Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Liblika lein" sisukokkuvõte (0)

4 HEA
Punktid
Lein - Mälestame sõpra sügavas leinas. Seisatugem vaikses leinas selle kalmu ees
Liblika lein
autor- Kristiine Kuremaa
Kristiine Kuremaa on sündinud 1. detsembril 1990 Paides . Ta on Eesti kirjanik. Ta lõpetas aastal 2010 Paide Gümnaasiumi.
Aastal 2008 avaldati tema romaan "Jäätunud võõras", mis pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Kirjanduse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel esimese- teise koha. 2011. aastal märgiti tema raamat "Liblika lein".
Kristiine Kuremaa õpib Tartu Ülikoolis.
sisu kokkuvõte
Miia on 17. aastane tüdruk. Tal on olemas kõik väärtuslik. Ideaalsed vanemad, ilus kodu, parim sõber. Tema parim sõber on ta klassivend Martin. Nad on juba lapsestsaadik kogu aeg ninapidi koos olnud. Nad lähevad igal hommikul koos kooli, tulevad koos koolist koju ning on ka vabal ajal koos. Koolis läheb Miial suhteliselt hästi.
Kui koolivaheaeg saabus pidi Miia minema oma tädi Annika juurde, Soome, sest ta vanemad pidid minema tööreisile Ameerikasse. Miia läks Soome. Nad käisid Annikaga poodides ja olid niisama. Ühel päeval helistati Annikale ning ta tuli nuttes Miia juurde ja ütles, et teel Ameerikasse kukkus lennuk alla ning Miia vanemad hukkusid. Miia sai suure šoki, sest ta ei teadnud, mis ta elust edasi saab. Õnneks oli Miial vanem õde Heli, kes lubas tulla Eestisse Miia juurde elama, et teda aidata. Miia ja Heli polnud väga ammu suhelnud ning nad pole juba lapsest saati hästi läbi saanud, sest nende iseloomud on väga erinevad. Kui miia Eestisse tuli oli Heli tal bussivastas ning nad hakkasid kodu poole minema. Miia sai teada, et Helil on mees Toomas. Heli oli veel Miia ülikooli pannud , ilma Miialt nõu küsimata ning tegi veel palju asju Miia eest ära. Miial ei jäänud muud üle, kui hakata ülikoolis käima, sest ega raha laristada polnud ja ülikool maksab päris palju. Miia elu oli juba päris normaalne, kui ühel päeval tuli Heli Miia juurde ja ütles talle, et Miia pärisisa elab veel ning teda kasvatas hoopis kasuisa. Miia oli väga pettunud ning väga vihane , et talle seda alles nüüd räägiti. Tema pärisisa nimi olevat Meelis . Miia oli oma vanemate peale väga solvunud. Ta sai teada, et Meelis lihtsalt jättis nad maha. Miia tahtis väga Meelist üles otsida, sest Meelis on ikkagi ta pärisisa. Miia otsis netist tema kohta päris palju infot ning sai teada, et Meelis elab samas linnas. Ta jalutas tihti majast mööda, kuid kunagi ta ei läinud sinna sisse. Majast üle tee bussipeatuses istudes kohtus ta ühe asotsiaaliga,Helmutiga, kellega nad seal rääkisid. Koolist leidis ta ka endale Priidu, kellega oli neil lühikest aega ka suhe. Miia sai, aga aru, et ta armastab endiselt Martinit ning jättis Priidu maha. Priit leidis endale peagi uue tüdruku ning Miia ise kohtus Martiniga, kellega nad alustasid ka suhet. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut. Miia palus seda lugemiseks ning leidis, et see on väga hea. Ta sai raamatust teada, et Helmutil on kunagine armastus Berta Narruste, keda ta siiani armastab. Miia uuris seda asja natuke ning sai teada, et Berta töötab siin samas lähedal poes.
Üks päev kõndis ta jälle oma isa aia taga ja astus sisse. Ta sai oma isa Meelisega vesteldes teada, et tal on poeg Rasmus ja naine. Meelis oli väga üllatunud kuuldes, et Miia ema on surnud. Järgmine kord, kui Miia Meelisele külla läks kohtus ta ka Meelise naise Silvia ja Rasmusega. Miia sai teada, et Meelisel on vähk ja Rasmus ei taha, et Miia Meelisega suhtleb, sest see koormab isat veel rohkem. Mõne aja pärast saigi Miia teada, et Meelis suri ära. Miia oli väga kurb, kuid siiski õnnelik, et ta vähemalt nägi oma pärisisa.
Miia läks Helmuti juurde ning rääkis talle kõik ära. Miia mõtles, et Helmut võiks ülikonna selga panna ja Berta juurde poodi minna ning temaga rääkida. Helmut tegigi seda. Miia läks teisele poole teed seda vaatama. Mõne aja pärast tuli Helmut poest välja nägu naerul . Miia ootas teisel pool teed ning Helmut hakkas just ütlema, et ta palus Bertat omale naiseks . Tuli läks roheliseks ning Helmut ja Miia hakkasid üle tee tulema kui järsku tuli kiirendades auto . Miia astus paar sammu tagasi, kuid....
Inimesed jooksid ülekäigurajale. Seal lamas uut elu alustanud Helmut. Surnuna. Miia oli väga kurb. Miia viis Helmuti raamatu ilmutusse ning raamat sai väga kuulsaks .
Mõne aja pärast sai Miia teada, et ta on rase , Martinist. Ta teatas sellest Martinile, kellega ta oli just lahku läinud. Kui Martin sellest teada sai, hakkas ta kohe Miia poole sõitma. Miia istus voodil ja ootas Martinit, aga ta ei jõudnudki. Miia helistas talle, kuid keegi ei vastanud, kuni võõras mehehääl küsis, et kes Miia Martinile on. Ja siis kõlas kaastundeavaldus .
Kõige põnevam koht:
Kõige põnevam koht oli see, kui Miia sai teada, et ta on Martinist rase.
Arvamus:
Minuarust oli see väga supper raamat. Soovitan seda kõigile, eriti tüdrukutele.
Liblika lein-sisukokkuvõte #1 Liblika lein-sisukokkuvõte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ruttike123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus
7
docx

Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus?

Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun

Kirjandus
Liiseli võti-
4
docx

"Liiseli võti"

Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi tulles oli vihane ning hakkas L vägisi suudlema, see ei meeldinud L-le, ning tõukas teda. G kukkus voodist välja ning seejärel lõi G L-i nii, et terve nägu oli verine. Mees läks minema. Tuli hommikul ja vabandas. L otsustas algul ära kolida, kui mõtles siiski G võimaluse anda. Paar kuud oli kõik ok. Siis avastas L, et ta on rase. G oli kindel et tuleb

Kirjandus
Tõde ja Õigus I-V osa
5
doc

Tõde ja Õigus I-V osa

TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta

Kirjandus
Nimetu
11
docx

Nimetu

LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte
5
docx

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja män

Kirjandus
Talvehullus
1
doc

Talvehullus

Kokkuvõte Talvehullus Marianne Harju See on arenevate hingede ja eksinud südamete lugu. Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on ühtlasi ka Kati salajane ihalusobjekt. See on lugu talvest, mil need noored avastavad, et vajavad muutust. Talvest, mille jooksul nad läbivad olulise etapi suureks saamise teel. Maribel on 9. klassi tüdruk, tema parim sõber Kati, kes armastab salaja ka Krisi, käib aga 8. klassis. Tänu Katile kohtas Maribel Meelist ja tänu Meelisele tutvuti ka ülejäänud kambaga. Maribel elab koos oma ema ja väiksema venna Pauloga, viimane on Maribeli jaoks kui ingel, sest aitab teda iga probleemiga, isa elab tal Saksamaal. Robert kes on suur poeet, elab koos oma emaga väikses kor

Kirjandus
Meelis-Enn Kippel
3
docx

"Meelis" Enn Kippel

Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja söögivarud. Selleks, et Le mbitu usust ei taganeks

Kirjandus
Villu võitlused- Eduard Bornhöhe
3
doc

"Villu võitlused" Eduard Bornhöhe

VILLU VÕITLUSED Eduard Bornhöhe Kõik pidasid Sepp Villust lugu. Ta oli kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Ta nägi umbes selline välja: üle kuue jala pikk, keha nagu tamme tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada. Tema peremees komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas elupäästjale sepapaja ja jättis selle täiesti Villu hooleks. Kuid keset linnamüüre Villule ei meeldinud ja talle ehitati linnast eemale uus sepapada. Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta aga v

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun