ja juunis. Loodusohtudena võivad esineda põuad, üleujutused, äikesetormid, maavärinad. (1;5;6) India kogu taastuva vee allikaid on hinnatud 1,907.8 km3/aastas. Põhjaveest on võetud kasutusele vaid 35%. Umbes 44 miljonit tonni prahti veetakse igal aastal India veeteedel. Põllumaaks kasutatakse 56% maast. Mustad mullad on niiskuskindlad ning nendel eelistatakse kasvatada puuvilla ja linaseemneid. Metsamuldi kasutatakse tee ja kohvi istandusteks. India 5,4 miljoni barreli nafta varud asuvad Mumbais, Assamil, Cambays, Krishna-Godavari ja Cauvery suletud lahtedes. India omab 17 miljonit kuupjalga maagaasi ning ka uraani. Seal on 400 kuumaveeallikat, millega toodetakse geotermaalenergiat. 4 India tähtsamad väljaveetavaid maavarad on rauamaak ja lihvitud teemandid. Ka kivisöevaru on suur. Hiljuti tegevast alustanud terasetööstus on vabaturureformide üks tulemusi. Terase
turunõudlust kala- ja teiste mereandide järele 20 %. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% · soojuselektrijaamad: 64,8% (580 mrd kWh) · tuumaelektrijaamad: 25% ( 223 mrd kWh) Varud Elekter: 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW) Kütus: 17 183 brf/d
[4] Kosmosest paistab Maa helendava sinana ketta või sirbina olenevalt sellest kas Päikest valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt vaatleja poole pööratud. Maal on arenenud rikkalik taimne ja loomne elu. - Maavarad ja veevarud. Maavarade maailmavaru arvestus on ebaühtlase uurituse ja erinevate hindamisaluste tõttu ligikaudne. Põlevate maavarade üldgeoloogilised maailmavarud on hinnangute kohaselt järgmised: kivisüsi, nafta, maagaas, turvas ja põlevkivi. Veevaru on hinnnagu järgi 1,45 miljardit km3 , sellest moodustab aastane sademete hulk 520 000 km3 . Jõgede aastane äravool arvatakse olevat 37 400 km3 . - Mullastik. Maailma mullasrikus eristatakse 2 suurt mullatüüpide rühma: tasandike mullad ja mägialade mullad. Tasandike mullad jagunevad järgmiselt: polaarvöötmete mullad, mõõdukalt jahedate ja niiskete piirkondade mullad, parassoojade ja ja kuivad
Free Trade Agreement (FTA). Kuigi 2008 aasta majanduskriis mõjutas tugevalt ka Kanadat siis taastus nende majandus väga hästi. Juba 2009. aasta keskel peeti Kanada pankasid maailmas tugevamaite hulka ning sealt alates on majandus ainult paremaks läinud. Nagu ka teise arenenud riikide puhul on majanduses domineerivaks teenindav pool kus töötab ligi kolm neljandiku kodanikest. Riigi kaheks peamiseks tööstusalaks on metsaraie ning nafta. Eeltoodud kahele lisandub veel suures mahus toimuv kala- ning teiste mereloomade püük ning riigi keskosas ka massiline autode nin lennukite tootmine. Kanada on maalimas esikohal kulla, teemantite, nikli ning uraani tootmisel. Kanada suurimad loodusvarade kaevandajad on EnCana, Cameco ning Goldcorp. 2013 aasta seisuga on töötus Kanadas 6.9% Kanada majanduses mängib suurt rolli eksport. Ekspordist 58% moodustavad loodusvarad mille hulka kuuluvad põllumajandustooted, metsandus ning kaevandus
Ka kivisöevaru on suur. Hiljuti tegevust alustanud terasetööstus on vabaturureformide üks tulemusi. Terase sisseveole on nüüd kehtestatud madalam toll, kuid tööstus on siiani väliskonkurentsile vastu pidanud ning eksport on suurenenud. Siiski on tootmine mis tarbib kuni kaks korda rohkem energiat kui mõned välismaised konkurendid, rahvusvahelisi norme arvestades liiga kulukad. Riik ei suuda rahuldada oma maa elektrienergiavajadusi. Peamised energiaallikad on sisseveetav nafta ja kivisüsi. 1997. aastal oli kavas võimsust 31 000 MW võrra suurendada. Äsjane plaan suurendada Maharashtras tootmisvõimsust USA-st juhitud konsortsiumi Enroni investeeringute abil takerdus vaidlustesse, sest BJP valitsus lükkas läbirääkimised ajutiselt edasi, et rahustada välismaaga sõlmivate äritehingute vastaseid natsionalistlikke rühmitusi. Mõned faktid: India kasutab 549 109 barrelit naftat päevas. Varu: 6 049 068 000 barrelit.
saadakse taimekasvatusest. Ka metsadel on Brasiilia majanduses oma osa. Metsadest varutakse ehituspuitu, parapähkleid ja karnauubavaha. Põlevkivi ressursid protsentuaalselt maailmas -5- Riigi majandusorganisatsioonid Riik kuulub kahte majandusorganisatsiooni, milleks on WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon ja teine MERCOSUR- tegevuseks regiooni majanduslik koostöö. Mõnevõrra kuulub ta ka OPEC'isse- nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine, sest selle liikmeks on Venezuela ja Venezuela on omakorda Brasiilia osa. WTO on asutatud 1497. aastal ja Brasiilia liitus sellega 1. jaanuar 1995 ning see majandusorganisatsioon on ka nendest kolmes kõige vanem. MERCOSUR on loodud 1991. aastal, mis pole just kõige vanem organisatsioon ja OPEC on loodud 1960. aastal. Riigi rahvusvahelised organisatsioonid
Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud
kristalse aluskorra kaljud. 12 Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. 13 Rahvastik Taani Kuningriigis elab 5,2 miljonit elanikku, lisaks Fääri saartel 47 000 ja Gröönimaal 55 000 inimest. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8% Taani rahvastikust. 85% Taani rahvastikust on luterlased, 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Riigikeel on taani keel, ent ärikeelena on
annaabi.ee 
50 punkti
~ 6 lehte
26 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid