HPV ja vaktsineerimine (0)

HPV ja vaktsineerimine
3.  Kursus  Ämmaemandus
Mis on inimese papilloomiviirus  (HPV)?
Inimese papilloomiviirus on sageliesinev  viirus , millesse nakatuvad nii naised kui mehed. 
On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli  esinevaid  tüükaid, aga 
ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite 
HPVks. 
Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita . 
Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise 
korral võib muutunud rakkudest areneda  kasvaja . Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja 
emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole  kasvajad ). 
Peiteperiood mõnest nädalast aastateni.
Kes  nakatub  suguelundite HPVga?
Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. 
Paljudel viirusega nakatunud inimestel võivad häired või haigusnähud puududa , kannavad nad viirust edasi ise 
seda teadmata.
HPV on väga nakkav, nii et viirusega on võimalik nakatuda ka ühekordsel kokkupuutel. 
Hinnangute kohaselt nakatuvad paljud inimesed HPVga esimese kahe kuni kolme aasta jooksul pärast aktiivse 
suguelu alustamist. 
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ilmnevad kahel kolmandikul  nendest , kes on nakatunud partneriga 
seksuaalvahekorras olnud, HPV- nakkuse nähud kolme kuu jooksul.
HPV ülekandemehhanismid
• Seksuaalne kontakt 
– Seksuaalne  vahekord  
– Suguelunditelt  suguelunditele , käte vahendusel suguelunditele, suulimaskestalt suguelunditele 
– Suguelundite HPV  infektsioon  neitsil on harv, kuid võib olla põhjustatud puutekontaktist 
– Korralik kondoomi kasutamine võib vähendada nakatumise riski, kuid ei taga 100%-list kaitset 
• Mitteseksuaalsed ülekandeteed 
– Emalt vastsündinule (vertikaalne ülekanne)
 – Kontamineerunud vahendid (nt aluspesu, kirurgilised kindad,  biopsia tangid) 
• Enamus viiruskandjatest ei ole oma nakatumisest ja viiruse levitamisest teadlikud 
HPV  vaktsiinid
Kõrge  riskiga HPV-tüved – HPV 16 ja 18 – põhjustavad ligi viis protsenti vähijuhtudest.
Euroopa Liidus on litsenseeritud 2 vaktsiini: Cervarix (HPV 16/18) ja Gardasil (HPV 6/11/16/18)
Vaktsiini tootmisel on rakendatud geenitehnoloogiat, mis võimaldab bakterite, seente, insektide rakke muuta 
immunogeensete valkude tootmise substraadiks
Vaktsiin  põhineb mitteinfektsioossetel  viirusetaolistel osakestel, mis jäljendavad pärisviirust ja on võimelised esile 
kutsuma viirust neutraliseerivate antikehade tekke.
Kuna ei sisalda viiruse DNA, siis puudub igasugune võimalus vaktsiinist põhjustatud haiguse tekkeks 
Ei sisalda tiomersaali ehk elavhõbedat sisaldav konservanti
 
 
Vaktsiinide manustamine 
 
Cervarix
Gardasil
Serotüübi
HPV 16,18
HPV 6,11,16,18
d
Vanus 9-14 
Vaktsiini 
a. – 2 
Vanus 9-13 a. -  
manustam
annust : 0,5 
2 annust: 0,5 ml
ine 
ml
           0 ja 
0 ja 6  6.kuul
kuul
Alates 13a. – 3 
Alates 14.a - 
annust 0, 2 ja 6 
3 annust 0, 1 
kuul
ja 6 kuul
Vaktsiinid tuleb manustada ühe aasta jooksul.
Kõikide dooside manustamisel tuleks 
kasutada sama vaktsiini
Vaktsiinide immunogeensus 
Mõlema vaktsiini immunogeensus on hea
 
98% vaktsineeritutel tekkis  antikeha  kõigi vaktsiinis sisalduvate HPV genotüüpide 
suhtes
Antikehade max taset täheldati uuringutes 7.kuul peale vaktsineerimist, edaspidi see 
langes, kuid 4-4,5 aastat peale vaktsineerimist jäi kõrgemaks kui  naturaalse  
infektsiooni läbipõdemise järel.
 
Tüdrukutel ja poistel antikehade tase 2x kõrgem võrreldes noorte naistega
Uuringud 24-55a naistel on näidanud head immunogeensust ka selles vanusegrupis.
 
Immuunsuse kestus
Käesolevani läbi  viidud  uuringud on näidanud, et esialgselt saavutatud immuunsus  
kestab vähemalt 8,4 aastat Cervarixi ja 5 aastat Gardasili järgselt
Uuringute põhjal peaks immuunsus kestma vähemalt 15 aastat
Käimasolevad uuringud on planeeritud  hindama  vaktsiinide  efektiivsust 10 aasta 
jooksul.
Efekti populatsiooni tasemel saab hinnata alles 15-20 aasta pärast.
Vaktsiinide kõrvaltoimed
Lokaalsed  reaktsioonid:
Väga sage süstekohal:  punetus , valu, paistetus.
Aeg-ajalt süstekohal:  verejooks , kihelus. 
Üldised reaktsioonid:
Subfebriilne  palavik , väsimus, peavalu Sellised tüsistused nagu Guillaine- Barre  
sündroom, trombemboolilised tüsistused, millest on viimasel ajal ajakirjanduses  juttu  
olnud, ei ole leidnud kinnitust juhtude lähemal analüüsil.
Pole tõestatud riski autoimmuunseteks tüsistusteks 
Gardasili kasutamisel  on esinenud anafülaksiat – 2,6/100 000 vaktsiini doosi kohta
Vaktsineerimine
Eelkõige tütarlapsed alates 11-12 (9) eluaastast ja noored naised soovitavalt enne 
suguelu algust või suguelu esimese aasta jooksul enne 26. eluaastat
Lubatud  vaktsineerida  ka > 26 aastasi naisi.
Meeste ja poiste vaktsineerimine on nende tervisele kasulik, hoides ära kahest 
papilloomiviiruse alatüübist tingitud kondüloomide ning peenise- ja pärakuvähi 
tekke. Samuti vähendab poiste/meeste vaktsineerimine viiruse üldist levikut.
Vaktsineerimiseelne  testimine  ja vaktsineerimis järgne 
skriining
Vaktsineerimise eel ei ole vaja teostada HPV ega Pap-testi
Positiivne HPV test ja patoloogiline Pap test ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks
Vaktsineeritutel tuleb skriinimist jätkata 
Rasedaid ei vaktsineerita
Kasutatud allikad
http://www.hpv.ee/secure/index.html
http://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/n
akkushaiguste- diagnostika /inimese-papilloomiviiruse-dna-genotuup-hpv-
dna-genot/
http://www.kliinikum.ee/koolitus/Kavad2015/2404-Oona/HPV.pdf 
http://www.ut.ee/ARNS/Suguelundite_p%F5letikud (H.K) 

Document Outline

• Slide 1
• Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)?
• Kes nakatub suguelundite HPVga?
• HPV ülekandemehhanismid
• HPV vaktsiinid
• Slide 6
• Vaktsiinide immunogeensus
• Immuunsuse kestus
• Vaktsiinide kõ rvaltoimed
• Vaktsineerimine
• Slide 11
• Kasutatud allikad