Referaat - nafta (0)

Tiitelleht
Nafta 3
Ajalugu 3
Nafta tekkimine 4
Nafta töötlemine 4
Kasutus 4
Nafta lõppemine 4
Suurimad nafta tootjad 5
Kasutatud materjalid 5

Nafta

Nafta koosneb:
Süsinikust 82-87%
Vesinikust 12-15%
Väävlist 1,5%
Lämmastikust 0,5%
Hapnikust 0,5%
Metallid
Mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine
Nafta (kreeka k naphta) koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningate leiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites. Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne, kuid molekulaarne koostis väga keeguline. Peamised ühendid jaotatakse kolmeks:

• Parafiinid – nt asfalt, keemiline valem CnH2n
  
• Nafteenid – nt benseen , keemiline valem CnH2n
  
• Aromaatsed ühendid – keemiline valem CnH2n-6
  

Aromaatsed ühendid moodustavad nafta koostisest väikse osa. Kuna nafta koosneb mitmest erinevast ühendist, siis on raske välja tuua keemis- ja sulamistemperatuuri. Keemise algtemperatuuriks peatakse tavaliselt 30-100 kraadi. Arvestada tuleb siiski ka sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad põhjustada probleeme näiteks masinatel , mida kasutatakse külmas kliimas. Hangumistemperatuuriks on -60 kuni -25 kraadi.

Ajalugu

Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas ja Egiptuses juba 6000-4000 eKr. Esmakasutamise au omistatakse siiski sumeritele. Aja jooksul arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja nõudluse kasvades hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Kui pinnapeale imbunud naftast enam ei piisatud, rajatigi 1859 . aastal Hiinas esimene puurauk . Enam-vähem tänapäevane puurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860. aastail. 1973. aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe.
Tänapäeval toodetakse naftat enamasti puuraukude kaudu, rohketi ammutatakse naftat ka mandrilaval mere põhjast.

Nafta tekkimine

Nafta algaineks on arvatavasti olnud elusaine ehk miljoneid aastaid tagasi nii meres kui ka maal elanud loomad ja taimed. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Elusaine mittetäielikult lagunenud jääkide põhja sadenemisel tekkisid merepõhja paksud kihid elusainet, mis on naftaks muundunud anaaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide mõjutusel. Suurenev rõhk ja temperatuur viisid elusaine lagunemiseni kergemateks molekulideks, ning rõhu tõttu hakkasid nad liikuma lähtekivimist ülespoole. Esialgu moodustasid süsivesinikud sellest vaid tühise osa. Protsess algas 2-3 km sügavusel ning nafta liikus üles senikaua , kuni tuli vastu kivimikiht , mis ei ole vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Maapinna kerkimise tulemusel on need kihid hiljem maapinnale lähemale sattunud.

Nafta töötlemine

Nafta töödeldakse ümber vedelkütusteks, määrteõlideks ja teisteks saadusteks , näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks ja seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias.
Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevade ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimisseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi, diiselkütust. Atmosfääridestillatiooni jääki, masuuti, kuumutatakse uuesti toorahjus ja destileeritakse uuesti ühes või mitmes vaakumkolonnis. Saadakse rasket gaasiõli ja määrdeõlisid, neid töödeldakse uuesti mitmesuguseid tehnikaid rakendades (krakkides, regormeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pörast rafineerimist kütuste, määrdeõlide jms saadustena.

Kasutus

Nafta on üks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel . Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.

Nafta lõppemine

Nafta on taastumatu energiaressurss, ning kuna tema tähtsus koos tarbimishulgaga on aina kasvanud, siis ei või enam keegi päris kindel olla, kui kauaks naftat veel jätkub. Isegi, kui nafta oleks taastuv, ei suudaks ta piisavalt kiiresti ja piisavas koguses taastuda . Ainuüksi ühes päevas pumbatakse välja üle 80 miljoni barreli (1 barrel on 159 liitrit). Teadlased väidavad, et maailma suurim naftaväli Ghawar ning teised Saudi- Araabia väljad on ammendumise äärel, sest üha suurem on puuraukudest väljuv vee kogus. Need puuraugud andsid aga märgatava osa kogu maailma naftast. Seega peavad inimesed hakkama välja mõtlema lahendusi, kuidas ja millega naftat asendada . Ette on näha suuri muudatusi maailma elukorralduses.
Nafta lõppemisega suurenevad mitmekordselt ka nafta hinnad. Praeguses naftanäljas püüab igaüks endale kindlustada varusid nii pikaks ajaks, kui võimalik.
Ka Kenneth S. Deffeye on öelnud: „Hea uudis on see, et OPEC ei kontrolli enam naftahinna üle. Halb uudis on see, et keegi ei kontrolli naftahinna üle.“

Suurimad nafta tootjad

Järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas):
Saudi Araabia – 10,37
Venemaa – 9,27
Ameerika Ühendriigid – 8,69
Iraan – 4,09
Mehhiko – 3,83
Hiina – 3,62
Norra – 3,18
Kanada – 3,14
Venezuela – 2,86
Araabia Ühendemiraadid – 2,76
Kuveit (OPEC) – 2,51
Nigeeria (OPEC) – 2,51
Suurbritannia – 2,08
Iraak – 2,03

Kasutatud materjalid

http://www.bioneer.ee/bioneer/maailm/Nafta_leiukohti_otsitakse_satelliitide_abil.aid-3759
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/7kytused/7-7-1-3.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta
http://www.tuumajaam.ee/index.php?id=10651
5