväärsused Narva linnus Narva linnus on linna üks peamisi vaatamisväärsusi. XIII (13) saj. 70-ndatel aastatel rajasid taanlased Taani kuninga asehalduri residentsi tarbeks linnuse. Liivi Ordu võimutulekuga Eestis sai linnus Ordu esindajate peakorteriks. Narva kindlus on kõige mitmekülgsem ja kõige paremini säilinud kaitseehitis Eestis. Kindluse pindala on 3,2 hektarit, mille kõrgeimaks punktiks on Pika Hermanni torn (51 meetrit). Käesoleval ajal asub linnuses Narva Muuseumi püsiekspositsioon Narva linna ajaloost. Kindluse territooriumil korraldatakse erinevaid kontserte ja üritusi. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891.a. rajatud Eestis ainuke tegutsev
tootmise, transpordi-, autoremondi-, ehitus-, ja metallitöö ettevõtted. Lihulas paiknevad elektri-, ja sideettevõtete allüksused ning suuremate pankade kontorid. Väljaspool Lihula linna on põhitegevusalaks põllumajandus. Omapäraseks majandusharuks on Matsalu lahe pilliroo varumine ja pillirookatuste tegemine. Arenemas on turism ja puhkemajandus. Lihula vallas tegutsevad gümnaasium, põhikool, 2 algkooli, lasteaed, muusika- ja kunstikool, kultuurimaja, 4 raamatukogu ja muuseum. Lihula lipu kirjeldus Lihula valla lipp on jaotatud müürihambuliselt kaheks võrdseks horisontaalseks väljaks. Lipu ülemine pool on punane, alumine valge. Valge pool algab müürihambaga. Iga hamba pikkus on 1/9 lipu pikkusest, laius 1/7 lipu laiusest. põhjendus Lipuvärvid viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele.
See oli kellegi Jeronimus Renschi nimelise valitseja linnusesse pannud, sellesinatsele lubas venelane ühe veski pärilikuks, et ta talle linnuse loovitaks. See sündis, kuid ülejäänud kümme, kes mehituseks seal paiknesid, viidi Narva, sealt läksid nad Tallinna; enne pidid tõotama venelaste vastu mitte midagi ette võtta. Nimetatud Jeronimus Rensch oli Wittenbergis sündinud ja oli oma kolm venda tapnud, seetõttu Liivimaale põgenenud, pidas end nõnda ülal, et ta selles linnuses droostiks pandi, ning loovutas sellesinatse venelastele, nagu eespool märgitud. Aga meie Issand Jumal, kes [on] õiglane kohtunik karistas säherdust kuritegu pärastpoole. Sest umbes enam kui aasta pärast tuli ta purjus talupoegade juurde, tahtis neidsinatseid peksta, raiuti aga nende poolt tükkideks. Selle eest trahviti kogu Jõhvi kihelkonda ja iga talupoeg pidi venelasele kolm killingit andma. J.Renner seostab Edise langemise ordu kaitseväe lahkumisega Purtse sõjalaagrist Rakverre,
täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus. Peahoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines peamiselt veekaitsele; linnus on ümbritsetud 2 vallikraaviga. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubab oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. 14. sajandi algul alustati torni juurde konvendihoone tüüpi ehk klassikalise nelinurkse ringmüüriga linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid refektoorium ja kabel, põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal pool lihtsad massiivsed lubimördiga seotud paekivimüürid. Gootikast annab aimu akna- jm avade kujundamisel kasutatud teravkaarmotiiv
kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum
Koosolekute saal, kabel, ühine söögisaal ja magamissaal. Kõik põhiruumid paiknesid võrdlemisi reeglipäraselt hoone teisel korrusel. Majapidamis- ja laoruumid alumisel, poolkeldrikorrusel. Kolmas korrus moodustas tavaliselt kaitsekorruse. Püüdes neid arvukaid hooneid ühendada jõuti 4-st korrapärasest hoonetiivast koosneva konvendihooneni. Vanim ja meisterlikum näide on 14 saj. ümberehitatud Viljandi ordulinnus. 55-meetrise küljepikkusega 4-nurkne konvendihoone oli punasest tellisest ja dolomiidist. Sisehoovi viiva peavärava põhjatiivas asusid linnuse tähtsamad ruumid: 2-lööviline ja kabel ja kapiitlisaal. Idatiivas oli dormitoorium, komtuuri eluruumid, lõunaosas pidulik söögisaal. Läänetiivas olid abiruumid. Loodenurgas seisis iseseisvana ehitatud torn Pikk Hermann. Ordulinnusel esineb ka mitmeid dekoormotiive: suurte saalide võlvtoestik, pidulikus portaalide ning akende kujunduses ja linnuse sisehoovi avaneva ristkäigu kaaristu sammastel
Ümera lahingis saavutati võit 1210. a. Viljandi piiramine 1211. a. kevadtalvel proovisid sakslased Viljandi linnust piirata. Rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati inimesi. Esimeses kokkupõrkes said sakslased saagiks vastaste sõjavarustust. Nad proovisid erinevaid viise kindlust lõhkuda (ühe seina lõhkusid, aga selle taga oli veel teine) ja kuna 5 päevaga nad linnust vallutada ei suutnud, alustasid nad läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmiti piirajatega rahu. See lahing lõppes viigiga Eestlased pealetungil 1211. a. suveks oli plaan vallutada Toreida linnus ja seejärel Riiat rünnata. Toreida alla ilmus mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama. Varsti tuli Riiast saksa abivägi ja nendega puhkes lahing.
juhitud 8000-meheline kõigi Riia sakslaste ja liivlaste ning lätlaste ühendatud vägi Viljandi piiramist. Linnust piirati ööd ja päevad hulga kiviheitemasinatega ja kõrge piiramistorniga, mille piirajad lükkasid vallikraavini. Linnuse kaitsjad ja ammukütid tõrjusid piirajaid ning ehitasid kiviheitemasinaid ning kaitsesid end vapralt. 1223. aasta 15. augustil loovutatakse Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. Pikk sõda verivaenlasega oli lõppenud, rahu oli sõlmitud, ees ootasid uued lahingud põlisvaenlaste, leedukate ja venelaste vastu. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225
Polnud korsten, ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda, et suitsu sisse ei hingaks. Tarbekunst Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal. Ehted- hoburauasõlg nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist, kinnitati riideid. 2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine. Linnused: · Kastell-linnused, keskel konvendihoone (neljatiivaline, 3 korrust, keskel siseõu), mida ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri. · Mägilinnused (neemiklinnused) kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge. · Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud. Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses.
aastatel rajati nende kohale ekspressionistlik riigikoguhoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele. Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge. Praegu töötab seal Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit eriilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Toomkirik (Chistian Ackermann) Tallinna toomkirik ehk Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on pühakoda Tallinnas. XIII sajandi lõpul valminud suurejoonelise kolmelöövilise kodakiriku süsteemis hoone ehitati tänaseni säilinud basilikaalseks kirikuks XV sajandi keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus
annaabi.ee 
