Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus. Kasutatud kirjandus Tannberg, T, Uusaeg http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml http://et.wikipedia
Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
Audrus oli 20. sajandi algul üle neljakümne hoone. Tänaseni on endistest Audru mõisa hoonetest suhteliselt hästi säilinud neliteist ehitist, mitmed neist muinsuskaitse all. Töö on liigendatud neljaks peatükiks ja kolmeks alapeatükiks. Audru mõisa ajaloost. Audru mõisa on esmamainitud 1449 a-l aegade jooksul on mõisa kingitud korduvalt erinevatele omanikele. Audru mõis on üks hoonete rikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Enamik mõisahooneid paikneb piki Audru jõge. Muinsus kaitse all on 14 hoonet. Omapäraseim neist on teenijate maja, mille loode nurka ilmestab kellatornina toiminud nurgatorn. Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel. Mis annab hea ettekujutuse mõisa õuest ja selle ümber paiknevatest hoonetest. Kahjuks on hävinenud mõisa peahoone, mille asemele on ehitatud nõukogudeaegne kivihoone. Hooned on kasutusel ka tänapäeval.
Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa Ametikooli(endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid. Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline. Esimesel korrusel asusid mõisniku
PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU
sealt edasi Ameerikasse.Peterburis kerkisid itaallase BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) kavandi järgi TALVEPALEE (praegune ERMITAAZI muuseum) ja SMOLNÕI ja TSARSKOJE SELO kaunid lossid.Baltimaade uhkeim loss,mis asub Lätis RUNDALES, on samuti tema kavandatud.Tallinnas on parimaks barokkarhitektuuri näiteks Kadrioru loss,mille Peeter (esimene) lasi oma naise Katariina (esimese) jaoks ehitada. Tegelikult ehitati selles stiilis juba varemgi.Näiteks: linnaelamuid,mõisahooneid, kummalise paisutusega uusi tornikiivreid.Eriti palju võis barokset arhitektuuri kohata Narvas,kuid kahjuks hävis kõik (teise) maailmasõja ajal. Barokkstiili võidutsemine arhitektuuris andis rohkelt tööd maalikunstnikele ja skulptoritele.Nõudsid ju uhked lossid ja kirikud seina ja laemaale,kuid ka tahvlimaale ja skulptuure.Barokiajastu suurim skulptor oli LORENZO BERNINI,kes oli tuntud ka arhitektina.Tema suurim meistriteos "Apollon ja Daphne" asub praegu Roomas Bernisi Teresa ekstaas
SAMBA JA PEASTAABI KAARHOONEGA ANDREI VORONIHHIN. KAASANI PEAKIRIK PETERBURIS. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL · Saksa kõige tähtsam arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel KARL FRIEDRICH SCHINKEL. TEATRIHOONE BERLIINIS. KLASSITSISM EESTIS KLASSITSISM EESTIS · Hooned ei ole nii uhked nagu Peterburis, kuid ka siinsel klassitsismil on oma võlu. · Hooned on tagasihoidlikumad. · Klassitsistlikus stiilis on palju mõisahooneid. LOSS JA AADLIELAMUD TOOMPEALT. NIKOLAI KIRIK TALLINNAS, VÕRU JA VALGA KIRIK. TARTU RAEKODA. JOHANN WILHELM KRAUSE. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI PEAHOONE 1802. RIISIPERE MÕIS. KASSITSISTLIK SKULPTUUR. KLASSITSISTLIK SKULPTUUR · Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest · Materjaliks marmor. · Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti
Johann Carl Ludwig Engeli projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: 1) senati hoone (praegune Riiginõukogu hoone) 2) Helsinki Ülikool 3) Ülikooli raamatukogu (1850) 4) Helsingi toomkirik (valmis 1852, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik) 5) J.C.L. Engeli kavandatud tööd Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoone Vanalinna Muusikamaja Kavandas Soomes Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. J.C.L. Engel oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Ta jäädvustas oma esimestel Helsingi- aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Kasutatud allikad www.wikimapia.org www.wikipedia.org www.google.com www.helsinki.fi www.kadriorg.ee www.kultuuri.net www.oiguskantsler.ee
eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Püha Aleksander Nevski katedraal on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Koguduseliikmed soovisid saada väikest kogudusekirikut, kuid Eestimaa kubermangu kuberner Sergei Sahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene
varemeteks keset metsaparki. Juba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila- Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa-
1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned · Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal · Tänane Vanalinna Muusikamaja hoone Uus tn. 16c Tallinnas (1810/25)
Ungru loss (mõis) Powerpointi esitlus Ungru mõis Koostaja: --- Juhendaja: -- Asukoht Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga
talurahvaasutuste reform. Balti erikorra põhialus aadlikorporatsioonide omavalitsus püsis Veebruari revulutsioonini ja taastati ajutiselt 1918, Saksa okupatsiooni ajal. Baltisakslaste talurahvareformid panid aluse iseseisvate taluperemeeste kihi kujunemisele.Paljud uued sordid ja tehnilised uuendused jõudsid eestlasteni baltisaksa mõisnike kaudu. Baltisaksa haritlased tundsid huvi eestlaste kui pärismaalaste keele ja kultuuri vastu. Baltisakslased lasid ehitada Eestimaale palju ilusaid mõisahooneid. Tartu Ülikool oli baltisaksa vaimuelu keskus, kuid sinna oli võimalik astuda ka eestlastel. Kasutatud kirjandus: Ene1 Miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord
jäi ka Ungru loss. Joonis Ungru lossi varemed nüüdisajal Ungru loss kui arhitektuuriväärtus Ungru loss (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli loss von Ungern-Sternbergide omanduses. Lossi viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist - neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad.
Rahvustunde kasvamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majndusliku olukorra paranemist.Mõlema ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnaastumise algust. 26. 1905. Algas Peterburis revolutsioon mis levis kiiresti ka Baltikumis.Korraldati streike ja miitinguid.Keskpunktis Eestis sai Tallinn.Toimus üldstreik oktoobris, kuid äkki ilmus sõjavägi ja avas ootamatult tule.Detsembris veel meeleolu tõusis ning laastati ja hävitati mõisahooneid. Lõpuks saabusid karistussalgad , ohvriks langesid 328 inimest ning suleti ka ajalehed. Samal aastal avalikkuse ette astunud kirjanduslik rühmitus Noor Eesti , mille eestvedajaks oli Gustav Suits, F. Tuglas ja Juhan Aavik, seadis lipukirja: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"Olid kirjanduse kõrvalt ka tegusad kuntstis, teaduses ja keeleuuenduses. 27. 1906. Asutati Tartus esimene eesti õppegeelaga gümnaasium.(Miina Härma Gümnaasium)
maapinna langatusi, karjäärides istutatakse kaevandatud aladele uus mets, paljudesse küladesse on rajatud ühisveevarustus. Keskkonnaseire käigus kontrollitakse regulaarselt heitvee koostist ja mõõdetakse põhjaveetaset. Mitmed aherainepuistangud on kujundatud suusamägedeks, Kukruse "mäele" on rajatud vaateplats. Mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud on võimaldanud "põlevkivivaldadel" renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandade teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid, mis kõik on kasuks omavalitsuste infrastruktuuri arendamisel. Ka teadustööde tegemisel on õla alla pannud Eesti Põlevkivi - toetatud on vee-, metsa- ja põllumaa uuringuid ning linnuvaatlusi. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus
Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist -- neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad
maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [1] 2 LAUPA MÕIS 2.1 Ajalugu Eesti üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid
võimaldavad kandvate ja kantavate ehitusosade vahekorda muuta. Peened raudpostid kannavad näiteks 1843.-1851. aastatel ehitatud Pariisi raamatukogu lage. Pinge ehitustehniliste võimaluste ja fassaadi konservatiivse kujundamise vahel kasvas. Lahenduseks oli üleminek juugendstiilile 19. sajandi lõpul. Historitsism Eestis 19. sajandil ehitati Eestis neogooti stiilis vanu ümber ja ka uusi kirikuid. Palju on samas stiilis ka mõisahooneid, mille jaoks laenati ideid üle Euroopa. Alatskivi mõisahoone. Valminud 1880-85 Laupa mõisahoone Järvamaal. Valminud 1913 Tuntud klassitsist Johann Wilhelm Krause (1757-1828) ehitas Tartu toomkiriku varemete kooriossa väljastpoolt gootipärase raamatukogu hoone, mis praegu ülikooli muuseum on. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis eesti mõisaarhitektuuris Esimese maailmasõjani. Valdav osa eesti mõisdest on endale saanud midagi historitsismiajastust.
Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on Eestis ehitatud ka ilusaid mõisahooneid, Madeleine`i kirik näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal nimetatakse ampiirstiiliks, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism
neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud. 5 2.3 Historistlik ja juugendstiil Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 6 3. MÕISAKOMPLEKSI HOONED Nimega "mõis" seostatakse tihti mõisa peahoonet ehk häärberit, nagu teda on rahvasuus kutsutud. Sama on mõisat ehituslikust küljest väär samastada üksnes mõisa kunagise elu- ehk peahoonena
Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila-Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. Uue mõisahoone projekti tellis Alexander von Benckendorff Peterburi arhitektilt Hans (Andrei) Stackenschneiderilt. Hoone püstitati joa kõrvale jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa-Laulasmaa-
· Läti alad- Riia peapiiskopkond NB! Stensby lepinguga läks Järvamaa Taanilt Liivi ordule. NB! Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Taani oma valdused Liivi ordule. 6 Kokkuvõte. Liivi sõda, mis sai pöördepunktiks Vana-Liivimaale tervikuna, jättis jälje ka mõisate ajalukku. Sõda andis hoobi mõisamajandusele ning hävitas suure hulga tollaseid mõisahooneid. Näiteks teatas Tallinna raad septembris 1560. a oma saadikule Rootsis, et "moskoviit on Ruila, Keila ja Harku mõisad süüdanud ning ka muidu Harjumaal rüüstanud, põletanud, tapnud ja röövinud." Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." 1558
. De Thomon börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid: Voronihhin, Zahharov admiraliteedihoone Peterburis. Rossi kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand Iisaku katedraal. Eesti kuulus Ven koosseisu, Tartu pommitati maatasa, Kat eraldas Tartu taastamiseks vahendeid Krause - ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum, maju rüütli tn ja laial tn. Geist ja Kranhals tegi Tartu kaubahoovi, Katariina kirik Võrus, mõisahooneid Saku, Saue, Aaspere, Roosnaalliku, Elistvere. Engel Tln kohtumaja, põhitegevus on seotud Helsingi südalinnaga SKULPTUUR väga produktiivne, aga maailmakuulsaid nimesid väga ei ole. Demut Malinovski tegi Barclay de Tolley monumendi KLASSITSISTLIK MAAL- Mõnevõrra kasutati eeskujuks skulptuuri. Maale iseloomustab äärmine lineaarsus (selged piirjooned). Koloniidi vastu huvi ei tuntud, valitseb skulpturaalne käsitlemisviis. Teema antiik. Prantsusmaa - David- järjekindlaim
lõpus ja XIX saj. algul Tartus, kuna peale 1775.a. tulekahju tuli linn taastada. Sellest ajast pärineb Tartu kesklinna klassitsistlik üldilme. Tallinna üldpildis annab klassitsism vähem kaalu, kuid ka seal, eeskätt Toompeal, ehitati selles stiilis rida suuri hooneid ning ehitati ümber vanu. Klassitsistlikus laadis hooneid said Paide, Haapsalu ja mitme teise linna peaväljakud ja mõned tänavalõigud, samuti ehitati selles stiilis hulgaliselt mõisahooneid. Mõningate ehitiste rajamise tähtajad: *1233.a. ehitati Tallinna Toomkirik *1267.a. Oleviste kirik, mille torn ehitati ümber 1500.a., sel ajal oli see maailma kõrgeim - 159 m. *1345.a. rajati Tallinnas Taani kuninga käsul 4 km pikkusega kanal Härjapea jõe kohta Ülemiste järvest Harju tänavani (s.o. 2 aastat pärast Jüriöö ülestõusu); mäel oli veehulga reguleerimiseks lüüsimaja. Sel ajal oli jõel mitu jahuveskit. *1402.a. Tallinna raekoda
Aastail 1923- 1942 paiknes lossis kool ja hiljem ,,Eesti Põllumajandustehnika" osakonna keskus, kuid 1999. aastal läks see Kaitseliidu kätte.16 Peahoone juures asub maaliline park koos tiikidega. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki. 17 Kõrvalhooneid on säilinud vähe. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula. Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuline vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.18 15 http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml 16 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 17 http://kool.kaitseliit.ee/alumois 18 http://www.mois.ee/harju/alu.shtml 6 Arvamus Ma arvan, et mõisad mitmekesisus ja erinevad stiilid muutsid meie arhitektuuri, arusaama ja
kaasaegsed. Neogooti stiil oli levinud peamiseltsakraalarhitektuuris, kuid selles stiilis rajati ka näiteks kunstlikke varemeid, ühiskondlikke hooneid ja eramaju. Neogootika kujunes Saksamaal "rahvusstiiliks". Laitse loss 3 Vasalemma mõis Lööne mõis 4 Keila – Joa mõis Aavere mõis Historitsismi esimesi näited Eestis. Mõisahooneid ja nende ehituslood. Oleviste kirik 5 Kirikuhoone Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 12.–13. sajand
Siin arendas bastioniarhitektuuri Erik Thalberg. Narva eeskujuks sai holland, narvas oli hollandipärane barokk, baroklik klassitsism. Pikk külg tänava poole. Kõrge sadulkatus. Narva raekoda. Kadrioru loss on kõige baroklikum maja eestis. Ehitatud peeter I tellimusel. Kavandajaks itaallane Niccolo Michetti, loss ehitati hilisbaroklikus stiilis. Barokklossid olid 3 korruselised. Esimene majapidamiseks, teine elamiseks, kolmas vatuvõttudeks. Prantsuse park. Eestis on palju mõisahooneid. Palmse mõis. Eestis rokokood esindatud pole, kunagi põltsamaa loss. Klassitsism Ajajärk 1750-1850 oli suurte muutuste aeg kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja arenes välja kunstikriitika. Enne seda oli kunst privaatne. Looming kasvas, hakati kunsti näitama anonüümsele publikule. Muutused toimusid kuna vana seisuslik ühiskond lagunes. Algas linnastumisaeg ja endised ühiskondlikud sidemed lagunesid. Ka monarhide ja kirikute autoriteet langes. Tõuke andsid ka valgustusideoloogiad
Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks. Norras on palju kohti, mis pakuvad võimalust heita pilku hoopis teise ajastu kultuurile ja elustiilile. Norras on palju suurepäraseid kirikuid, suur osa neist ehitatud kivist. Kõige kuulsamad kirikud on loomulikult püstpalkkirikud. Samuti on seal hulgaliselt kindlusi, eriti suuremates linnades. Norras on vähe losse selle sõna traditsioonilises mõttes, seevastu leidub aga palju kauneid mõisahooneid. Norra ühiskond on üldiselt hästi korraldatud ja asjad toimivad tavaliselt nii kuis nad peavadki toimima. See tähendab, et rongide, busside ja laevade graafikud on usaldusväärsed, lennud väljuvad õigeaegselt, poed, muuseumid ja vaatamisväärsused on avatud täpselt nii kaua kui lubatud, ja avalik teavegi on tavaliselt täpne ja kaasajastatud. Hoolimata sellest, millise variandi Norras reisimiseks valid, on sul lugematul hulgal võimalusi nautida Norra kauneid maastikke ja rannikut.
pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.1900. aasta paiku hakkas historitsismile vastukaaluks levima arhitektuurisuund, kus ajalooilised rangemad stiilid asendusid vabama kumerama käsitlusega, kus eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest.Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723
Lõuna-Eesti (Liivimaa) läheb poolakate valdusesse. 1583 Pljussa vaherahu. Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis (Eestimaal). 9 KOKKUVÕTE Liivi sõda, mis sai pöördepunktiks Vana-Liivimaale tervikuna, jättis jälje ka mõisate ajalukku. Sõda andis hoobi mõisamajandusele ning hävitas suure hulga tollaseid mõisahooneid. Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." Septembris 1560 puhkenud talurahvaülestõus haaras suure osa Harju- ja Läänemaast. 1561. a alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsile. Samal ajal lakkas olemast Liivi
makstavatest toetustest, millega kompenseeritakse kaevandustegevuse poolt tekitatud keskkonnakriisi - põhjavee kadumist, maa vajumist jne. Sotsiaalsed probleemid Ida-Virumaal on lahendatud näiliselt ja tegelikkuses toimib tänane ,,sotsiaalne turvalisus" hoopis kui sotsiaalprobleemide pomm. Siiski on mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud võimaldanud n-ö põlevkivivaldadel renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandada teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid. Paraku aitab keskkonnamaks vaid neid valdu, kus põlevkivi kaevandamise maht on suur. Näiteks Lääne-Virumaal Sõmeru vallas kaotab keskkonnamaks tasandusfondi kaudu mõtte. Seega ei ole oluline vaid keskkonnaseisund, vaadata tuleks ka sotsiaalset infrastruktuuri. Põlevkivi tootmisel püütakse igati leevendada keskkonnale tekitatavat kahju. Allmaakaevandamisel valitakse tervikute suurus selline, et
riikliku suurfarmina. Aastatel 1941-1944 asus mõisas Saksa vastuluure luurekool. Pärast II maailmasõda sai mõisast Ubja sovhoos. Aastatel 1951-1982 asus mõisahoones vanadekodu. 1982. a. leidis mõisas aset laastav tulekahju, pärast mida anti hooned üle Viru kolhoosile. Alates 01.07.1991 on mõisa omanik ja majandaja aktsiaselts Vihula Mõis. Mõisakompleksi kõikide hoonete pindala on kokku üle 8000 ruutmetri, kogu mõisaterritooriumi suurus on 47,97 hektarit. Mõisahooneid ümbritseb suur park, kus on sajandeid vanu puid ja mis sarnaneb suurelt jaolt ümbritseva loodusega. Mõisa sissekäigul on kaunid kivist sambad, millel ilutsevad von Schubertite perekonna vapid. 2008. aastal algas kogu mõisakompeksi põhjalik renoveerimine ning 2012. aastaks restaureeritakse kogu mõis täielikult. Restaureerimise eesmärgiks on maksimaalselt säilitada mõisakompleksi ajaloolist ning looduslikku väärtust, andes samas hoonetele ja kogu
ROKOKOO (18.saj.) · Tunnusmärk: *Sein kaetud riidega *Palju kasutatakse Putosid (Paksud väiksed inglilapsed) *Hiinavaasid · Näiteks: Põltsamaa Loss Leedu saatkond Tln-s KLASSITSISM (18.saj. lõpp- 19.saj. algus) · Tunnusmärgid: *Antiigi eeskuju *Sissekäik tähistatud sammastega * Samba kujundused: 1. Dooria,2. Joonia, 3. Korintose · Näiteks: Tartu Ülikool Palju mõisahooneid: Raikküla, Kolga, Järlepa, Riisipere, Vana Antoonikum NEOSTIIL (19.saj. lõpp) · Neobarokk, neogootika- vanadest stiilidest tehtud uuendusi · Neogootika- gootistiili jäljendamine Alatskivi Loss Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus)
klassikalisest antiigist inspireeritud suunad ja Euroopa keskaeg koos rahvakunsti ja arhailiste kultuuridega. Raamatus ,,Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini" eristataksegi historitsistliku mõisaarhitektuuri all klassikalise suuna puhul mõisamaja-paleed ja mitteklassikalise puhul mõisamaja-linnust. 2.1 Neogootika 19. sajandi seitsmekümnendad aastaad tõid kaasa neogootika uue tõusu ning ehitati mõisahooneid, mida vaadeldavas teoses käsitletakse kui mõisamaja-linnust. Neid võib loendada kahekümne ringis. Sajandi lõpu poole oli historitsism muutunud küpsemaks ja nõuti arhitektuuriloo põhjalikku tundmist, tegu oli ajaloolisi võrdlusi täis arhitektuurilise diskursusega. Tegemist ei olnud siiski puhtlalt varasema kopeerimisega, vaid hakati aina enam hindama ka arhitekti fantaasiat ja seda kuidas ta suudab luua originaalseid kompositsioone. Vanu vorme kasutati uutes seostes.
Põltsamaa, kus tegutses aktiivne mõisnik Woldemar Johann von Lauw, kes ehitas Põltsamaale rokokoostiilis mõisa, rajas hulgaliselt manufaktuure ning oli ka väga hariduslembene. Põltsamaa jäi Hupeli tegutsemiskohaks neljakümneks aastaks Hupel Põltsamaa kirikuõpetajana 12. mai 1764 Põltsamaale saabus Hupel selle majandusliku ja kultuurilise õitsengu kõrgperioodil: nii Vana- Põltsamaa mõisnik Lauw kui ka Uue-Põltsamaa omanik Lilienfeld rajasid teineteise võidu parke ja uusi mõisahooneid. Kiriku patrooniks oli Lauw, kes lasi sinna maalida rokokoostiilis altarimaale. Hupeli enda pastoraat asus Vana-Põltsamaa lossist ja sealsamas paiknevast kirikust poole kilomeetri kaugusel teiselpool Põltsamaa jõge. Põltsamaa kirikukihelkonnas asus toona seitse mõisat, Lilienfeld ja Lauw omasid mõlemad kahte ja olid ka teistest tunduvalt rikkamad. Lisaks elas Põltsamaal ka palju käsitöölisi, keda meelitasid sinna manufaktuurid
Lisaks Venemaal turustatud viinale nuumati viinaköögi praagaga härgasid, ühtlasi paranes ka põldude väetamine. Maamajanduse intensiivistumine tõi kaasa ka talurahva teokoormiste suure tõusu, mida mõisnikud oskasid rootsiaegsetest vakuraamatutest kõrvale hiilides abiteo arvel oluliselt suurendada. Samaaegselt muutus palju rafineeritumaks aadlike ja teiste baltisaksa seisuste eluviis. Just majandusbuumi ajal asuti rajama klassitsistlikus stiilis uhkete parkidega ümbritsetud mõisahooneid, mis ilmestavad Eesti maastikku tänini. (2) 6 Teaduselu 18. sajandil Kuigi kohalike rüütelkondade kapitulatsioonilepinguis Vene võimule oli kirjas punkt ülikooli töö jätkamisest, seda kaua siiski ei järgitud. Hariduse seeme oli aga külvatud. Harrastusteaduste viljelemine oli alanud juba 17. sajandil, mil antud seoses võib mainida eesti
struktuur rohkus 6. suur ettevõtte rohkete teenustega majutus, toitlustus jm teenused ühest kohast. Võimalused Ohud 1. Euroopa Liidu fondidest toetuste 1. riiklike või EL toetuste vähenemine või taotlemine tingimuste keerukamaks muutumine 2. laieneda taastades vanu mõisahooneid 2. ebapiisava klientuuri oht, eriti või ehitada juurde uusi, et pakkuda madalhooajal mitmekülgseid teenuseid 3. mistahes õnnetused ja katastroofid, sh 3. iga-aastane rahaline toetus riigilt, kui globaalsed on tegemist riikliku organisatsiooniga 4. klientide poolne reisikulude (RMK, riiklikud muuseumid) vähendamise soov 4
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism
6) arhitektuur - voolud, näited; barokk Kadrioru loss; klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild, mõisahooned: Talu endine rehetare, 18.sajandi lõpus esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna-Eestis Linnade valitsevaks stiiliks barokk, 18.sajandi suurejoonelisim ehitis Kadrioru loss koos pargiga. Kõige rohkem ehitati Narvas Rokokoo Põltsamaa loss Sajandi lõpul klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim on Riisipere 10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel talurahva olukord, talurahvaseadused 1) Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused: Majanduslikud: Mõisnike tarbimisvajaduse kasv Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu Kultuurilised: Pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi lõpu valgustusideedega Saksa haritlaste kriitika G.Merkel, J.C.Petri
Eestis · Linnade valitsevaks kunstistiiliks barokk. · 18. sajandi suurejoonelisem ehitis on Kadrioru loss koos pargiga. · Kõige rohkem ehitati Narvas keskpunktiks Venemaa ja lääne kaubandusel · Põltsamaa loss rokokoo · Sajandi lõpul klassitsism, eelkõige algasid ehitustööd Tartus Raekoda ja Kivisild. · Algul ehitati vaid puust hooneid, aga mitu tulekahjut hävitas palju hooneid, siis anti luba ehitada kivist · Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim Riisipere. 10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel talurahva olukord, talurahvaseadused 1) Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused Majanduslikud: · Mõisnike tarbimisvajaduse kasv · Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu Kultuurilised: · Pärisorjus ei sobinud kokku 18
maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [3] 1.3 Laupa mõis Eestis vaieldamatult üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis (vt joonis 1.3) asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal
Sini- must-valge lipp. ·Historitsism- on peamiselt retrospektiivne ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul Euroopas 1840-1900, kus mehhaaniliselt kopeeriti ajalooliste stiilide elemente. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. ·Johann Köler- 1826-1899. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Seotud rahvusliku liikumisega. ·August Weizenberg- 1837-1921. Eesti rahvusliku skulptuuri looja. 1913. aastal
Vahel harva võib sellistes hoonetes leiduda ka kõrgema kunstiväärtusega detaile, näiteks barokseid ahje või maalitud talalagesid. Välisviimistluseks on tavaliselt silmapaistavalt lai rõht- või püstlaudis, mis seina löödud suurte käsitsi valmistatud sepanaeltega. Mõned kõige varasemad elamud võisid olla ka laudiseta, kuid juba alates 18. sajandist hakati puitmaju meil linnades laudisega katma. Tüübilt sarnaste vanabalti majadena on ehitatud ka köstrimaju, pastoraate, koole, mõisahooneid ja vanemaid taluhäärbereid ning mõisate moonakatemaju väljaspool linnu. Linnades olid seda tüüpi hooned algselt enamasti ühepereelamud, kuid hiljem on enamik neist kohaldatud korterelamuteks. Vanimad sellised elamud pärinevad 17. sajandist, enamik aga 18. sajandi II poolest ja 19. sajandi algusest (Joonis 1.5), väiksemates linnades, näiteks Paides ja Rakveres on mantelkorstnaga maju ehitatud veel 1860. aastatelgi. Sageli on selliste hoonete probleemiks n.ö
annaabi.ee 
