Audru mõisa ajalugu umbes 100 aasta vältel (0)

Uurimistöö teemaks valisin Audru mõisa ajaloo umbes 100 aasta vältel. Audru mõisa ajalugu huvitab mind, kuna Audru on minu koduvald .
Töö eesmärgiks on anda ülevaade Audru mõisa mereäärsest hoonest, mil Audru mõisa omanikeks oli perekond Pilar von Pilchau kolm põlvkonda. Lisaks annan oma töös lühiülevaate parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau elust, kelle sünni puhul väiksem suvemaja ongi ehitatud ja kes jäi viimaseks paruniks mõisas..
Oma töös püüdsin leida vastust küsimusele, millist tähtsust on omanud Audru mõisa üks kõrvalhoonetest – Doberani villa – antud piirkonnale, lisaks Valgeranna ajaloost minevikust tänapäevani.
Uurimistöö koostamisel kasutasin materjale Audru valla muuseumist, Audru mõisa omanike järeltulijate mälestusi, küsitlesin kohalikke elanikke ning uurisin mitmeid antud teemat käsitlevaid teoseid ja artikleid.
Uurimistöö käigus selgus, et Eesti mõisaansamblite ilme kujundamisel oli mõisate kõrvalhoonetel märkimisväärne osa, millest kõneleb kõrvalhoonete arvukuski. Audrus oli 20. sajandi algul üle neljakümne hoone. Tänaseni on endistest Audru mõisa hoonetest suhteliselt hästi säilinud neliteist ehitist, mitmed neist muinsuskaitse all.
Töö on liigendatud neljaks peatükiks ja kolmeks alapeatükiks. Audru mõisa ajaloost. Audru mõisa on esmamainitud 1449 a-l aegade jooksul on mõisa kingitud korduvalt erinevatele omanikele.
Audru mõis on üks hoonete rikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Enamik mõisahooneid paikneb piki Audru jõge. Muinsus kaitse all on 14 hoonet. Omapäraseim neist on teenijate maja, mille loode nurka ilmestab kellatornina toiminud nurgatorn. Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel . Mis annab hea ettekujutuse mõisa õuest ja selle ümber paiknevatest hoonetest. Kahjuks on hävinenud mõisa peahoone , mille asemele on ehitatud nõukogudeaegne kivihoone.
Hooned on kasutusel ka tänapäeval.
Üle saja aasta kuulus mõis perekond Pilar von Pilchaudele, kes olid viimased mõisa omanikud kuni võõrandamiseni. PILT MÕISNIKU PEREST
Perekonna vapil on rohelisel murul kolme poega toitev hõbedane pelikan.
Valgeranda laskis mõisahärra ehitada šveitsi stiilis väikese majakese esimese poja ristimispidustusteks. Mõisa ajal nimetati majake Doberaniks, nimi kestab tänaseni. MILLEST NIMI TULI… Hiljem ehitati kahekordseks villaks ümber. Teise maailmasõja ajal paigutati Doberani villasse elama vene sõjasalk. Sõdurid lammutasid maja pikkamööda küttepuude tarvis, lisaks kasutasid ruume samagoni ajamiseks ja nii ta lõpuk maha põletati. Eesti ajal ehitati alusmüüridele uuesti kohvik Doberan arhitektiks oli tolleaegne Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa .
Vanast ajast on säilinud park ja mõned puud sinna kulgenud alleest.
ALF
Ta pani aluse Audru kogukonna kultuurilisele põllumajandusele.
Lisaks tal oli ka palju ameteid näiteks Pärnu esimese piirkonna kihelkonnakohtunik, Pärnu järelevalve kohtunik see oli väga vastutusrikas amet politsei ja kriminaalasjades.
Adolf Konstantin abiellus alles 33 aastaselt Julie Olga Eugenie von der Pahleniga, kellega oli neil mitu last neil oli
Parun sattus vastuollu Eesti võimudega, sest oli aktiivne Balti hertsoogiriigi rajamise pooldaja . Seetõttu mõis konfiskeeriti ja jäeti riigimõisaks.
Töö koostamisel sain palju uusi teadmisi. Sain teada, kus asus Audru mõis ja milline ta oli. Kõige huvitavam töö koostamise juures minu jaoks oli saada teada kohalike inimeste mälestusi antud piirkonnast , muidugi ka lugeda lisaks arhiivimaterjale.
Praeguseks on Doberani asemel juba uus kohvik, seega on Doberani väga palju kordi üles ehitatud ja maha lammutatud. Kõige huvitavam fakt töös oli see, et Doberan ehitati algselt üldse Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau ristimispidustusteks.
Valgerannast kujunes esimese eesti vabariigi ajal väga populaarne suvitus ja supluskoht ka Pärnu linna rahvale. Siia sõideti nii autodega kui ka pandi tööle bussiühendus Pärnu- Valgerand . Buss käis kaks korda päevas ja see oli alati inimesi täis. Samuti pääses sinna paadiga, mille tarbeks ehitati 40 meetri pikkune paadisild.
Audru teeb eriliseks see, et väga palju mõisahooneid on säilinud ja paljud neist ka restaureeritud ning kasutusele võetud.
Avaldan suurt tänu oma juhendajale Helgi Rootsile, Audru muuseumi juhatajale, kelle abiga sain juurdepääsu väga huvitavatele nii teksti- kui ka pildimaterjalidele ja kes aitas koostada antud tööd.