elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaania probleemiga. Narkootikumide kontrolli strateegia toimimiseks on oluline vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks, et uimastisõltuvuse kui haiguse korral oleks võimalus pikaajaliseks remissiooniks ja sotsiaalseks integratsiooniks, on oluline raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamine. Arvestades rahvusvahelist kogemust, on uimastisõltuvuse ennetamine
tervisega riskeerimist marihuaana/hasisi proovimise puhul ("suurt riski" nende 1-2 korda proovimises nägi 44% respondentidest). Ülejäänud narkootikume, mida vähem tunti, ei osatud niigi palju karta (kokaiini 1-2 korda proovimist pidas ohtlikuks ainult 39%, LSDd 36%, ecstasyd 29%) Selles osas nii poiste kui tüdrukute arvamused ühtisid. Kaks aastat hiljem - tänavu maikuus - korraldas Emor ajakirja «Luup» tellimusel Eesti keskkooliõpilastele telefoniküsitluse. Selle tulemus näitab narkomaania leviku ilmset suurenemist noorte seas. Enam kui pool üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastest on oma igapäevases elus kas otseselt või kaudselt narkootikumidega kokku puutunud. Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8
eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine: 1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine) 2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining) ja sobiva raviga, 3) tertsiaarset preventsiooni – väljakujunenud haiguse ägenemise või krooniliste seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest: Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavadpreventsioonile vaid 2-3% oma eelarvest. Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist - 80% südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. --- Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule.
transiitmaaks o kollatõve ja HI-viiruse plahvatuslik levik süstivate narkomaanide hulgas Põhitendentsid tänapäeval Eestis: Puudub täpne informatsioon narkootikumide levimise kohta elanikkonna seas ning ülevaade nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud kahjust. Ühiskonna kahju: · Politsei ja kiirabi narkomaanidega tegelevad, teised ei saa abi · Narkomaani tööga töötase langeb · Narkomaani elustamine ~1000.-, ravi eest maksab maksumaksja · HIVjm viiruste kandvus, sünnivad haiged lapsed · Üldine turvalisus öisel liikumisel, pisivarhused · Elanikkonna langus, satutakse traumadesse, alkoholi tarvitamine aastaid kahjustab meestel seemnerakke · Liiklusõnnetused Üksikisiku kahju: · Peresuhete lagunemine, sotsiaalne tõrjutus · Tervislik kahju endale
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse ideoloogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus inimene. Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT) kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja sõiduautode arvu üle. Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi: suurt majanduslikku ebavõrdsust, keskmise inimese madalat elatustaset, ebaühtlast regionaalset arengut; kuritegevuse, AIDSi, narkomaania ja alkoholismi levikut; maaelu kriisi, teede ja ühistranspordi halba olukorda; tööpuudust, madalaid palku ja pensione; negatiivset iivet ja tänavalapsi; arstiabikriisi ja kvalifitseeritud tööjõu Eestist lahkumist, puudusi haridussüsteemis, varade ning maa massilist ja kergekäelist müüki välismaalastele ja välisettevõtete domineerimist meie elu kõigis valdkondades, usu kadumist oma riiki ja demokraatia taandarengut.
20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2.EV Põhiseaduse eesmärgid
Probleem on suurem piirkondades, mis asuvad suurematest keskustest kaugemal. Teenuste võrdne kättesaadavus on aga kriitiline – vastasel juhul puudub laste abivajaduse hindamisel ja juhtumiplaani koostamisel mõte. Ainult hindamine ja plaani koostamine üksi ei aita laste olukorda paremaks muuta (MTÜ Lastekaitse Liit 2013). Lastekaitsetöötajate hinnangul on kõige enam vaja teenuseid, mis on KOVi rahastada: tegevusteraapiad, lapssõltlaste ravi ja rehabilitatsioon, laste päevakeskus, vanemaharidus, lapse tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, koduteenus ja pereteraapiad (Lastekaitse korralduse… 2013). Lastekaitsetöö tõhusust piirab ka selle vähene väärtustamine. Maavalitsuste lastekaitsetöötajate hinnangul on nende palk madal, tööd ei väärtustata ning töös valitseb ajapuudus. Probleemina toodi välja ka ülemuse toe puudumist (Lastekaitse korralduse… 2013). Lapse heaolu tagamiseks on vajalikud pädevad lastekaitsetöötajad
Vanemate ja lastega tegelevate spetsialistide oskused ja ajaressurss on lastega toimuva (kõnehäired, vägivald, hirmuhood jms) märkamiseks vähene, mistõttu hilistub abistamine. Puudub mudel tööks väärkoheldud lapsega. - Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, 2002 Ülesanded laste puhul Varajane avastamine ja ennetamine Sõeluuringute läbiviimine Koolikeskkond ja koolis toimuv Ravi ja rehabilitatsioon Laste ja noorte narkomaania Esikohal alkohol ja tubakas. Uus trend: rahustite ja unerohtude tarvitamine koos alkoholiga. 2/3 noortest esimene narkootikum kanep, edasi amfetamiin, ecstasy ja rahustid. Uimastite nõudlust mõjutavad indikaatorid Kättesaadavus Avalik arvamus Sotsiaalne kontroll Rollimudel – imago noorterühmades Alternatiivne tegevus teismelisena – vaba aja sisustamine
ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks põhjuseid armukadeda mehe puhul näiteks kartus, et laps polegi temalt). Täitmatud rolliootused. Mees on naisest sotsiaalselt alamal positsioonil. Ta tunneb, et ei suuda täita dominantset rolli ja tunneb oma mehelikkust seetõttu ohustatuna. Alandus- ja saamatusetunnet üritab ta kompenseerida vägivallaga. Alkohol/narkootikumid. Kuigi alkoholi/narkootikumide tarvitamine assotsieerub sageli vägivallaga, ei saa seda näha vägivalla tekitajana, vaid pigem barjääride mahavõtjana, seega vägivalla vallapäästjana.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
oli soovimatu (vägivaldne) Iga 4-s noor ema saab teise lapse 2 aasta jooksul peale esimest sünnitust Noorte emade haridustee on eakaaslaste omast lühem (vähem gümnaasiumi- või ülikooliharidust) ja tööalane positsioon madalam --- Narkoennetus: 1) Konservatiivne – tugev narkootikumide müügi ja levitamise kontroll (USA). Pakutakse ravi/sekkumise meetodeid raha eest. 2) Alternatiivide pakkumine (Rootsi) 3) Kahjude vähendamise poliitika – (Holland) püütakse vähendada narkari kahju teistele inimestele. Metadoorravi (asendus narkots), doos saadakse narkokeskusest. --- Hariduspoliitika põhiküsimus: Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim: Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste)
Foucault seostab teadmiste arengu võimu arenguga. Uued teadused toovad kaasa võimu kasutamise. Ja need professionaalsed grupid (valvurid, psühhiaatrid, kasvatajad), kes on võtnud võimu timukatelt, toodavad neid teooriaid, mis seda võimu võtmist heaks kiidavad. Kurjategijad mängivad kasulikku rolli ning vangla täidab oma ülesannet. Distsipliini mitmesugused vormid (kontroll, klassifitseerimine) omandavad oma selgepiirilisuse just vanglas. Vangla kui distsipliini arendamise laboratoorium. 9. Kriminaalkaristuse tekkimine, absoluutsed ja relatiivsed karistusteooriad (Kant, Hegel). (Laura L.) a) Karistuse tekkimine Sootak: Karistus on oma olemuselt vastutus, mida riik nõuab normirikkujalt, makstes talle rikkumise eest kätte repressiooni kohaldamisega. Samuti on karistus häbimärgistamine, mis väljendub kahes aspektis: isiku diskrediteerimises ja nn reintegreerivas häbistamises. Veel võib
· Pea suurus ja kuju · Näo assümeetria · Silmade defektid ja iseärasused · Lõualuu ja põsesarnade liigne suurus · Ebaharilikud sõrnad · Jne 1 Lombroso käsitles ka muid faktoreid: · meteoroloogilised, klimaatilised tingimused · orograafilised tingimused (kui isoleeritud on piirkond muust maailmast) · tsivilisatsiooni tase · elanikkonna tihedus · toitumus · alkohol, narkootikumid · haridus · majandus · religioon · perekonnaseis · jne Ta kasutas algset valedetektorit. 2.3. Enrico Ferri. Enrico Ferri (1856-1929) itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane Ferri faktorite teooria · Füüsikalised faktorid Füüsikalised faktorid on kliima temperatuur jne. Alguses võib tekkida imestus, et miks need peaks siis kuritegevust mõjutama. Kuidas füüsilised faktorid mõjutavad kuritegevust?
Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit kriminaalse käitumise paremaks mõistmiseks.Preagu on teada, et frenoloogia eeldused olid ilmselt lihtsustavad ning selle teaduse lugu tõestab fakti, et teaduslikult põhjendatud järeldused ei saa sündida enne vastavate uurimismeetodite leiutamist. (Allik & Häidkind & Harro, 2002, lk 66) Kuigi frenoloogia teooria tunnistati hiljem valeks, on Galli oletus, et isiksus, mõtted ja
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
............. 25 2.1 KÜLASTUSSEIRE MOODULID ............................................................................................................................................ 26 2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT PUHKE- JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................
Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused .....................................................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
1918–1921 – Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid: Juudid ei ole enam Saksa kodanikud.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim