Meie aed 6-7 aastastele (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

uudishimu kaudu. See kehtib nii lapse kui täiskasvanu puhul. Süvenemine tasub end kuhjaga ­ maailm avardub läbi uute teadmiste, areneb analüüsivõime ja järelduste sõnastamise oskus. Loodusega tegelemisel saavad tööd kõik meeled ja rikastub tundeelu. Eelnimetatu on meid suunanud õpetajatena loodusega süvitsi tegelema ­ valmistame käsitlevad teemad ette väga põhjalikult, sest ainult ,,tavateadmistest" meie arvates lastes sügava huvi äratamiseks ei piisa. Mis? Ja miks? on küsimused mille kõigepealt esitasime endale. Pealkirja alla ,,Materjal õpetajale" sisaldab süstematiseeritud infot loodunähtuste kohta. Järgmine küsimus, mis üles kerkib on ,,kuidas?". See, mis täiskasvanule populaarteaduslikust kirjandusest loetuna otsekohe arusaadav on, tundub lapsele mõistmatu. Täiskasvanute teadmiste lapsele mõistetavasse vormi valamine on meile kui õpetajatele kõige põnevam. 3

Füüsika

120

pdf

Õpetajaraamat

õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus. Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri. Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Asjad minu kodus. Pildimäng. ILO 2002. Loeme koos (sari). ILO 2004. 1. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meile meeldib. 2. Liivi Türbsal. Lugu Katist ja karudest. 3. Meeri Tampere, Heda Kala. Tere, mida sa teed? 4. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Tants ümber puu. 5. Liivi Türbsal. Olen juba suur. 6. Liivi Türbsal, Jana Pillmann. Meie pere. 21 Õpetajaraamat 7. Maire Kebbinau. Ehitame maja. 8. Jana Pillmann. Kui ma suureks saan. 9. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meie läheme. 10. Ülle Rannut. Seemnest kasvab puu. 11. Ülle Rannut. Meie vaatame muna. 12. Heda Kala, Meeri Tampere. Tere päev. 22  Õpetajaraamat 11. SALMID JA LAULUD 3AASTASTELE LASTELE 11.1

Eesti keel

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt see männitukk seal kõrges mäe otsas on meie oma: igavesed vanad jändrikud teised, mõned poolkuivad juba.» Nii palju tegi mees juttu, siis logises vanker endiselt tummas vaikuses. Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes veel ning rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Üks niisugune mäenukk teda ümbritseva soo ja mõne männijändrikuga

Kategoriseerimata

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on teravkaar, selle kaare järglane, mis oli keskaja esimese poole stiili tunnuseks. (Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli

Kirjandus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus

0

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine

Kirjandus

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist.  Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele

Keskkonnakaitse ja säästev areng

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

-- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd? ,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma." Vend läkski vana Mauruse juurde ja ütles talle nelja silma all (mina nimelt õpetasin teda nõnda rääkima): ,,Võta maksu, mis võtad, aga tee minu poisist mees, mis oleks mees. Tee tast tudeng, nii et oleks värvimüts." -- ,,Küllap meie temast juba mehe teeme, nii et oleks värvimüts," öelnud vana Maurus vennale. ,,Hobusevargastki saab veel asja, kui aga õigest otsast pääle hakata," lisanud teine juurde. ,,Siis hakkagi õigest otsast pääle," öelnud vend suure rõõmuga. Ja mis te arvate, mis sündis? Nõmme Karlast sai tudeng. Maksis küll roppu raha, aga ikkagi sai. Tudeerib juba aastat kuus mis müriseb ja maksab veelgi ropemat raha kui vana Mauruse juures, aga ikkagi tudeerib, sest värvid on pääs... Ei, ei,

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (0)