Naeru ja huumori mõju inimese psüühikale (0)

Naeru ja huumori mõju inimese psüühikale

Naeru ja huumorit on palju uuritud ning selle kohta on palju uurimusi tehtud, et kuidas täpselt mõjutab see inimesi ning kas heas või halvas mõttes. Peaaegu kõik neist uuringutest on jõudnud samale järeldusele- naer mõjub inimesele hästi. Kui see inimestele hästi ei mõjuks, ei kasutataks meie ühiskond naeru kui ravimit oma muredele. Ometi võib olla naer ka väga võimas relv ning seda peab oskama kasutada. Kuidas siis suhtuda naeru, on see meile hea või halb?
Uurisin erinevaid huumoriteraapia kodulehti, et näha, kuidas asjatundjad ise põhjendavad naeruteraapia tähtsust. Leidsin, et läbi naeru ja huumori saab leevendada nii füüsilist ja emotsionaalset valu kui ka stressi. Lisaks aitab pidev naermine kiirendada haigusega toime tulekut. Naeruga vallanduvad ajus endorfiinid , mis aitavad valu kontrollida, just seetõttu ongi naeruteraapia haigete seas väga kiiresti tuure kogumas. Selleks ei pea aga haige olema, et vajada ellu huumorit. Huumor parandab ka üldist elukvaliteeti.
Arvan, et iga inimene võib ka oma seltskonnas täheldada, et inimesed, keda on kergem lõbustada on ka üldiselt rõõmsama ellu suhtumisega. Inimesi tõmbab heatujuliste isikute poole, neist peetakse lugu ja neid nähakse sümpaatsetena. Positiivsed vaated elule suunavad ka inimese psüühikat paremuse poole, kuna sellisel juhul suudavad inimesed raskustele kergemini otsa vaadata, nende üle naerda ning iseendaga rohkem rahul olla. Probleemiks muutub asi siis, kui inimesed naeravad, et mitte välja näidata oma tundeid.
Nagu mainisin ka alguses, siis naer võib olla ka ohtlik. Tihtipeale kasutatakse huumorit tõe varjamiseks ja emotsioonide peitmiseks, kuid naer võib olla ka tugev relv, eriti poliitikas ja meedias. Lugesin Postimehe artiklit, kus oli sõna võtnud Jaak Panksepp, kes on Ohio osariigis asuvast Bowling State Universityst. Tema nentis, et: “Naer võib olla vahend, mille abil saab grillida võrdväärselt nii sõpra kui vaenlast .” Olenevalt naerust, saab väga palju muuta inimese vastuvõttu sellele. Naer on paljastav ja see on spontaanne. Naer võib reeta inimese isiksuse omadusi, isegi kui sooviti neid vaka all hoida. Kuulus kirjanik Goethe on öelnud : ,,Millegi muuga ei näita inimesed paremini oma iseloomu, kui sellega, mida nad naeruväärseks peavad.’’
Normiks on naerda päevas vähemalt kolm korda. Kõik ei peagi alalõpmata väga naljakas olema, naerul on ka muid esilekutsujaid. Inimestel on tuhat erinevat naeru – naer südamest, viisakusnaer, kohmetusest, piinlikus olukorras, komplimendile reageerides, parastades ja nii edasi. Kahjuks peab tõdema, et lõbu, mida pakub teiste mõnitamine , haavamine ja äratõukamine on üks huumori tugevamaid ajendeid. Sellisel juhul pole kahe isiku vaheline huumor tasakaalus. Inimesele, kes naerab teise üle võib see tõesti väga naljakas olla, kuid teisele isikule on sellele vastupidine mõju. Olgugi, et kellegi teise naermine põhjustab viha või kartust, peaks inimene enda sees leidma siiski sisemise huumori. ,,Naer tapab hirmu, ’’ nagu oli kirjas Umberto Eco romaanis .
Kindlasti ei saagi kõik inimesed ühiselt nalju mõista, kuna inimestel on väga erinev huumor. Mis ühele võib tunduda naljakas, on teise jaoks arusaamatu. On tore mõelda asjade üle positiivselt, kuid kõigel on piir. Kindlasti ei tohiks elus kõike võtta kui üht suurt nalja . Igal asjal on omad kontrastid , ükski asi pole lihtsalt hall, vaid juures on ka natuke musta või natuke valget. Olgugi, et ka naeru põhjused võivad olla erinevad, jään siiski arvamusele, et huumor ning naer mõjuvad inimese psüühikale hästi.