Relvad vastamisi (1)

Pärtel ja Kaarel mängivad laua taga kaarte. Järsku ütleb Pärtel Kaarlile:
P: Ei tea kuhu see Ell nii kauaks küll jääb? Ei oska koju enam tulla! Käib vist jälle Miilile peale, et see sulle naiseks tuleks, võib juba arvata. Ja sul ongi juba aeg uus naine võtta, Kaarli , oled juba üle aasta lesk !
K: Mis see Ell muidu janditab, ei tule sellest midagi! Ja ega Ell käigi seal Miilit sobitamas, nii rumal ta ei ole!
P: Arvad sa, et Miili ei taha sind? Kahju küll siis. Oleks hea kui saaksime jälle kälimeesteks. Kui sinu Liina veel elas, oli meil elu Unnustes palju rahulikum ja sõbralikum. Aga mis sinna parata kui sinu aktsiad on langenud: oled nüüd ju lesk!
K: Sa vist hõõrud täna jälle?
P: Kuidas hõõrun?
K: Hõõrud tuld .
P: Ei hõõru midagi! Mis mul siin hõõruda ja mis puutub minusse sinu elu! Ela nii, kuidas süda himustab! Ja kui su aktsiad nüüd on maha käinud, siis mina neid ka üles tõsta ei saa!
K: Aktsiad maha käinud...
Kaarli viskab kaardid lauale, tõuseb ja pöördub akna poole ning siis ütleb:
K: Ei aita, armas Pärtel! Kui tahame uuesti kälimeesteks saada, siis tuleks teisiti teha..
P: Kuidas teisiti?
K: Me oleksime pidanud teisiti tegema. Sina oleksid pidanud võtma Miili ja mina Ellu.
P: Oleks, oleks! See on tühipaljas OLEKS! Kes teab üldse, kas Ell sinule üldse tulnudki oleks! Ja kes teab, mis siis sellest kõigest välja oleks tulnud! (vihaselt)
K: Oleks! Kõik oleks olnud hästi! Aga nüüd ei ole.
P: Jah nüüd on teisiti, nüüd ei saa me enam kälimeesteks.
K: (muigel naeratusega ja näoga Pärtli poole pöörates) Miks ei saa! Ikka saab, tuleb lihtsalt teisiti teha!
P: Teisiti?
K: Sina anna Ell mulle ja võta ise Ellu õde – see vana Miili!
Pärtel sülitab ja ütleb: Kui juba Miili sind ei taha, siis minu Ell ammugi mitte!
K: Tahab küll Ell mind! Ja Miili tahab sind.
P: Ell TAHAB sind...? Kuidas sa seda tead?
K: Tean, ma lihtsalt TEAN! Sina võta Miili ja anna Ell mulle. Suurt varandust meil jagada poleks: Ellul lapsi pole. Tood Miili majja ja näed – oleme jälle paradiisis .
P: LORA !
K: Võin sulle teatada Hiiobi sõnumeid: Ell saab minule! Kaks on poolt, ega sinul ei ole selle kohta enam midagi öelda! Sinu hääl ei too sinna enam midagi kaaluvat juurde. Päris tõsi, nalja ma ei tee!
P: ( peast kinni haarates) Ell tahab sind! Sind! Niisugust juttu ära mulle aja! Ell tahab sind kaabakat, kes käib kõrtsides kaklemas ja on vanglas kuude kaupa soola-leiba söönud!
K: Jah tahab!
P: Saan naerukrambid!
K: Ei nutad vend!
P: Saan naerukrambid!
P: Ei, vajud südamevalust ninali!
P: Saan naerukrambid!
K: Noh siis tea, Ell on juba pool aastat minu naine. Nüüd ma võtan ta avalikult sinult üle.
P: Häbematu lurjus! Valetad, noakangelane! Ütled, et kaks on selle libujahi poolt... Aga kaks on ka vastu!
K: Jäta tühi lora!
P: Kasi siit välja!
Kaarli läheb löntalönta uksest välja ja peagi saabub Ell. Tal on käes suitsupakk ja ajaleht, mille ta Pärtlile ulatab.
E: Need on sulle, kallis.
Ell võtab mehel kaela ümber kinni ja suudleb.
P: Ell, mul on sulle midagi öelda. Asi ei ole just kõige parem, ära kohku!
E: Mis?
P: Minu kõige lähedasem inimene on surnud!
E: Kes siis?
P: Sina surid täna kell üheksa!...
Pärtel suudels Elli, Ell rabas end ta käte vahelt lahti. Pärtel lausus:
P: Mul on kahju, et kaotasin nii ruttu oma naise. Sina tead ju küll, et ma elasin temaga väga õnnelikult. Kui mul kunagi on aega, siis ma jutustan midagi meie abielust . Nii ilusaid mälestusi ei jäta ükski naine oma mehele!
Ell läheb Kaarli jutule ja küsib, et:
E: Mida te täna Pärtliga rääkisite? Ta väidab mind surnud olevat!
K: Mis sa salgad Ell! Oleme juba mitu kuud meest-naist. Tahad küll mind meheks, oled seda öelnud sada korda. Vastik on sulle Pärtel – elad temaga varjuelu!
E: ALATU!
See osa lõpeb ära. Siis Pärtel kutsub neid enda kambrisse, vaatama. Seal on suur kirst.
P: Olen nüüd lesk! Sina Kaarli tead väga hästi, mida see tähendab – kaotada hea naine, pealegi, kui oled armastanud seda naist ja kui ta pilt ei kao kunagi su silmist! Näed teda igapäev nagu elavat inimest enda ees. Sirutad käedki ta järele, ja alles siis saad mõistuse tagasi: see ei ole ju Ell. See ei saa olla Ell – Ell on surnud!
Ellul hakkas paha ta kukkus vastu seina ja jäi sinna hingeldama. Siis ütles Kaarli:
K: Mis on meil siin enam aidata? Jätka üksi oma nalja. Lähme siit hullu juurest minema, Ell. Las hullustab üksi.
E: Tahaksin Kaarli, et mu ihu oleks tõepoolest sellest puusärgis.
K: Lõpeta loll jutt! Mine roni siis sinna kirstu! Annab mõõdu ilusasti välja küll, ei tea võibolla mõõtis su salaja üle ka, see oleks nagu täpselt sinu jaoks tehtud.
E: Saatananägu see Pärtel, SAATANANÄGU!
Siis võtab Pärtel kirstu ja lohistab selle ühe puu juurde, kus on iga surnu kohta tehtud rist. Seal on üheksa risti ja ta tahab tõmmata kümnedat.
P: Kas rüvetada seda neetud puud, seda vana kommet, millest seni on hoolega kinni peetud?
Saabus Kaarli kes teda eemalt vaatas , ise suitsu mahvides ja naerdes Pärtli üle. Suures vihahoos räuskab Pärtel:
P: Usun, siia tuleb niikuinii lõigata rist – Kas Kaarli, Ellu või minu mälestuseks. Üks meist peab langema !
Ja ta tõmbaski risti puusse. THE END!