Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20. sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati suur nn rahvuslik jõulupuu alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Juba 19. sajandi lõpul on suuri kuuski olnud Sveitsis ja ka Skandinaavias. 1920. aastatel olnud Rootsis seltsimajade, raekoja või raudteejaama ees elekriküünaldega ehitud suured kuused. Eesti esimene suur väljakukuusk püstitati Ants Viirese andmeil 1928. aastal Tallinnas ärimeeste eestvõtmisel ja jättis esialgu rahva üsna külmaks. Väidetavalt hakatud selle tõttu seal uuesti jõulupuuga katsetama alles 1930. aastate keskel. Tartu kuusk püstitati 1929 ja pälvis suure tähelepanu, võimalik, et ka kuuse juures toimunud kontsertide tõttu
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel ast
Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
värsket haava osatati. 27 «Käigu põrgu see rumal, nürimeelne tüdrukutirts!» sisistas ta hammaste vahelt. Sellest silmapilgust peale oli Gisquette talle null. Näitlejad aga olid kuulnud ta vahelehüüdu ja rahvas, nähes, et nad uuesti rääkima hakkavad, seadis end kuulama. Muidugi kaotas ta palju ilusaid asju nõnda järsult katkestatud osade kokkujootekohas. Gringoire mõtles tasakesi kibedusega selle üle järele. Kuid vähehaaval sigines jälle rahu, skolaar vaikis, sant luges münte oma mütsilodus ja etendus jätkus omasoodu. See oli tõesti väga ilus luuleteos, mida vahest isegi tänapäev võiks kasutada, kui mõned kohad ümber teha. Ekspositsioon oli pikk, tühjavõitu, nagu seda reeglid nõuavad, ja lihtsameelne Gringoire imetles oma hingesügavuses siiralt ta selgust. Nagu vahest arvatagi võib, olid neli allegoorilist kuju pisut väsinud pärast pikka reisi läbi kolme maailmajao, pealegi kui neil polnud õnnestunud oma kulddelfiinist soodsalt lahti saada
külgi mööda alla. «Tagasi tüürpoordi! Ting-a- 18 ling-ling! Tsuu! Tsuu-uu-tsuu!» Parem käsi tegi vahepeal suuri sõõre, sest see kujutas endast suurt laeva-ratast, «Tagasi pakpoordi! Ting-a-ling-ling! Tsuu-ts-tsuu-tsuu!» Vasak käsi hakkas sõõre tegema. «Stop, tüürpoord! Ting-a-ling-ling! Stop, pakpoord! Edasi jüürpoordi! Stop! Aeglaselt keerata! Ting-a-ling-ling! Tsuu-uu-uu! Raaköis välja! Kähku!_ Noh -- välja köiega, mis te seal teete? Heitke silmus selle kännu otsa! Nüüd silla juurde -- las käia! Masinad seisma, sir! Ting-a-ling-ling!» «St! Sst! St!» (Sügavust mõõtes.) Tom jätkas värvimist, pööramata vähematki tähelepanu aurikule. Ben vahtis hetke ja ütles siis: «Hei! Sa oled ankrusse pandud, mis?» Ei mingit vastust. Tom vaatles oma viimast pintslitõmmet kunstniku silmaga; siis veel - üks kerge tõmme, ja ta uuris uuesti tagajärge. Ben astus ta kõrvale. Tomi suu jooksis vett õuna järele, kuid ta ei katkestanud tööd
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline.
Päris vigane lehm! Säh, näe, vhüüt, nõõ! Nõõõ!» Vilistades, keelt laksutades ja piitsa plaksutades hakkas poiss vaest looma ergutama, kes kõigest jõust edasi püüdis, aga mättase maa peal palju edasi ei pääsenud. Emmi ei raatsinud oma hobust peksta, seepärast oli ta ka tüki maad taha jäänud. «Kuhu te tahtsite sõita?» küsis Jaanus oma täkku osavasti seisma pannes. «Oh Jaanus!» kaebas Oodo peatudes «peaksid sa teadma, missuguse rumala tembu mina täna hommikul ara tegin. Mina läksin Emmiga selle üle riidu, kes meist peaks paremini ratsa sõitma. Mõtle, Emmiga, kes oma hobust ei raatsi puudutadagi!» «Sa kiitsid, et sa lehma seljas rutemini edasi pääsed kui mina oma mära seljas,» seletas Emmi, kes ka oli kohale jõudnud. «Mis seal kahelda?» naeris Oodo. «Hea küll, me läksime riidu ja kutsusime kupja kohtumõistjaks.» «Ega teil ka paremat kohtumõistjat olnud!» mõnitas Jaanus. «Teised ei mõista kohut ega midagi
«Mileedi,» kogeles d'Artagnan. Ja ta minestas uuesti. «Olgu pealegi, et kaotasin kaks külalist,» ütles peremees, «aga üks jääb mulle ometi; olen päris kindel, et ta vähemalt mõned päevad siin viibib. Üksteist eküüd teenin ikkagi.» Nagu teada, oli d'Artagnanil kukrus järel just üksteist eküüd. Peremees arvestas, et reisija haigus kestab üksteist päeva ja ta kasseerib iga päeva eest ühe eküü. Kuid ta 19 oli teinud oma arvestused ilma reisijata. Järgmise päeva hommikul tõusis d'Artagnan kell viis üles, läks ise alla kööki ja nõudis lisaks mõnedele ainetele, mille kohta meil puudub nimekiri, veini, õli ning rosmariini. Ema retsept peos, valmistas ta salvi, millega võidis oma arvukaid haavu, uuendas ise kompresse ja ei lubanud endale läheneda ühelgi arstil. Kahtlemata tänu mustlaseide salvi mõjule ja arsti puudumisele oli d'Artagnan jalul juba samal õhtul ja peaaegu täiesti tervenenud järgmisel päeval.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
" küsis ta. ,,Kakskümmend rubla, rohkem ei saand." ,,See on vähe, sest teie olete juba peaaegu täis mees." ,,Ristiisa andis ka ja mul omal oli ka natuke," seletas Indrek. ,,Kuipalju?" ,,Viiskümmend." ,,Teil omal viiskümmend, isalt kakskümmend ja kuipalju ristiisalt?" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust rahakoti välja -- väikese ,,vaskraudadega". Direktor luges saadud raha üle ja ütles: ,,Õige, viiskümmend. Rohkem siis ei ole? Rohkem isa ei and?" ,,Ei, rohkem ei ole." ,,Sugugi ei ole?" ,,Ei ole," kinnitas Indrek, kuigi see oli vale, sest nii mõnegi hea rubla oli ta kõrvale pannud, et ise mitte päris ilma jääda. ,,Ma küsin seda teie oma kasu pärast, sest pole hää, kui noorel inimesel on linnas raha. Hää küll, et teie olete juba suur, aga kõik pole nõnda pikad kui teie. Ja raha saab ka pika vastu, raha saab kõigi vastu..
teevad. Odysseuse mehed kartsid, aga tema ise mitte. Odysseus ütles, et Zeus kaitseb neid, kuid P vastas, et tema ei karda jumalaid. Kükloop haaras selle peale mõlemasse kämblasse ühe mehe ja lõi neil vastu põrandat ajud välja ning sõi mõlemad ära, seejärel kükloop uinus. Mehed aga ei saanud kükloopi tappa, kuna siis poleks olnud kedagi, kes suure kaljurahnu avause eest lükkaks. Hommikul sõi P veel kaks Odysseuse meest ära. P läks oma karjaga välja, Odysseus ja tema mehed jäid koopasse vangi. Odysseus üritas mingit plaani välja mõelda ja tal õnnestus see. Õhtul tuli kükloop tagasi ja sõi veel kaks Odysseuse meest ära. Odysseus pakkus talle veini. P nõudis veini juurde ning uinus lõpuks joobnult. Odysseus ja tema mehed tõid palgijupi peidust välja ja kuumutasid selle otsa tules, kuni see leegitsema hakkas. Nad
vaarao lähikondlaste mastabada ja Suure Sfinksi hiidkuju ( pikkus 57 m, kõrgus20, kõrva läbimõõt 1,37 m ). Kolmas Gize välja püramiid - Mykerinose püramiid on eelnevatega võrreldes päris väike, tema kõrgus küünib ainult 66. meetrini. Haudehitiste kompleksi kuuluvad peale mastabade ja hauatemplite ka kolm väikest püramiidi. Egiptuse Vana riigi ajal ehitatud püramiidides saavutas vaaraode kultus oma jõuliseima väljenduse, kõrvutatuna päikesejumala endaga, kes igal hommikul taevavõlvile sõitis ja õhtul sealt ära kadus, ei kadunud vaaraogi kunagi päriselt, vaid loojus kunstliku kivimäe -püramiidi taha. Vana riigi hauatemplites aga kujunesid üldjoontes välja egiptuse templiehituse peamised põhimõtted. Ristkülikukujulise üldplaaniga templis oli kindlasti sammassaal kõikide palvetajate jaoks, 11
ümber Ameerika mandri purjetades. Aastatel 151922 teostus esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães, Hispaania teenistuses portugallane. Tema nime kannab tänini Ameerika mandri lõunatippu ja Tulemaad eraldav väin. Magalhães oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Meresõitja ise kodumaale tagasi ei jõudnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapeti ta pärismaalaste poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553
Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri Märt ehitas omale uut maja ja kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia oma raud-rahakapi. siis tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli Venemaal lapse saanud ja neil Peetriga oli kõik plaanid luhta läinud ja neil polnud isegi süüa. Miili suri ja andis lapse Leena kasvatada. Tõusis torm ja siis pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda 5 päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri
tõttu sai surma 6 inimest. Pärast seda hakkas olukord linnas rahunema. 23.01ks oli üldstreik lõppenud. Saavutati väga vähe: lõpetati vaid läbiotsimised vabrikuväravates. Mõnedes ev-s tehti pisut rohkem järeleandmisi. Suurem streigilaine vallandus umbes samal ajal Narvas (2000 streikijat), suuremaid juhtumeid ei toimunud. Ka Pärnus ja Viljandis väiksed streigid. Tartu vältis jaanuaris streiki. 13-14 olid küll Raekoja platsil kogunemised toimunud, kuid tööliste väljaastumisi ei esinenud. Esitati küll nõudmisi, kuid streikima esialgu ei hakatud, kuid 7.02 algas Tartus puuseppade streik, mis kasvas ülelinnaliseks streigiks. 13.02 jõudis streik rahumeelselt lõpule. Tartu töölised saavutasid oma nõudmistes üsna suurt edu, mis omakorda innustas uuesti tallinlasi streigile, mis mahult jüi küll jaanuarikuisele streigile alla: Tlnas töötasu suurendati, likvideeriti trahvide süsteem,
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra
00 Prahasse, jõuate sinna kell 24.00. 2. Kristallpudelit, mis peab olema Tsehhis valmistatud, ei saa osta enne laupäeva hommikut. See tähendab, et esimene lennuk, millega saate lennata Viini, väljub kell 15.00 laupäeval. 3. Et lend kestab kaks tundi, jõuate Te Viini lennujaama kell 17.00 laupäeval. Järgmine buss Steini asulasse väljub esmaspäeval kell 22.00 ning jõuab Steini teisipäeva hommikul kell 8.00, pool tundi peale ajaloomuuseumi sulgemist. Esimene võimalus minna ajaloomuuseumisse on 19.00 teisipäeva õhtul. 4. Steini asulast lossi minek võtab aega 13 tundi, mis tähendab, et jõuate sinna 8.00 kolmapäeva hommikul. Siis te eluvett võtta ei saa, sest päike on juba tõusnud. Esimene võimalus saada eluvett ja sellest teatada rahastajatele avaneb kolmapäeva õhtul peale päikeseloojangut kell 19.00
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
ära.Aabrahamist alates. Idamaade, kreeka,rooma valitsejad tellisid. T'htsamaid sündmusi taheti kirja panna. Allikad mis on nähtavad :Pärsia kuningate raidkirjad, hieroglüüfid,kiilkirja tahvlid peidetud maapõues. Egiptus Barbarite sõjaretked(Napoleon) Egiptusesse, toodi kaasa. Rosette kivi(Ptolemaiose oma) 2 keeles, 3 kirjas hellenismi ajastu perioodil. Demotikos hilise Egiptuse rahva kiri. Kivil oli ka kreeka keel.1820 datel S.F.Champollion luges Rosette kivi teksti.Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud. Mesopotaamia Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri(hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus, (pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. You are the music in me. Suurim õnn on tunda et oled mul olemas . Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :) Kui sa hommikul peeglisse vaatad sis tee seda hoolikalt , kuna sealt vaatab vastu poiss keda ma armastan ! You're my everything, that i could ever dream of. Sa ütlesid et mõistad mind alati, kuid hetkel kui mu jätsid, ei mõistnud sa mu valu ega seda, et ma ei suuda ilma sinuta elada. Please give me one more chance . I was a bitch in the past ! Sometimes i wanna go to sleep and never wake up ! No Matter What I Do , I Always Forget To Forget You . My teddybear is just like you, but the only diffrent is
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Miilits lausa passis meid KuKu ees, sest meie käest andis ju trahvi võtta." Teet Kallase sõnul oli Kaugver harmooniline inimene. Seda harmooniat iseloomustas samavõrd suur töövõime kui alkoholitaluvus. Mees võis kirjutada 1415 tundi päevas ja tütre mäletamist mööda ei tohtinud talle siis isegi võileiba pakkuda. Kahe päevaga kirjutas kuuldemängu. Juhtus, et hakkas öösel kell üks novellivõistlusele tööd kirjutama, kui hommikul oli tähtaeg. Kuu ajaga tegi ta romaani valmis ja siis kulus ülejäänud aasta elamise peale. Elu oli teadagi puhuti üsna metsik. Ülo Tuuliku väitel kuulub Kaugverile ja Ardi Liivesele kestvusjoomise rekord eesti kirjanduses: Võsu puhkekodu kultorgidena olid nad napsitanud vahepeal kaineks saamata 49 päeva järjest. Tollasel loojate joomaharrastusel olid nagu marksismilgi nii sotsiaalsed, filosoofilised kui ka gnoseoloogilised allikad
Ja nii jääb teine alles. Sellest ka piisab. --- KOORIJUHT JA KOOR Me austame. Me austame. Me austame Oidipust. Me austame Eusophylost. Me austame Koorijuhti. Me austame. Me austame. Me austame iseennast. (P.-E. Rummo, katkend "Pseudopuse" finaalist) 2001 2 Kokku kirjutanud: Kristiina Kompus (38, 39) Laura Kuusk (42, 43, 45) Eva Kübar (7-10) Auli Kütt (2, 12-18, 20-24, 29-35, 47, 54) Eva Lepik (1-6, 11, 12, 15-17, 19, 25-30, 32-37, 47, 54) Andres Lundalin (40, 41, 46, 55-57) Riin Magnus (44, 48, 51, 53) Maarja Põld (49, 50, 52, 58) Vastutav toimetaja: Eva Lepik Tehniline toimetus ja kujundus: Auli Kütt ja Janno Loide 3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk)
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
· Analüütiline tegelaskujutus kõrvuti jõulise sümboolikaga. · Realistlik proosa dialoog( elutõene/elutruu) Looming- ,,Metspart'' ,,Peer Gynt,,(teeb alati seda mis on mugav ning mis talle meeldib) ,,Nukumaja,, 18)G.Flaubert'i elu ja looming. (1821-1880) Prantuses proosakirjanik. Sündis põhja-Prantsusmaal Rouen'I külas. Isa oli tal arst. Kirjutama hakkas ta kooliajal ning teda inspireeris 10 aastat vanem naine kellesse ta oli armunud.(Eliza Schleisinger). Flaubert luges palju ja teostes inspireerisid teda Hugo ja Goethe. Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust kuid varsti diagnoositi tal närvihaigus ning peale seda pühendus ta vaid kirjutamisele. Järgnevad aastad olid talle traagilised, sest surid tema õde ja isa ning kirjanik kolis ema ja õetütre juurde. G.Flaubert oli elulõpuni vaba mees. Ta reisis ringi(Egiptus, Lähis-Ida jne). 1856(1857 valmis) asus kirjutama peateost ,,Madam Bovary'', rahva hulgas teost saatis
määral tunnustasid Petr Nõuk autoriteeti, teda austati. Valitsemissüsteemi, mis nüüd kujunes, on nimetatud kaksikvõimuks. Tegelik võim oli siiski AV-l, Revol Demokr oli pigem valitsuse kritiseerija, õhutaja rollis. Üldjuhul AV ja Revol Demokr koostöö siiski sujus, olulisem oli hoopis kriisid, mis aeg-ajalt lahvatasid AV ja Revol Demokr vastuoludest. I oluline kriis sai alguse seoses sõjaga. Vaatamata revolutsioonile sõda ju jätkus. AV luges end endise valitsuse õiguslikuks järeltulijaks- tähendas, et vana valitsuse poolt sõlmitud lepingud välisriikidega kehtisid automaatselt edasi, Vm oli jätkuvalt Antandi osaleja ja keskriikide vaenlane. Märtsi lõpus AV kuulutas välja uued sõja eesmärgid. Deklareeris, et Vm-l puuduvad sõja jätkamiseks maadevalduslikud või teiste rahvaste allutamise huvid, Vm pidavat õiglast revol kaitsesõda, pidavat jätkama sõjapidamist selleks, et kindl Vene
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri Märt ehitas omale uut maja ja kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia oma raud-rahakapi. siis tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli Venemaal lapse saanud ja neil Peetriga oli kõik plaanid luhta läinud ja neil polnud isegi süüa. Miili suri ja andis lapse Leena kasvatada. Tõusis torm ja siis pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks
· eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Eepika (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: · romaan - eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline
arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse Viru hotelli kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda (1934) jäi ehitamata. Projekt oli funktsionalismi lakoonilisuses nii moodne, et ehmatas linnaisad selle elluviimise asemel hoopis raekoja 9 eelprojektide võistlust korraldama. Kui 1930. aastate II poolel hakati arhitektide ette üha tungivamalt seadma rahvuslikkuse nõuet, hakkasid mitmed fassaadidele kleepima rahvuslikku ornamenti. Johanson tabas kohalikku looduslikku materjali oma aja edumeelsema vormikeelega ühendades
kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
