Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Naised keskajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suguvõsa, kirik, perekonnale, rase, keskaegänapäevaga, pühak, koduloomade, majaseenija, kõrtsi, elukutsed, abikaasadeütart, nunna, pikkune, rooma, muutmist, 1520, 1530, essees, omanud, omaette, hilja, juriidilist, lesk, ilmnesoonud, kuulsust, kodule, paikuuldudootmisest, sajandile, põllutöödel, arvepidamineingituna, suuremaidKeskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Keskaeg jaotatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks: varakeskaeg (5.-11. sajand), kõrgkeskaeg (11.-14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand-16. sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas 90 protsenti Euroopa inimestest maal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, mis tähendas, et naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda
Erinev oli aga abielu roll tavaliste inimeste ja aadlike/kõrgklassi hulgas. Kõrgklassi hulgas oli abielu peamiseks ülesandeks liitude kinnitamine ja varanduse edasi andmine. Seega osutus naise roll tühiseks ja mehel oli täielik võim naise omandi üle. Vaesemate kodanike jaoks oli abielul hoopis teine tähendus. Naine tegeles koduste majapidamistöödega peamiselt üksinda. Ka oli naise ülesandeks tervishoiu eest hoolitsemine, seega pidid nad tundma maarohtusid. Perekonnale teenisid lisaraha tütred rohkem kui pojad, kuna ketramine ja kudumine oli tulusam poegade tehtavast tööst. Suurimaks häbiasjaks oli vallaslapse sünnitamine, seega oldi mõnikord sunnitud abielluma rasestumise tõttu. Tihti abielluti aga vanemate kokkuleppe tulemusena. Suhtumisest naistesse annab hea ülevaate järgnev tsitaat: "Mehed teevad naistele mitmeti palju ülekohut, muret ja suurt vägivalda, juba kasvõi sellega, et on tugevamad ja naised
Levis uskumus, et naised on seotud nõiduse ja kuradiga ning neid hakati süüdistama erinevates halbades asjades. Arvatavaid nõidu hakati taga kiusama. Imikute suure suremuse pärast hakati ka ämmaemandaid nõiaprotsessides süüdistama. Perekonnaelu Varakeskaegset majapidamist oli võimatu ette kujutada naise osavõtuta. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud kokkuleppele, aga väga tihti otsustasid selle üle vanemad. Kiriku abielu puudutavad eetilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist. See kajastub karolingide aja piiskop Priminose kõnes, kus ta ütleb, et olgu naine kuitahes viljatu, inetu, vanaeit, haisev, arg, vihane, halbade kommetega, pillaja, juhm, õgard, kergemeelne, riiuhimuline või laia suuga, pead sa teda pidama, tahad või mitte
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti
Keskaegse kristliku ühiskonna käsitluste vastavalt kolmejaotuselises skeemis naistel mingit omaette kohta ei olnudki. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Ma arvan, et juba see näitab, et naise tähtsus ja väärtustamine on ajaliselt aina olulisemaks muutunud. Abielu naise tähtsaimaks ülesandeks oli kodu ja pere eest hoolitsemine. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahedega naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Sellest saame järeldada, et muudeks tegevusteks naisel sellel eluperioodil aega ei jäänud. Mehel oli naise üle ,,loomulik" võim. Naise nõrkuse ja alaväärsuse tõttu nõuti juba antiikajast peale, et tegevusväli, millel naisel on mingi sõltumatus, peab olema kindlalt piiritletud. Harv juhus polnud ka see, et naine oli täiesti ära lõigatud välismaailmast. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk
Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahedega naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Harv juhus polnud ka see, et naine oli täiesti ära lõigatud välismaailmast. 17.05.14 4 Perekond ja abielu 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Mehe võim naise omandi üle Naise ülesanne abielus oli mehele armastav naine ja hea ema olla Perekond ja lapsed olid keskajal väga tähtsad. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus.
mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vahele võrdõigusliku suhte. Ilma naiste kõrge tootlikuseta poleks keskajal hakkama saadud. Oli tavaline, et naised töötasid
nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis roll: nendest sõltus perekonna heaolu ja käitumisest perekonna au, kogu majapidamine oli nende õlul ning nende kohustuseks oli ka lisasissetulekute hankimine, kuna tütarlapsed hankisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatasu kui pojad meeste tööga. Samuti pidi ka naine suguvõsa koos hoidma, kindlustades abikaasade vahelise üksmeele ja ära hoidma konfliktid. Vaatamata naiste nõrkadele õigustele oli neil siiski küllaltki hea elu, sest mees pidi oma naist üleval pidama ja talle andma kõike, mida ta vajab. Naiste majanduslik positisioon oli nõrgem kui meestel. Nende tööjõudu väärtustati vähem kui meeste oma, sest tavaliselt sama tööd tehes said naised meestest vähem palka. Naiste
enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. 2013 Keskaja perekond Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Vältida igasugust laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu, sünnitada järglasi ja aidata kaasa oma uue suguvõsa püsimisele, anda truult tema käsutusse oma keha ja kaasatoodud varad, need olid ülesanded, mis pandi naisele peale võib-olla tungivamaltki kui kohustused abikaasa vastu. Pruudiks antud naine tegi läbi kahekordse ümberpaiknemise, ta siirdus abikaasa majja ning lisaks sellele liikus ta ühiskondlikult kõrgema positsiooniga perekonda, või allapoole. Perekondade au liikus kahel tasandil. Et abielu oleks ühiskondlikult tunnustatud, nõuti olenemata keskonnast, ajastusest ja kehtivast
Rooma abielu polnud juriidiline suhe ning ühiskonda ei huvitanud teiste eraelu. Ka lahutus oli igaühe eraasi. Kumbki abikaasa säilitas õigused oma varanduse üle ja kumbki vastutas eraldi oma võlgade eest. Keisriaja naised pärisid ja pärandasid varandust, kontrollisid oma kaasavara, vabastasid orje, müüsid ja ostsid maad ning jagasid rikkalikuly ja vabalt annetusi. Lastele kehtestati seaduslik pärandiosa. Sama seadust kasutati ka emapoolse pärandi puhul. Lapsed kuulusid mehe perekonnale, sest neil oli isa nimi. Poegade ja tütarde võrdõiguslikkus pärijatena tõstis naiste majanduslikku iseseisvust. Roomlased hakkasid lisama oma nimele ema nime, selleks, et rõhutada oma sidet emaga. Naised käisid oma varandusega ümber nagu tahtsid. Lapsed olid kõige tähtsamad pärijad. Tekib küsimus, et mille või kelle heaks naised oma varandust kasutasid. Naised nagu mehedki seisid esmalt oma suguvõsa ja perekonna asjade ja au eest. Abielu ja lahutus
Naise elu keskajal Keskaeg on umbes tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vana- ja uusaja vahel. Keskaeg paigutatakse tavaliselt vahemikku 5.sajand kuni 15.sajandini. Lisaks jaotatakse keskaeg kitsamateks perioodideks: varakeskaeg (5.-11.sajand), kõrgkeskaeg (11.sajand kuni 14.sajandi lõpp) ning hiliskeskaeg (15.sajand-16.sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas umbes 90 protsenti Euroopa elanikest maal. Peres oli umbes 5-7 last ja see tähendas, et naine oli tihti rase ning hoolitses kodus laste eest kuni nende täiskasvanuks saamiseni. Põhiliselt olidki naised seetõttu kodused ja kasvatasid lapsi. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi seisus oli usulisest seisukohast kõike korgem ja turvalisem aste, lesk keskmine ja madalaim oli abielu. Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate
pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja ja vastutaja, aga pidi samas täielikult mehele alluma. Suhteliselt palju on teada omaaegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Heebrea tsivilisatsioon toetus perekonnale kui algüksusele, perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekond oli patriarhaalne, aga naisi austati siiski rohkem kui enamikus teistes kultuurides. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas oli tekkinud mõiste ,,abielulised kohustused", mis olid rangelt reglementeeritud nende täitmine takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist.
Omamoodi revolutsiooniks sai kiriku poolt algatatud nõudmine, et abielu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled oma jah-sõna ütlema, visalt kasvas ka armastusabielude osakaal. Kui naine abiellus tuli temaga kaasa anda ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue perekonna. Seega naise seksuaalne truudus oli perekonna kese ja seda tuli valvata üpris hoolega. Naine võeti vahel endale enne tema suguküpseks saamist ning keelatud olid lapsed, kes olid sündinud vähem kui 8 kuud peale abielu
õnnestumise põhinäitaja. SEKSUAALFUNKTSIOON Tänapäeval ühiskond suhtutakse varasemast tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, ammugi pole need enam karistatavad. Perekond pakub turvalisemat seksuaalsuhet, eriti tänu armastusele, lugupidamisele. Seksuaalsuse 4 dimensiooni: - soojätkamine - armastus - nauding - sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida
põhinäitaja. SEKSUAALFUNKTSIOON Tänapäeval ühiskond suhtutakse varasemast tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, ammugi pole need enam karistatavad. Perekond pakub turvalisemat seksuaalsuhet, eriti tänu armastusele, lugupidamisele. Seksuaalsuse 4 dimensiooni: soojätkamine armastus nauding sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita.
Nad pidasid ka palju muid ameteid: olid juuksurid, lillepärgade punujad, purpuri valmistajad, pagarid. Naisi leidus ka raskematel aladel nagu keraamikatöökodades. Veel üheks majanduse valdkonnas, kus naised tegevad olid, oli tellisemaa omanikuks olemine. See sai võimalikuks läbi pärimisõiguse ja abieluseaduse, mis olid ajaga liberaliseerunud. Tellisemaad püsisid perekonnas ning tihti peale pärandati ka emadele ja tütardele. Roomlased üritasid pidada Rooma ümber olevaid maid ühe suguvõsa käes. Maaomandit hinnati Roomas alati äärmiselt kõrgelt ning see asjaolu ilmnes ka tellisepitserite andmetest. Ühiskonna kürgemates kihtides jätsid vanemad varanduse lastele ning ei eelistanud meessuguliini, mis omakorda oli äärmiselt kasulik naistele. Ühtlasi mängis naiste jõukusel suurt rolli tuumperekonna olulisus. Mehed pärandasid naistele oma varad ning naised pärandasid tihti peale tütardele vara. Tütardele pärandamist seletab ka nähtus, et tihtipeale olid tütred ainsad
Isa roll ja lapse kasvatamine perekonnas. Kui perre sündis laps, oli ema lapse pärast hirmul selle hetkeni, kui isa tema jalge ette asetatud imiku oma kätele tõstis. See rituaalne žest kinnitas, et isa tunnistab sündinu oma seaduslikuks lapseks. Isa otsustas, kas laps üles kasvatada, ära heita, müüa voi lihtsalt tappa. Isa võis last mitte vastu võtta. Siis visati laps lihtsalt välja. Vigased lapsed visatigi alati ära, sest juba nende sündimine oli perekonnale halb enne. Sageli tapeti ka lapsed, kes juhtusid sündima mõnel õnnetul päeval, näiteks valitseja või kangelase surmapäeval. Lapse ellu jätmine oli isa otsustada. Äraheidetud maimukesed (kui neid kohe ei lämmatatud) toodi Rooma juurviljaturule ja asetati spetsiaalsele samba jalamile. Sinna toodi ka terveid imikuid ja keegi nad üles korjas, muutusid nad kasvataja orjadeks. Esines juhtumeid, kus sääraseid lapsi meelega sandistati ja saadeti siis kerjama.
levitamine on see, mille Koraan hukka mõistab.11 9 Kaugia, S., lk 71 10 Wilkinson, P., Usundid. Varrak 2009, lk 136 11 Wilkinson P., lk 137 5 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS Perekond on moslemite elu ja ühiskonna peamise aluseid. Koraan on täis muslimi perekonnaelu ja selle korralduse kohta käivaid eeskirju, piiranguid ja hoiatusi ning perekondlikud sidemed on ühiskondlikest sidemetest kõige tugevamad. Ustavus ja pühendumine perekonnale on olulisemad kui ükski muu sotsiaalne ustavus. Kõigi perekonnaliikmete suhtes on kindlad käitumisreeglid ja suhtlemistavad. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse peavad nooremad pereliikmed alati suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikkusega. 12 Selleks, et kindlustada pere ja ühiskonna morralne väärikus, oodatakse moslemimeestelt ja – naistelt teatud käitumismallide järgmist. Mõlema soo esindajatelt oodatakse tagasihoidlikult
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. Nagu juba mainitud Ilu j
Omamoodi revolutsiooniks sai kiriku poolt algatatud nõudmine, et abielu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled oma jah-sõna ütlema, visalt kasvas ka armastusabielude osakaal. Kui naine abiellus tuli temaga kaasa anda ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue perekonna. Seega naise seksuaalne truudus oli perekonna kese ja seda tuli valvata üpris hoolega. Naine võeti vahel endale enne tema suguküpseks saamist ning keelatud olid lapsed, kes olid sündinud vähem kui 8 kuud peale abielu. Naine oli omaenda viljakuse ohver
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja n
Seisuste arv varieerub autori suva järgi, kuid need alati koosnesid tegelikult kahest hierarhiast, milleks oli vaimulik ning ilmalik. See hierarhia oli siiski paindlikum, kui ordudeaegne hierarhia. Ei kujutatud enam ülestikku seisvaid ordusi vaid hanereas paiknevaid seisusi. Ühiskonnapilt desakraliseerus ning see tõi omakorda ühiskonnastruktuuride killustumise. Desakraliseerumine ei olnud meelt mööda kirikule, kuid nad olid sunnitud sellega siiski leppima. Siiski kleepis kirik igale klassile omase patu sildi ja sisendas neile ametimoraali. Ühiskonna kolmeosalise skeemi hävingu põhjustab linnade õitseng XI-XII sajandil. Keskaja kristlik maailm kujutas endast kahevõitluse maailma, sest pikka aega samastas keskaja kristliku maailma totalitaarne süsteem head ühtsusega ja kurja erisusega. Olulisim vastasseis keskaja vältel ühiskonnas oli vaimulik ja ilmalik. Kristliku maailma liidriteks olid vaieldamatult paavst ja keiser/kuningas. Keskaega
lastel, seega oli ta oma abikaasa või tema isa või vanaisa manus'e all. Tema vara, sealhulgas kaasavara, läks abikaasa või tema pater familias'e omandusse ning tal oli samasugune pärimisõigus nagu ta lastel, kaotades samal ajal need õigused oma sünniperes. Cum manu abielu üritas heastada naise võõrast olemust, muutes ta pseudo-tütreks. Tema õiguslik suhe oma abikaasaga oli analoogne laste ja isa vahelisele suhtega. 8 Selline abielu sobis patriarhaalsele perekonnale. Eluolu arenedes muutus see abieluvorm aga liiga rangeks. 5.1.2. Abielu sine manu Sine manu abielus jäi naine vormiliselt abikaasa perekonnast eraldatuks. Kui tal oli elavaid meessoost sugulasi, jäi ta nende potestas'e alla, väljaarvatud juhul, kui ta oli seaduslikult vabastatud. Vastasel korral jäi ta iseseisvaks (sui iuris), oma finantsküsimuste perenaiseks, 7 H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2007, lk 86 8 A. Staples
Lapsed jäid viimasel juhul küll siiski mehe perekonna koosseisu, sest põlvnemist arvestati Roomas isaliini pidi. Leskesid ja eriti noori naisi ärgitati uuesti abielluma nii meditsiinilistel põhjustel kui ka ühiskonna silmis taas voorusliku ning auväärse abikaasa ning ema rolli täita. Igal juhul oli naised, kes lesestumise või lahutuse järel üksinda jäid tihtipeale raskes olukorras, jäädes sõltuma erikohtlemisest võimudelt või suguvõsa (vanemate meeste) abist. Üldiselt oli rooma naisel aga võrreldes näiteks kreeka naistega tollel ajal oluliselt rohkem vabadusi. Erinevalt kreeka naistest, kes olid kodudesse praktiliselt vangistatud ning ei osalenud sotsiaalses elus, mõisteti rooma naise rolli kui oma mehe kaaslast ning abilist, kes on tema kõrval pidusöökidel ja koosviibimistel (kuigi neil polnud varase vabariigi ajal lubatud veini juua ning naised pidid koosviibimistel alati istuma sirgelt, mitte nõjatudes) ning aitab
kui raskeks katsumuseks. Kogu haarem säras igat värvi tuledes, selle asukad askeldasid ringi, valmistudes nädal aega kestvaks sünnipäevapeoks. Eunuhhid Ajaloost on teada mitut eri tüüpi eunuhhe: on sünnipäraseid eunuhhe, on neid, keda on kastreerinud teised mehed, ja neid, kes on vabatahtlikult valinud kastreerimise, et säilitada kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni jõudmisel õhutas samuti kastreerimisele. Katoliku kirik kastreeris poisikesi veel renessansi ajalgi, et need saaksid Sixtuse kabelis tiiskanti laulda. Et saavutada uuesti pattulangemise-eelset seisundit, kastreerisid õige paljud ennast ise, tehes sageli endast sandid, sest kasutasid selleks lauanuge, teravaid kive ning isegi klaasitükke. Muslimitest orjakaupmehed õhutasid mõningaid suguharupealikuid Aafrikas oma inimesi vabatahtlikult orjaks müüma. Nii tekkis ülikasulik äri.
Arvan, et tööelu ja pereelu ühildamine on kindlasti raske aga asi peaks olema balansis. Nii meestel kui naistel peaksid olema võrdsed õigused ja kohustused osaleda mõlemas. Palju Eesti ja Euroopa uuringuid viitavad töö ja pereelu ühitamise raskusele. Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel leidis 2004. aastal 88% Eesti elanikest, et inimese prioriteediks peaks olema tema perekond ja samas ligi pooled inimesed tõdevad, et töö ei võimalda neil pühendada piisavalt aega oma elukaaslasele ja perekonnale. Loodame, et inimesed leiavad elus balansi ning koduste tööde jaotus muutub võrdväärsemaks ning sellised ühiskonna poolt tekitud normid, et mees peab tooma raha sisse ja naine lastega kodus istuma kaovad. Kasutatud materjalid: Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013 Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL:
Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid.
kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid.
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism.................................................
samaväärseks ta sakramentidega kunagi ei saanud.13 Sellest hoolimata saab tõmmata paralleele rüütlite ja preestrite vahel. Üheks sarnasuseks on kindlasti see, et rüütlid nagu ka preestrid määrati ametisse eluks ajaks ning nad mõlemad teenisid omal moel Jumalat. Siinkohal tekib minu arvates järgmine vastuolu. Kuidas saab teenida Jumalat inimene, kes peab lahinguid au ja kuulsuse nimel, mis pole ühele vaimuliku kindlasti kohane? Samuti mõistis kirik hukka ohtlikud turniirid, kuid taaskord leiti ka sellele probleemile lahendus. Rüütlid rõhutasid, et usk ja turniirid on omavahel kooskõlas, sest turniirid pidid aitama kirikul leida uusi toetajaid ning igat turniiri alustati religioossete talitustega.14 See omakorda näitab, et mitte kõik vaimulikud polnud turniiride pidamise vastu. 11 Samas, 12 Duby 1997, lk. 73. 13 Le Goff, Jacques. Keskaja inimene. Toimetaja Ursula Vent. Tõlkinud Janika Sild, Heigo Sooman, Heete Sahkai. Avita
annaabi.ee 
