osalemine matustel. Vaimulikud said käsu abielluda, lapsendada laps või võtta mõne inimese oma hoolduse alla. Aastatel 1793 – 1794 abiellus Prantsusmaal üle 2000 vaimuliku. • Aja jooksul sai üha selgemaks, et on raske ehitada üles uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Sagenesid teated rahvaolematusest seoses kirikute sulgemisega. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida nad valgustuse mõjul hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Mõistuse kultus • Mõistuse kultuse avatseremoonia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus. Kirikusse ehitati eraldi tempel mille fassaadil seisis silt filosoofia. Templi sissekäiku kaunistasid filosoofide büstid, selle keskel põles tõrvik – Tõe valgus. Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik, milles neli meest kandsid Mõistuse jumalannat. Jumalanna, valges riietuses kaunis
teaduslik teadmine kogemusobjektide kohta. Niisuguste mõistetena käsitleti filosoofia traditsioonis juba pikka aega käibinud mõisteid nagu põhjuslikkus, substants jt. Oma “kriitilisel” loomeperioodil tõstab Kant lisaks empirismile ja ratsionalismile esile veel teist põhihoiakute vastandlikkust, mis oli tema silmis kaasaegsele filosoofiale iseloomulik. Neid põhihoiakuid märgib ta nimetustega dogmatism ja skeptitsism. Dogmatismi defineerib Kant oma peateoses puhta mõistuse pretensioonina “liikuda edasi vaid (filosoofilistest) mõistetest tuleneva puhta tunnetuse abil, vastavalt printsiipidele, milliseid mõistuse poolt juba ammu kasutatakse, ilma et oleks küsitud mõistuse õiguse järele neid printsiipe kasutada ega viiside järele, kuidas nendele printsiipidele on jõutud” (B XXXV). Seega on siin küsimus filosoofia poolt kasutatavate printsiipide õigustatuses, olgu need printsiibid siis leitud meeltetunnetuse või mõistustunnetuse abil
(transtsendentaalse apertsepsiooni ühtsus). Teadmised kujunevad Kanti järgi välismaailmast saadud andmeist aprioorsete vormide vahendusel. Käsitledes üleminekut meeleliselt ja arult mõistusele kui kõrgemale tunnetusvõimele, tuli Kant järeldusele, et hinge surematusele, maailma tekkimise ja jumala olemasolu idee on vasturääkivad ning tunnetatamatud, s.t selles suhtes on tunnetuse võimalused piiratud. Kanti õpetus mõistuse vasturääkivusest (antinoomia) pani saksa filosoofias aluse dialektikale. Kanti filosoofia teine osa on eetika, praktilise mõistuse sfäär, mille allikad, erinevalt teoreetilistest („puhtast“) mõistusest, on vabadus, jumal ja hinge surematus. Inimene kuulub ühelt poolt nähtumuste maailma, aga teiselt poolt on ta „asi iseeneses“ , looduse paratamatusest väljaspool ning saavutab vabaduse. Tõelise kõlbluse nõuded esitas Kant kategoorilise
Käitumine on kohusetundest lähtumine. Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse alused. Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu, sest: Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Psühholoogias pole võimalik rakendada matemaatikat
IMMANUEL KANT 1724 1804 Elu ja isiksus - Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis. - Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused. - Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu.
tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust. Täisealiseks saades kujunes sellest reaktsioon nii et ta hoidis kirikust eemale, vanaduses aga süvenes igatsus säilitada vähemalt põhilised usulised tõekspidamised. Pärast seitset aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis, mille kohta ta ütleb, et sealt ei saanud ta oma hilisemateks huvideks loodusteaduste ja filosoofia suhtes midagi kaasa,
tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Määrused ja valemid, need tema loomupäraste annete mõistliku tarvitamise või õigemini kuritarvitamise mehaanilised tööriistad, on üha kestva alaealisuse jalaraudadeks. 4) Mis on valgustuse tingimuseks ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni vaid mõtlemisviisi reformimise teel? Valgustuse tingimuseks on vabadus (vabadus tähendab oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus). Seda tõesti ei saa saavutada revolustsiooni teel, kuna revolustsioon ei muuda inimeste mõtteviisi vaid see muudab ühiskondlikku korraldust. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? Oma mõistuse avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha; samas aga võib mõistuse eratarvitus sageli olla vägagi
Uued ideed toodi sisse Prantsusmaale Voltaire`i ja entsüklopedistide poolt, kus need arenesid ning süvenesid ja levisid laiemais rahvakihtides, mida omalt poolt soodusta ka prantsuse kirjandus oma klassikalise selguse ja veetleva vaimukusega. Prantsusmaalt levis valgustusfilosoofia teistesse Euroopa maadesse. Valgustusajastu vaimsus Inimese mõistus oli saanud teadlikuks oma võimeist, mille alusel oli tekkinud suur usaldus mõistuse vastu. Kõigisse autoriteetidesse ja traditioonidesse suhtuti eitavalt. Nende asemele astus mõistuse autoriteet. Mõistus nõudis õigust kaasa rääkida kõigi mõtte- ja eluküsimuste lahendamisel vabalt ja otsustavalt. Ajalooliselt kujunenud vaateid ja eluvorme hinnati eksimatuks peetava mõistuse seisukohalt. Tekkis terav opositsioon ancien régime- vana korra vastu, mis baseerus individuaalse vabaduse ja sotsiaalse võrdsuse eitamisel. Uskudes looduse
- "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse Jumal." - Hiljem: "On mitte ainult võimatu, vaid ka kasutu tunda Jumalat ilma Kristuseta." - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. - See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. - Pascal kannab kartesiaanliku abstraktsiooni üle üksikeksistentsile: - "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse läbi, vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel tunnetame me esmaseid printsiipe." - "Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole aimugi." (Pr. Keeles sõnamäng: raison on nii mõistus kui põhjus) - Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. - Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Pascali kihlvedu
VALGUSTUS · Valgustus - oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas. See tähistas demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid".
Tähtsamad tööd 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. .1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795. Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand. 1797 Kommete metafüüsika kahes osas. 1798. Fakulteetide võitlus. 1793 aastal otsustas ta oma koguteosed ise välja anda, kuid ei jõudnud seda enam teostada. Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles 20.sajandil. 18 köidet. "Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos
Riigi valitsejad kardavad rahvast ning suruvad neile seadusi peale. Vabalt mõtlev indiviid on ohtlik. Autori arvates peaks õpetlased publikut harima. Revolutsiooni läbi võib küll ehk teoks saada vabanemine üksikisiku kasu- ja võimuahnest rõhumisest, kuid mitte ealeski mõtteviisi tõeline reform, vaid uued eelarvamused saavad arutule inimkarjale niisamasugusteks juhtohjadeks, nagu oli seda vanad. Sellise valgustuse tarvis on nõutav üksnes vabadus, oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus. Avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha, samas aga võib mõistuse eratarvitus sageli olla vägagi rangelt piiratud, seejuures valgustuse edenemist olulisest takistamata. Aga omaenese mõistuse avaliku tarvituse all mõistab Kant seda, mida keegi selle abil teeb õpetlasena kogu publiku kui lugejaskonna ees. Eratarvituseks nimetab seda, mida üksikisik võib oma mõistusega teatud
rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kanti eelsed empiirikud väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Ta jõudis järelduseni, et see mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see ongi tõde. Tunnetus Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" , kuid me ei saa selle kohta midagi väita
Valgustuse tingimuseks on nn. vabadus, ehk siis inimestel tuleb lubada oma mõtteid avaldada ja nende üle arutleda. Valgustust ei saavutata revolutsiooniga, kuna revolutsioon muudab ühiskondlikku korraldust, mitte mõtteviisi. Revolutsioon on nagu rahva ässitmine/ärritamine, mis külvab palju eelarvamusi ja takistab inimestel iseendis selgusele jõuda-ei teki vabadust arutleda. Seega saab rahvas valgustatuse saavutada vaid pika ja püsiva mõtteviisi reformimise teel. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist publikule õpetlasena, et rahvas saaks arutleda õpetlase tegevuse üle. Avalik mõistuse tarvitamine on suunatud publiku alaealisusest välja aitamisele, aidata neil iseseisvalt mõelda. Mõistuse eratarvitus on isiku tegevus ametikohal, mis on talle määratud tsiviilametiks ning mõjutab otseselt teisi inimesi.
,,sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul ,,kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. 2.2 Tunnetus Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, ,,asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita
teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof. Sai mõjutusi soti empiirik David Hume`ilt. Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses eksisteeriva koguhulk: me võime omandada üha rohkem ja rohkem teadmisi, kuni ühel hetkel teamegi kõike. Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Tunnetuseks vajalik aine saabub läbi meelte, aga kohandub vastavalt mõistuse omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja
Tihtipeale avastame ennast mõtlemast ja analüüsimast olukordi mis juba tehtud, ning tihti jõuame ka järeldusele, et mõni neist situatsioonidest oleks võinud laheneda teistmoodi, kui me vaid ise oleks mõelnud ja käitunud teistmoodi. Kuid millest siis sõltub see kuidas me käitume erinevates olukordades, millest üldse tuleneb inimese käitumine? Minu arust on inimesel mitte ainult üks, vaid kaks edasiviivat jõudu. Peale mõistuse on ka emotsioonid. Kuid erinevalt mõistusest ei baseeru emotsioonid ratsionaalsusel vaid inimese "hinges", kui nii võiks öelda. Emotsioonid väljendavad meie sügavaid tundeid, meie "hinge" olukorda. Kui oleme pahased siis ka käitume vastavalt ning kui rõõmsad siis naeratame ja oleme toredad ning heas tujus. Kuid need ei ole emotsioonid mis suudaks võtta kontrolli meie ratsionaalsuse üle. Kuid mis on see emotsioon, mis võtab kontrolli üle meie mõistuse?
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik
Äärmuslik ratsionalist. Suhtumises jumalasse on ta panteist. PANTEISM jumal on kõikjal, looduses. ,, jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud ,, ,, loodus on ise enda põhjus ,, G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi. On palju algeid, tema algeteks on monaadid, Maailm koosneb monaadidest. Nimetas neid looduse vaimseteks algeteks, hinge taolised üksused, monadoloogia- õpetus monoloogiast. PREFORMISM pre ehk millegi ees olev Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist. Thomas More 1478 1535 inglise utopist ,, utoopia ,,
1. "Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased A. Õige! 16. 17. sajandit B. ? 15. sajandit ("Nõiahaamer" ilmus 15. sajandi alguses) 2. Renessanss esines pimeda keskaja pärandi rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele A. Õige! selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole. B. ? nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost 3. Renessansiaja teadust iseloomustas A. ? sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus B. Õige
tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb see arg inimene omaenese mõistuse vangiks ning kui tal ka õnnestuks iseseisvalt oma aru kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud. 3) Suurimaks takistuseks on kogemuse puudus, inimene pole harjunud iseseisvalt mõtlema. Alaealisus on saanud loomuomaseks, ettekirjutused ja määrused on saanud jalaraudadeks, millest vabanemisel ei pääse inimene ometi temas ajaga kasvanud ebakindlusest ja seetõttu ei suudagi kindlal sammul astuda. 4) Valgustuse tingimuseks on vabadus
Ja, neil on õigus teatud mõttes. Kuid oluline on lastele (kuid mitte ainult lastele) õpetada kuidas saada võitu omaenese laiskusest ja argusest. Just need kaks omadust toob välja Kant kui eluaegse alaealisuse põhjused. Vabadus on eelduseks rahva valgustumisele. Meie vabadust piiratakse meie igapäeva elus. Nagu toob Kant näite finantsnõunikust, kes ütleb: ,,Ärge arutlege, vaid makske!" või vaimulik, kes lausub : ,,Ärge arutlege, vaid uskuge!". Mõistuse kasutuse jaotab Kant kaheks avalik tarvitus ja eratarvitus. Valgustuse jaoks on oluline, et avalik tarvitus oleks igal ajal vaba. Avalikuks tarvituseks peab autor inimese enese mõtete ja arvamuse väljaütlemist. Seevastu mõistuse erataritus võib olla piiratud, see ei mõjuta rahva valgustumist. Eratarvitus kujutab endas teatud kohustuste täitmist, mis on eelduseks üldvalitsevale korrale. Kui Kant tõi
Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saavutanud tuntuse üle kogu Saksamaa, sealjuures ei olnud ta oma kodulinnast lahkunud kordagi. Tema peateos oli u. 1000 leheküljeline ning seda peetakse üheks raskemaks filosoofiliseks teoseks. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega. Kuigi ta hindas head seltskonda ja
Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata.Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu Juhul, kui mingit keelelist mõistet ei saa seostada vahetu muljega, st juhul, kui seda asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," ütleb Hume. Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel
THEODOR ADORNO -- KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel
kes ei ole oma ustavust tunnistatud revolutsioonile, see tunnistatakse kahtlaseks , hukati üle 40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone. Kõige parem näide kultusest on Püha Jumalaema kiriku kuulutamine Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Ma leian, et revolutsioon tõi inimkonnale rohkem kasu, kui halba, kuna meie ei kannata
Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud (sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas F.Schleiermacher mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses (saksa) käitumises. T.Herzl (juut) "Juudi riik" sionism - juudi rahvuslik vabadusliikumine. Thales (vanim Miletose koolkond. Ettekujutus maast: maa on Euroopa mõtleja) lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees Anaximandros Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast. "Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus
3 Oli erakordselt populaarne lektor. Ta oli usin, töökas, äärmiselt täpne (naabrid panid tema järgi kella õigeks) ning jumaldas rutiini. Immanuel Kant 4 Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel. Tema tippteos Puhta mõistuse kriitika oli kohe peale ilmumist sensatsioon. Immanuel Kant ja "Puhta mõistuse kriitika" tiitelleht 5 Kanti kuulsus kasvas peale selle teose ilmumist plahvatuslikult. Kunagi Köningsbergist lahkumata oli ta peagi kogu Saksa kuulsaim filosoof. Kanti filosoofia mõjutas ka üldist vaimset kultuuri. Temast olid inspireeritud näiteks kirjanik
Aeg, peamised esindusriigid. Sai alguse Itaaliast; levis ülejäänud Euroopasse(nt Prantsusmaa); 14.-16. sajand Renessansi kaasatoodud muutused maailmapildis. Rooma katoliku kirik lõhenes- tekkis inimlik maailmavaade; hariduse võidukäik- inimese vaimne areng; teaduse areng-teaduslik maailmapilt; Ameerika rahva orjastamine Renessansi panus maailma arengusse. reforamatsioon, usupuhastus; teaduse areng; uute maade avastamine; huvi mõistuse(tarkuse) vastu Uued mõisted; kes nende mõistete tekkega seotud on ja kuidas? Sonett- luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest; Petrarca; luule oli avatud ja emotsionaalne Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus; Boccaccio- novelli kui žanri rajaja; kmkmd“Dekameron''; igapäevastest asjad; ei puuduta poliitikat ega religiooni Essee- kunstilise proosa žanr; Montaigne, Prantsuse kirjanik- pani aluse
Tsertset- kolmeliikmeline asnambel Kvartet- neljaliikmeline ansambel Koor suure hulga inimeste ühislaul Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a. "Daphne" ( see ooper pole säilinud ), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat . Ooperi vanus on umbes 4 sajandit. Opera seria- tõsise , heroilise süzeega toretsev ooperi Opera buffa- koomiline ooper Võluflööt esietendus toimus 1791.a. Viinis. Pimeduse ja valguse, ebausu ja mõistuse riigi vahel eksleb tõde otsiv inimene, eksootiline prints Tamino. Öökuninganna vannutab printsi oma tütart Paminat Sarastro võimusest päästma, andes talle saatjaks jutuka linnupüüdja Papageno ja võluflöödi ning võlukellad, mis peavad neid ohtlikul teekonnal aitama. Sarastro riiki jõudes toimub kõnelus preestri ja Tamino vahel, mille tulemusel juhitakse viimane koos oma saatja Papagenoga katsumuste templisse. Kuigi lihtsameelne Papageno laseb end kõigutada mitmesugustest
Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad
VALGUSTUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid.
deist või mitte. Mis puutub eetilisse probleemi elu mõttest ja õigeksmõistmisest, siis domineerib Petersonis idealistlik-religioosne vastus: inimene peab püüdma saavutada elu kõrgemat täiust ja realiseerima inimesarmastuse ideaali. Teiste sõnadega - inimene peab ,,iseenese ja teiste õnnistuseks elama". See on inimese eesmärk. Ent milles siis seisab inimese õndsus? Täiuses. Nimelt mõistuse täiuses, sest mõistus on tähtsam, olulisem inimese eksisteerimise tunnus - ta on igavene. Sellepärast siis, et igavese mõistuse täiuses seisab õndsus, peab inimene oma mõistust arendama, täiendama, ja sellepärast ei jätku ka Petersonil tühjade moekommete õppimiseks aega. Ta peab ,,tarkust õppima". Individuaalse ,,mina" surematuse küsimuses on Peterson sel arvamisel, et inimese vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda
sünniks võib pidada juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest...
metafüüsikast, moraalifilosoofiast ja teoloogiast. Aastal 1770, kui ta oli 46-aastane, nimetati ta loogika ja metafüüsika korraliseks professoriks. Kant oli pärast keskaega esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel Aastal 1781 ilmus tema tähtsaim teos "Puhta mõistuse kriitika". Ta õpetas ülikoolis 1797. aastani, mil tema surmani oli jäänud seitse aastat. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada (ta olevat jalutuskäigu ära jätnud ainult päeval, mil ta sai postiga Jean-
pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et oleks keele peal vein mul enne hauda. Eks ka inglikooridel laul siis rôômsam tule: "Jumal olgu armulik talle, joodikule!" ALLEGOORILISED TEOSED Prantsusmaalt 13. sajandist ALLEGOORIA mõistukõne "REBASEROMAAN", "ROOSIROMAAN", Mõlemas satiir, huumor ja mõistuse propageerimine "REBASEROMAAN", Loomaeepos Loomalugude hiigelsari, mida ühendab keskne tegelane rebane Renart Teoses sotsiaalne satiir, kus peegelduvad suhted ja kombed. TEGELASED REBANE kaval, leidlik väikefeodaal HUNT juhm, toores KARU kohmakas, juhm suurfeodaal LÕVI kuningas OINAS, EESEL vaimulikud KANAD, JÄNESED lihtrahvas PALJU TÕLKEID JA MUGANDUSI Eestis Kreutzwaldi mugandus "Lood Reinuvader Rebasest" - 1850 "Roosiromaan"
jutt aprioorsetest mõistetest on jama. Metafüüsika nimetab aprioorseks seda, mis on psühholoogiliselt väljakujunennud harjumus ja seda saab empriiik tunnistada. Harjumus on siin aga subjektiivne paratamatus. Tähtis on siin õigustatause küsimus(Hume). Hume’i panus oli positsioon, mitte järeldus ja tulemus. Osutas nõrgele kohale traditsioonilises metafüüsikas. Läheb kontseptuaalsest paratamatult üle ontoloogiliseks, aga see pole õige. Pole õige, et mõistuse mõisted oleksid tegelikkuses ja sellele nõrkusele osutas Hume. Keelata põhjuslikkuse mõiste kasutamist. Sõna päritolu on eksitav. Kant’i jaoks on oluline see, et Hume’i õigustatuse küsimus viitab sellele, et mõisted on seotud rakendus tingimustega. Õigustatuse küsimus on see, millised on need tingimused, kui mõiste võib rakenduda ja millistes piirides. Metafüüsika valmistab enesestmõistetavaid eeldusi, et alusmõisted on universaalselt rakendatud ehk rakenduvad igalpoole
Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel jäi filosoof tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertslaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. Alles pärast tema surma,1323. aastal, kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Enne Aquino Thomast ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas seevastu ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu. Usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema oma järeldused, kasutades Aristotelese loogikat. Siiski leidus mõni selline arusaam, mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid võis avaneda ainuüksi ilmutuse teel. Jumal lõi maailma täiuslikuna, kõik tõeliselt olev tuleb jumalast. Kurjusel pole oma tõelist olemist, see on hea puudumine, puudujääk
Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus
Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega
Ühiskondlik arvamus oli väga range ning rahvas lükkas tagasi mis tahes järelandmised Roomale. Vaidlusi tekitas küsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Jumala-Isast, nagu uskusid kreeklased, või Isast ja Pojast. Arutleti ka selle üle, kas armulaualeib peab olema valmistatud hapendatud taignast nagu kreeklastel või hapendamata taignast. Milline oli Aquino Thomase käsituses usu ja inimmõistuse vahekord? Ta ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema omad järeldused, kasutades Aristotelese loogikat.
keskpunktiks oli Pariis. • Sürrealismi iseloomustav maal Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste. • Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. • Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise Iseloomustus • Esialgu levis sürrealism kirjanduses ja teatrikunstis. Kasutati automaatset kirjutamist. • Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist. • Mõnikord valmistati teoseid ka kollektiivselt aga nii, et tulemust nägid tegijad alles lõpus.
füsioloogilise analoogia põhjal Maa-Ema personifikatsioon (Egiptuses küll hoopis meessoost maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli. Tsivilisatsioonide tekkega eemaldasime ennast vähehaaval looduse ülemvõimust ja suutsime seda enam imetleda iseeneste kätetööd - kerkisid suured linnad, inimene kehtestas ennast üle kõige ja tundis võimu enesel olevat üha rohkem. Mõistuse väega tegime valmis masinad ja ehitasime üles filosoofia suurejoonelise lossi. Tundsime, et eestleitud maailmas suudame ka ise olla Loojad ja saavutada selles järjest paremaid tulemusi. "Inimvõimetel ei ole piire!" ahhetame progressi najal ennast üles upitades. Veel röögatumalt iseteadvateks saime tänu valgustussajandile. Kõikide positiivsete "võrdsus,vabadus,vendlus" protsesside taustal hakkas ka kõige tavalisemal jõhkardist matsil
VÕRDSUSES EBAVÕRDSELT Teatmeteoste alusel tuleks inimest defineerida kui Maa kõrgeima arenemistasemega organismi, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlikku olendit, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda muuta ning mõjutada. Me kõik oleme inimesed, kuid ühiskonna meelest mitte sugugi ühesugune mass. Paratamatult on mõni meist võrdsem kui teine. Keegi on seadnud need piirid ja loonud maailma kestaks, mille sisse oleme määratud elama. Ükskõik, kas kestast väljas on kõiksus, tühjus või ei olegi sealset maailma olemas, sest välja niikuinii ei saa. Elame külg külje kõrval
Ta tahtis näha suuri linnu ja laevu. Villul tekkis ka pahandusi seoses jäneste ebasedausliku küttimisega. Ta kutsuti ka selle eest kohtu ette, kuid kohtunikud ei karistanud teda karmilt jättes Villu peksmine ära. Villu määratakse tööle mõisasse, kus ta on teomees kui ka talumees. Kuid Hugo, kes oli mõisa peremees, temale ei meeldinud Villu ja ükspäev määrab ta Villule karistuseks 60 piitsahoopi, mille tagajärjel kaotab Villu oma mõistuse. Peale Villu peksimst lahkub ka Hugo mõisast. Villu kaotanud mõistuse, naaseb taas Kukulinna ja elab seal ühes väikeses hütikeses, mis ta ise endale ehitas, kuni oma elu lõpuni. Minu arvamus: See on kindlasti kõige raskem raamat, mis mina olen enda elus lugenud. Andmed ei pruugi olla väga täpsed, kuna lugesin raamatut suvel ja kõik ei pruugi olla meeles. Alguses ma mõtlesi, et ma ei kirjuta selle raamatu kohta, kuna raamatust ei saanud ma mitte midagi aru, kuid
seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi. Induktsiooniprintsiibi kriitika: Kui A ja B on esinenud koos piisav arv kordi, siis juhtub A alati siis, kui juhtub B
Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria
Rousseau sündis Genfis(Prantsusmaal) käsitöölise-kellasepa pojana, kaotas juba sündides ema ja pärast lesestunud isa lahkumist Genfist anti ta kasvatada sugulaste juurde Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks Mõned tema mõtted.. "Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda." Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Selles loomulikus seisundis elaks inimene tugeva üksikkõndijana vastavalt talle omasele loomulikule korrale. "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais." Rousseau Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Heliloojad: Claudio Monteverdi – Itaalia Henry Purcell – Inglismaa Antonio Vivaldi – Itaalia Johann Sebastian Bach – Saksamaa Georg Friedrich Händel – Inglismaa Kuulamine: kaunistatud Klassitsism(18.saj) Klassitsism oli mõistuse ajastu. Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad: Christoph Willibald Gluck – Saksamaa Joseph Haydn – Austria Wolfgang Amadeus Mozart – Austria Ludwig van Beethoven – Austria Romantism(19.saj) Romantismi ajal võeti sümfoonias kasutusele harf, timpanid,
Tema varasemas filosoofias vähe viiteid varasematele teostele. 1637 ilmub tema üks esimesi teoseid, tähtsaimatest : ,,Arutlus meetodist". Teos oli suure mõjuga. Tema aluajal ei äratata suurt tähelepanu sellele. Trükiti kokku 500 eksemplari, 200 jäi autorile, ta elu lõpuks pold ülejäändki läbi müüdud. Ta edasised teosed olid kuulsad: tähtsaim ,,Metafüüsilised meditatsioonid". Ta tõstab olulisemaks isikliku järelemõtlemise, eelarvamustevaba uurimise ja mõistuse tähtsamaks kui autoriteet, traditsioon ja kirik. Me peame eelkõige ise suutma mõelda. Kogu tänapäeva teadus ongi sellele positsioonile rajatud. D kuulutati ketseriks, ta raamatud lisati katoliku kiriku keelatud raamatute nimekirja. Ta oli ise tõsine katoliiklane ja usklik mees. Kõige produktiivsem oli ta siis, kui elas Hollandis. Temaga kirjavahetusest oli eriti vaimustunud rootsi kuninganna Kristiina, kutsus ta oma õukonda, saatis sõjalaeva järgi
annaabi.ee 
