Rakuõpetus

Kallastu, Katrin

Rakuõpetus (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

RAKUÕPETUS
MÕISTED:

TSÜTOLOOGIA – teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust

MÜKOPLASMA – kõige väiksem rakk

PROKARIOODID – organismid, kes on eeltuumsed , neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid

EUKARIOODID – päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid)

RAKUMEMBRAAN – kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline , koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest.

PASSIIVNE TRANSPORT – rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel

AKTIIVNE TRANSPORT – vajab alati lisaenergiat

FAGOTSÜTOOS – selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos)

PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule.

TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Seob kõik raku organellid tervikuks.

RAKUTUUM – kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma ja sealt välja.

KARÜOPLASMA – sisaldab pärilikku ainet, asub rakutuuma sees (RNA ja DNA molekule)

KROMOSOOM – koosneb ühest DNA molekulist ja valkudest. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot.

GEEN – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse.

ENDOPLASMAATILINE RETIIKULUM e tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine.

KAREDAPINNALINE ER – osa, mille peal on ribosoomid

SILEDAPINNALINE ER – osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid

RIBOSOOM – koosneb suuremast ja väiksemast alamüksusest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest.

LÜSOSOOMID – on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule.

GOLGI KOMPLEKS – koosneb üksteise kohale asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese.

INKLUSIOONID – e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas

TSÜTOSKELETT – ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju

TSENTROSOOM – koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel.

PROPLASTIIDID – plastiidide eellased

LEUKOPLASTID – varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud

KROMOPLASTID – punast, kollast, oranži värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine.

KLOROPLASTID – rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees.

TURGOR – taine siserõhk, mõjutab lehe asendit

SAPROTROOFID – toituvad surnud orgaanilisest ainest

BIOTROOFID – toituvad elusast orgaanilisest ainest (jagunevad kaheks: parasiidid, sümbiondid)

HÜÜF – seeneniit

MÜTSEEL – seeneniidistik

MÜKOTOKSIIN - eritavad seened, mis kasvavad toiduainetel, mürgised ainevahetuse jäägid.

MÜKORIISA – seente ja taimedevaheline kooselu

PLASMIIDID – DNA rõngasmolekul

ARHED – ürgbakterid, mis suudavad elada väga äärmuslikes keskkondades.
RAKUTEOORIA
Mõisted tsütoloogia, mükoplasma, prokarioodid, eukarioodid
Kõige suurem rakk on jaanalinnumuna , kõige väiksem rakk on mükoplasma, mis elab hingamisteedes.
Inimese kehas on kõige suurem rakk naise munarakk. Lihasrakud võivad olla umbes 30 cm pikad.
Rakuteooria põhiseisukohad:

taimed ja loomad on rakulise ehitusega

iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast, selle jagunemise teel

rakkude ehitus ja talitus on omavahel vastastikuselt kooskõlas.
Ainurakse kuju sõltub millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtest , mida suurem suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb liiga väikseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad, rakk jääb nälga.
EUKARIOODNE E PÄRISTUUMNE RAKK
Mõisted: rakumembraan, passiivne transport, aktiivne transport, fagotsütoos, pinotsütoos, tsütoplasma, rakutuum, karüoplasma, kromosoom, geen, ribosoom, lüsosoom, Golqi kompleks, inklusiooni, tsütoskelett, tsentrosoom
Rakumembraani ülesanded:

membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest.

membraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus ning väliskeskkonna vahel. See toimub transportvalkude abil. (passiivne transport, aktiivne transport, fagotsütoos, pinotsütoos).
Rakutuumas asub üks või mitu tuuma, ms osalevad rRNA sünteesis ja ribosoomide moodustamisel. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Kui rakutuum hukkub või kaob, siis hukkub peagi ka rakk. Kui seda aga ei juhtu, siis rakk kindlasti ei jagune.
Inimesel on 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks.
Ribosoomide ülesandeks on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita.
Golgi kompleksi ülesanne seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani moodustamisel.
MITOKONDER JA PLASTIIDID
MITOKONDER
Ülesandeks on varustada rakku energiaga. 2 membraanne ja kristad , sisemus on maatriks .
KLOROPLAST
Tülakoidid e lamellid. Ainult taimerakkudes.
Plastiide tekib juurde proplastiididest. Jagunevad kolme rühma (vastavalt värvusele)

leukoplastid

kloroplastid

kromoplastid
NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna.
TAIME JA LOOMARAKK
Rakukest koosneb tselluloosist. Ülesandeks on kaitsta ja tugisüsteem.
Vakuooli ülesanded:

veetalletajad

sinna kogunevad varuained

jääkained, mürgised ained

sisaldavad loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid
SEENED
Kõik seened on heterotroofsed organismid.
Seente ehitus: enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest hüüfidest, mis moodustavad omakorda mütseeli.
Seente paljunemine: nt pärmseened punguvad, suurem osa siiski eoste abil.
Seente tekitatud haigused:

seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine
mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimtegevuse käigus mürgiseid ainevahetusjääke.
Mükoosid on nakkushaigused, mitmesugused nahahaigused. Kõige tihedamini nakatuvad ujulates , spordisaalides
Süvamükoosid – harva esinevad, eluohtlikud. Levid tuvisita kaudu, leitud paljudel inimestel, kes põevad AIDSi.

Majavamm – igasuguste seeneeoste sissehingamine on tervisele ohtlik.
Seente ülesanded:

Olulised antibiootikumide tootjad
Toiduainetööstus
Olulised lagundajad

BAKTERID
Bakterid

ainuraksed
tuum puudub, selle asemel on tuumapiirkond e nukleoid
pärilik info rõngaskromosoomis
ümbritsetud kestaga, erinevatel bakteritel erinev + limakapsel , mis ei lase kuivada.

Piilid e karvakesed – nende abil kinnituvad üksteise külge ja sobivasse keskkonda.
Gaasivakuool nagu kaladel ujupõis, koosneb valkudest.
Plasmiidid aitavad sünteesida kasvukeskkonnas. Toodab ensüüme, mis muudab bakteri kasvukeskkonnas olevaid mürgiseid aineid ohutuks.
Erinevad kujud: kerabakterid e kokid , pulkbakterid e batsillid , spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, punguvad ja jätkudega bakterid, niitjad bakterid.
Paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Võib olla soodsatel tingimustel lühike (umbes 20 minutit). Enamike bakterite puhul 1-3 tundi.
Baktereid kasutatakse: farmaatsiatööstuses, toiduainetööstuses, keemiatööstuses, põllumajanduses, heitvee puhastamine, metalli kogumine.
Normaalne mikroflora: organismiga koos elavad bakterid. Kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus , ninaneelus, suguelundite limaskestadel jm. Kahjutu , sõltub inimese east ja toidust. Kehalõhn tuleneb sellest, määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikrofloorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikrofloora , tekivad haigused.
Patogeensed bakterid eritavad baktereid, mis tekitavad haigusi.
Botulismitoksiin kõige tõhusam toksiin.
Bakteriaalsed haigused:

Difteeria (kahjustab kurku ja kõri, võib põhjustada lämbumist)
Kopsupõletik (piisknakkus, kopsupiirkonnas olev kahjustus)
Puukborrellioos (ei saa vaktsineerida )
Salmonelloos (toiduga, munad, kanaliha )
Düsenteeria (toiduained ja pesemata käte vahendusel)
Teetanus (e kangestustõbi, haavade kaudu, kahjustab närve)
Tuberkuloos (hingamisteede kaudu, kahjustab kopse)
Gonorröa ( suguhaigus , kahjustab suguelundeid)

Raviks kasutatakse antibiootikume. Antikehad teevad kahjutuks bakterite poolt toodetud valgulisi toksiine. Oma eluajal bakterid ei ole toksilised, lagunema hakates osutub toksiliseks meie organismile.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 78 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katrin Kallastu Õppematerjali autor

Rakuõpetuse mõisted, seened, bakterid. Ülevaatlik dokument rakuõpetusest.

rakuõpetus seened bakterid rakuteooria mitokonder plastiidid taimerakk loomarakk raku organell mõisted

Sarnased õppematerjalid

docx

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membraansed organellid, nt.

Bioloogia

doc

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODID eeltuumsed, millel

Bioloogia

docx

Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobi

Bioloogia

odt

Rakk

Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikuj

Bioloogia

rtf

Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Ep

Bioloogia

docx

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organism

Bioloogia

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeli

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk