B.Brecht – eepilise teatri teooria Võõritusefekt – kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahele. Näidatakse, et näidatakse. (Selgitavad ja kommenteerivad sildid laval, näitleja kommenterib publikule oma tegelast) Postdramaatiline teater väljendab esteetikat. Postmodernistlik teater teater elutunnetust. Dramaatiline Postdramaatiline Tekst (näidend) on lavastuse aluseks Tekst on lavastuses ainult üks osa Märgisüsteemid allutatud tekstile Märgisüsteemid on võrdväärsed Põhitunnused: terviklik lugu, tegevuse Ei moodusta terviklikku struktuuri, edasi viimisele keskendatud dialoog, kuigi sisaldab dramaatilise teatri terviklik tegelaste süsteem elemente Teoreetikud: Lehmann ja Kirby Simultaansus – paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
mingit kindlat infot välja lugeda: painduvad puuoksad informeerivad möödujat tuulest. Kommunikatsiooni, märgisüsteemide ja meediumite seos. Kommunikatsiooni uurimisel huvitavad semiootikuid väga meediumid, mille vahendusel kommunikatsioon aset leiab (kommunikatsiooni- ja meediasemiootika on omavahel tihedalt seotud). Kasutatavast meediumist ja selle arenguastmest sõltub see, milliseid märgisüsteeme kommunikatsioonis kasutatakse, millised märgisüsteemid on kommunikatsioonis aktuaalsed. Eri ajastutel ja eri kohtades on meediumid võimaldanud kommunitseeruda erinevalt. Kommunikatsiooni toimimiseks me vajame meediume. Meediumitest sõltub see kuidas me saame aru märgisüsteemist.
LÖB süsteem · "koosneb 60 lihtsast piktograafjoonisest (sümbolist), mis on hõlbsasti mõistetavad. Sobib suhtlusõppe alustamiseks." (Väljataga 2009: 32) Piktogrammid (PIC) · musta taustaga valgete figuuridega sümbol piltkiri. PIC sümbolid on selgepiirilised, hästi tajutavad ja mõistetavad ning neid on lihtne kasutada. (Väljataga 2009: 33) PCS (Picture Communication Symbols) e piltidesümbolsüsteem on graafilised märgisüsteemid, mis põhinevad enam kui 3000 lihtsalt piirjoonte abil kujundatud tähisel http://www.mayer-johnson.com/2002-pcs-addendum-library BLISS sümbolid (http://www.blissymbolics.us/) house wheel sun electric · Tehnilised kommunikatsiooni abivahendid (sh kõnekkunikaatorid) Augmentatiivkommunikatsioon (lihtsustatud viibete õpetamise näitel Downi sündroomiga lastele) · Ühes Eesti väikelastekodus viidi läbi uurimuisprogramm, mille
d.iii.2. Dub d.iii.3. ek võeti võimult maha, visati parteist välja aga jääti ellu 3. KULTUURISAAVUTUSED 1960ndatel a. Aleksander S olzenitsõn Nobeli kirjanduspreemia, '' Üks päev Ivan Denissovitsi elust'', ''GULAG-i arhipelaag'' b. Küberneetika juhtimis-, side- ja infotöötluse uurimine, arvutite jms areng c. Levy-Strauss struktuaarne antropoloogia (info-ja märgisüsteemid) d. Laing ühiskond on hull e. Farmakoloogia areng vaimsete häirete ravimini keemiliselt f. Südame siirdamine 1967. Christiaan Barnard g. Kosmonautika areng Apollo, 20.07.1969, Kuul, Neil Armstrong h. Popkunst nt reklaamikunstnik Andy Warhol i. Televisioorite arvu tõus, satelliitside, raha sporti... j. Elvis Presley, The Beatles, The Rolling Stones, Marilyn Monroe k. I.Bergman, F.Fellini, A. Wajda ja A.HITCHCOCK l
Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. · Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on nt: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng
· Akadeemilise Filosoofia seltsi asutajaid ja esimehi · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. 9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad. · Endel Tulving episoodiline ja semaatiline mälu ja selle neurofüsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekord. · Jaan Valsiner arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology'' looja ja toimetaja. Märgisüsteemid ja semiootika. · Jüri Allikas Tartu Ülikooli professor, taju ja isiksusepsühholoogia. · Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus. 10) Mis on paradigma? Paradigma Teaduslik maailmapilt. Mis on objekt ja millised uurimis meetodid. 11) Psühholoogia ajaloo etapid (Ballantyne)
Kultuurilise pöörde mõjuna võib vaadelda koloniaalmaade eneseteadvuse tõusu. Kultuur on omane igaühele. 2 3. Kuidas erineb kultuuri käsitlemine süsteemi ja tegevusena? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 22–23] Käsitledes kultuuri süsteemina võrdleme me seda tekstida, struktuurse süsteemina. Need on kokkuleppelised reeglite kogumid, hierarhilised struktuurid, märgisüsteemid ja tähendusloome mehhanismid. Kultuur on selles käsitluses piiritletud, sidus tervik. Uurija fookuses on kultuurilise tähenduse stabiilsed, etteantud, reguleerivad vormid ja koodid. Käsitledes kultuuri tegevusena on ta praktiline nende süsteemide realiseerimine või muutmine. Me saame kultuuri võrrelda rituaalsusega, etenduslikkusega, õpitud käitumisega, argite või pidulike toimingutega. Reguleeritud praktikate hulk, tähendusloome praktika. Tegevus on
Laps ja kakskeelsus Inimesel on võime kasutada tinglikke sümboleid tähiseid, millel on kindel sisu ja mõte. See võime eraldab inimest loomast ning on teinud võimalikuks inimese kui liigi intellektuaalse arengu. Inimese sümboliseerimisvõime kõige suurejoonelisemaks avalduseks on loomulik inimkeel, mis on keerukam kui mis tahes kunstlikult loodud märgisüsteem ja universaalne kui kõik eriotstarbelised märgisüsteemid kokku. M. Leiwo arvates on kõne üks kõrgema närvisüsteemi funktsioone, mis on omane ainult inimesele. Kõne normaalseks arenguks on vaja järgmisi tingimusi: eale vastav kehaline ja vaimne areng; õigesti arenenud meeleorganid kuulmis-, nägemis- ja kinesteetiliste aistingute vastuvõtuks; korras tsentraalne ja perifeerne kõneaparaat; terve kõnekeskkond. Suur osa maailma rahvastikust kasutab igapäevaelus mitut keelt kaks- ja
-Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS: -19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse, füüsilise maailma uurimisega. Kõik mis väljapoole jäi oli liigitatud fülosoofi a valdkonda. -19 ndendal sajandil tekib nähtus nimega Humanitaar teadus.( Sünnib saksakeelses keskkonnas.Hakatakse teaduseks nimetama. Ingliskeelne keskkond seda aga teaduseks ei tunnista. Humanitaarteadus on spekulatiivne. ( KAS SEMIOOTIKA ON TEADUS?) Mis on teadus OBJEKT- -märk-märgisüsteemid -märgisuhted -märgiprotsessid -tähendus-idee -märgilisus MEETOD- -Kuidas? Mida on üldse uuritud, mis märke? -liiklusmärk -keel -jäljed -sümtomid -žestid, liigutused -numbrid -värvid -vari -lõhn -peedeldus -helid PÕHILISED SUUNAD -Saussure( ring, kriips) -semioloogia -lingvistika (ÜLDINE SEMIOOTIKA, TEKIB NENDE KAHE VAHEL)1969 -Peirce(kolmnurk) -semiootika -loogika TEADMINE -usaldusväärsus CHARLES WILLIAM MORRIS Semioos kui 5-liiikmeline suhe
märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega ,,Cours de linguistique générale" mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole
saavutada. ). keerukamate Perlokutiivne kõnetegu, millel on mõju vastuvõtjale sõnumite moodustamiseks. ehk sellele, kes + käitumist reguleerivad koodid- (seadused, laua- ja kuuleb tähenduslikku ütlust (tondijutt [mis on illokutiivne seltskonnakombed, korvpallireeglid jne) ning tegu] hirmutab + tähendust aitvad koodid Need on märgisüsteemid me last). vaatleme Need kolm ei ole kolm eraldi kõnetegu, vaid ühe kõneteo Neid dimensioonid neid ei saa teistest eraldi sooritada. Ütluses võib alati Kood (=reeglid) tagab, et määrmatuse (korrapäratuse) leida neid aspekte. asemele astub tõenäosuslik kord. 4 Semiootikakoolkonna kommunikatsioonikäsitlus
distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333). ,,Tõlketeaduse ja semiootika kokkupuutest sündiv distsipliin saab end teadvustada uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335). ,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub lingvistilise sidususe kõrval üha olulisemaks. Semiootika osana on tõlkesemiootika valdkonnaks märgisüsteemide võrdlev analüüs ja funktsionaalsed seosed märgisüsteemide vahel. Omaette distsipliinina on tõlkesemiootika kultuurianalüüsi üks alusdistsipliine, sest võimaldab läbi semiootilise käsitluse kirjeldada nii
liituda niivõrd keeruliste muutumis- ja sulandumisprotsesside vahendusel, et koostisosi on üksteisest raske eraldada. foneem e. häälikusüsteemi üksus foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist fonoloogia- häälikusüsteemide lingvistiline uurimine fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem fonotaktika- häälikute ühendamine fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide kohta formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa kokku panna suvalistest fraasidest, vaid on olemas piiravaid reegleid: kaks noomenifraasi lauset ei moodusta, küll aga noomenifraas ja verb või verbifraas. Lause põhistruktuuri saadi niisiis kirjeldada reegliga S NP + VP
· Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. ! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Vahendatud tunnetus · Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. · Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? · Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid · Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. · Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng
73. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmentariseerumine? · Tegelase siseruum tegelase mälupildid ja kujutlused, tegelase sees toimuv · simultaanlava - mitu tegevuspaika samaaegselt · ruumi fragmentariseerumine laa jagunemine paljudeks erineva tähendusega osadeks ja nende sidumine montaazi või kollaazi põhimõttel (nt simultaanlava korral) 74. Teatrietenduse märgisüsteemid (Erika Ficher-Lichte, Tadeusz Kowzani järgi) Ficer-Lichte järgi: Märgid jagunevad visuaalseteks ja akustilisteks. Visuaalsed märgid on näiteks heli, muusika, lingvistilised märgid, paralingvistilised märgid. Visuaalsed märgid on näiteks miimilised-, zestilised märgid, kostüümid, maskid jne. Nii visuaalsed kui auditiivsed märgid saab omakorda jagada põgusateks (zest) ja kauakestvateks märkideks (nt kostüüm) ning ka selle alusel, kas märgid on seotud
Kui viimases stseenis kordavad lapsed kogu seda teatud moodi mantrat, toimib see kui enesesisendus ja seda nii tegelastele endale kui ka publikule. Nähes taolist kohati naiivset headuse käsitlust peaksid vaatajad lahkuma teatrist mõttega, et võib-olla on inimesed tõesti ilusad ja head. Lihtsas, kuid tugevalt tinglikkus lavaruumis on mängima pandud näitlejad, kes suudavad haarata enda kujutatavate tegelaste mõttelennu ja panna selle mängulises vormis lavale. Lavastuses on olulised kõik märgisüsteemid ning nende koostoimimine valgus, muusika, näitlejate tehnika, lavakujundus jms. Ükski märgisüsteem poleks toiminud ilma teisteta, kuid koos moodustavad need ühtlase terviku; loo, mis on jutustatud läbi väikese tüdruku silmade. Urmas Lennuk on oma trupiga leidnud aspektid, mida erinevad inimesed enda lapsepõlvest võivad mäletada - kõik oli lõbus, joonistati kriidiga, õed-vennad olid
kognitiivse protsesside arengu teooria: Sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ja reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud märgiliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse; mõlemad protsessid arenevad paralleelselt kogu elu. Sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid. Märgisüsteemid: keel; mnemotehnilised võtted, loendamise võtte; algebra sümbolid, kunst, kirjutamine; skeemid, diagrammid, kaardid, joonised; ja muud kokkulepitud märgid. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutatavad märgisüsteemid? Arengu allikaks ei ole laps ise ega kultuurilised vahendid, vaid interaktsioon lapse ja vahendite kasutamise vahel. Areng laps hakkab kasutama kultuurilisi vahendeid.
See loob suhte tekstuaalse ja praktilise tasandi vahel. 9. Võrrelge erinevaid vaateid kommunikatsioonile/väljendusele/tõlgendusele. Habermas leidis, et inimene on kommunikatiivne olend, talle on omane kommunikatiivne ratsionaalsus, kaasaja ühiskonnas on see ratsionaalsus pärsitud ning eksisteerib nn."elamismaailm": meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. Keel on Jakobsoni järgi inimkonna primaarne kommunikatsioonivahend; teised märgisüsteemid on sekundaarsed.Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus autokommunikatsioon. Keel on tegelikult ka visuaalne Jakobson räägib: see on kui lugemisprotsessi on kaasatud kõik meeled. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Kultuuri tugenev isiksusekäsitlus on seotud Esimese maailmasõja järgse pettumusega
Vajadus uue teabe .loomise järele elamuste väljendamine .Teabevajaduse rahuldamise allikad Geneetiline informatsioon .1 Tegevusest tulenev vahetu kogemus .2 Vahendatud ühiskondlik kogemus õppimine, suhtlemine .3 Inimesed on tootnud materiaalsed esemed, see on teabe talletamine, mis kannatab ka inimlikku kogemust nende kasutamine. Kombed, tavad säilitavad ja kannavad edasi seda teavet ja kogemust. Jäljendamine. Märgisüsteemid keel ja selle märgid(pildid, helid). Nende asjade säilitamine, .fikseerimine, mis kogusumma on kultuur, aitab inimese/gruppidel kasutada eelnevat .Suhtlemine on inimeste vaheline teabevahetus ja see on vastastikku mõjutav protsess .Teabelevi vormid ja omadused Olulised pöörded teabelevi arengus suuliselt suhtlemiselt kirja kasutamisele üleminek, trükikunsti kasutuselevõtt, suuliste/pildiliste teadete salvestamine, paljundamine, levitamine elektrooniliselt .raadio, kino, tv
Inimese siseelu kujutatakse kirjeldades. dialoogi ja remarkidega. Aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega. Aja- ja ruumisuhted ei arvesta teatri tingimustega. Keskendub inimsuhetele. Ei pruugi vaid inimsuhetele keskenduda. TEATER KIRJANDUS Ajalis-ruumiline kunst Ajaline kunst Ruumisuhted on vahetult tajutavad Ruumisuhted tuleb sõnadesse panna Heterogeenne põimuvad eri märgisüsteemid, Homogeenne üks verbaalne märgisüsteem kunstiliigid Suunatud vahetule, meelelisele tajule Nõuab, et lugeja konkretiseeriks kujutluses teosemaailma Kollektiivne loome ja vastuvõtt Individuaalne loome ja vastuvõtt Draamateksti põhitunnused: · Dialoogilisus dialoog viib tegevust edasi. Tihe seos esitamissituatsiooniga. Kõneleja ja kõneldava aine vahel pole distantsi.
Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma. Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng
Erineval ajal lugemine annab uut kogemust, muutunud on elukogemus ja kultuuriline kogemus. Kirjandusteos ei ole seega passiivne, ent vajab lugejat aktualiseerumiseks. Sub kultuurid võivad teksti erinevalt vastu võtta, tõlgendada. Kariibidel asuvad inimesed loevad Jane Airi teistmoodi kui Inglased. R. Bart alustab oma arutelu Balzac ,,Sarasine" analüüsiga, ei tea mida Balzac oma arutelus mõtleb. Autor on surnud, tekstis räägivad igasugused muud hääled, koodid ja märgisüsteemid. R. Bart ,,S/Z" uurimus. Saussure: ,,keeles ei ole positiivseid elemente, keeles on ainult erinevused". Sõnade tähendused sõltuvad nende suhtestumisest kontekstiga keelesüsteemis. Pole ühte stabiilset märki, vaid tuleb sukelduda keelesüsteemi rägastikku uurimaks kuidas need süsteemid omavahel toimivad. Bahtin vaatab ka keeleelemente suhtelisena ja üksteisest mõjutatuna, kuid tema jaoks ei teki tähendus kui üldises struktuuris vaid sotsiaalsetes kontekstides
INIMESE TALITLUSE REGULATSIOON Homöoastaas- organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal Riik - loomad Hõimkond - selgroogsed Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - pärisinimene Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Väga suur ajumaht 1400 ml 2. Püstine kehahoiak kehaehitus 3. Väga aeglane areng neoteenia 4. Mitmekesine toit, selle töötlemine 5. Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus 6. Perekond ühiskond - tehnoloogia Antikeha- valgud, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohutuks muutmiseks Antigeen- kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Kaasasündinud immuunsus- rakkudest ja mehhanismidest koosnev immuunsüsteemi osa, mis kaitseb organismi nakkuste eest ilma haigustekitajat ära tundmata Omandatud immuunsus- immuunsüsteemi osa, mille tööks on haigustekitajate äratundmine ja juba kohatud
Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega Keelelised struktuurid samastatakse mõtlemise struktuuridega -- universaalne grammatika See universaalne grammatika on kõikide universaalide allikaks, ta annab määratluse ka inimesele endale. Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on universaalne mitte ainult selle tõttu, et informeerib kõiki keeli maailma kohta, vaid ka seetõttu, et ta kattub maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969 Strukturalism -- semiootika Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on
jne.) Mänguline ruum ei jäljenda, vaid raamib, eraldab saalist. Lava on lava, tähistab iseennast: kohta, kus mängitakse. (Mänguline ruum ei jäljenda, vaid raamib, eraldab saalist. Lava on lava, tähistab iseennast: kohta, kus mängitakse.) 72. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmenatriseerumine? Tegelase siseruum- Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Ruumi fragmenatriseerumine- killustumine 73. Teatrietenduse märgisüsteemid (Erika Ficher-Lichte, Tadeusz Kowzani järgi) 74. Mis on lavakujunduse (dekoratsiooni) funktsioonid? Dekoratsioon e lavakujundus. · Dekoratsioon loob ja tähistab mingit kohta. · Dekoratsioonid võib jagada realistlikeks ja tinglikeks. · Hüperrealistlik või hüpernaturalistlik lava · Lavakujundus loob mängukeskkonna ja atmosfääri. · Lavakujundusel on keskne roll lavastuse üldise esteetika loomisel. 75. Mis on valguskujunduse funktsioonid?
tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ning keskmes on semioos ehk märgitoime/protsess. Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. Märgisüsteem nagu ongi Morrise süsteem. 2 elementi: tähistatav ja tähistaja Tähistaja on sõna „puu“, tähistatav on see puu, mis sul tekib aju Hiljem lisanduv osutus, siis on semantiline kolmnurk Kunagi ei eksisteeri üksi, on osa suuremast süsteemist, mis on omakorda osa suuremast süsteemist Märk koosneb Saussure kohaselt tähistajast ja tähistatavast. Peirce: märk, tõlgendaja, objekt Saussurel 2, Peircel 3!
Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E. Benveniste. Töötab välja ka teooria, mille järgi keel ja kõne on erinevad märgisüsteemid: keel on semioloogia, kõne on semantika, kuna kõnel on oma grammatika - ütluse formaalne aparaat. (Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone kajastatakse eri plaanides erinevalt. Tegelikult on võimalusi rohkem:
Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E. Benveniste. Töötab välja ka teooria, mille järgi keel ja kõne on erinevad märgisüsteemid: keel on semioloogia, kõne on semantika, kuna kõnel on oma grammatika - ütluse formaalne aparaat. (Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone kajastatakse eri plaanides erinevalt. Tegelikult on võimalusi rohkem:
Kõlamaalingute kasutamine sõnade moodustamisel reklaamitekstis: 1) Usutavuse ja loomulikkuse saavutamine. 2) Ahvatlevuse ja emotsionaalsuse suurendamine. 3) Kujutluse elavdamine. 4) Originaalsuse üllatavuse savutamine. - Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest. 17 Olulised probleemid, mida semootika reklaami valdkonnas näeb: 1) Tootemõiste kui märgisüsteemi osa. 2) (Sotsiaalsed) sümbolid reklaamis. 3) Kultuuriomased märgisüsteemid ja reklaam. 4) Reklaamteates kirjeldatu kui sümboolne tarbimine. 5) Toote kasutamine kui süntaktiline struktuur. 6) Reklaamteate kui narrativ oma tüüpstruktuuridega. 7) Konteksti mõjud reklaamteate märgitõlgendusele. 8) Retoorilised tegelased reklaami imagos. 9) Reklaamteate struktuur kui iseseisev teade. 10) Telereklaami kui mütoloogia. 11) Omandamise semiootika ja reklaam. 12) Firmamütoloogia peegeldumine reklaamis. 13) Terbimiskultuuri semiootiline analüüs.
SØ Keele reeglid · Süntagmaatilised kuidas märgid ritta on pandud ühes lauses · Paradigmaatilised mingi märgi või keele elemendi kõik variandid (käänd või pöördkonnad) · Hierarhilised reeglid, kuidas väiksematest pannakse kokku suur ja suurematest väike. Lause koosneb nimisõna süntagmast ja tegusõnasüntagmast. Keel Kõige tavalisemas mõttes on keel kõige tavalisem keel. Semiootikas tähendab keel mistahes märgisüsteemid. Mis on ühist semiootilistel ja lingvistilistel keeltel nad tähendavad kõik midagi. Samas aga matemaatikas sutatakse süntaktilist keelt, kus pole oluline märkide struktuur. Semantika · Tähenduse probleem o Filosoofias o Loogikas klassika loogika alates Aristotelesest, käsitleb tähendust üsna piiratud tähenduses. Aristoteles ütlesb, et loogika abil me ei saa midagi uut teada, aga igal ütleusel on mingi tõe väärtus
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
vanemad, aga ka teised täiskasvanud, kes on õpetanud talle otseselt või kaudselt erinevaid oskusi üks olulisemaid neist on keele kasutamine (kõnelemine ja kirjutamine). Niisiis, inimkultuuri arengus on välja kujunenud mitmed vahendid, mis võimaldavad meil oma elukeskkonnas hakkama saada. Inimene on loonud tohutu hulga erinevaid tööriistu, aga kultuuris on olemas ka nö mõtlemise tööriistad (keel, erinevad märgisüsteemid jm). Keelel on oluline funktsioon teadmiste ja kogemuste korrastamisel, mõtestamisel ja teistele edasiandmisel e inimestevahelisel suhtlemisel. Väga palju teadmisi maailma kohta õpime me just keele abil. Ka keele abil loodud tekstid toimivad kui mõtlemise tööriistad vahendades informatsiooni erinevate inimeste vahel. (Võgotski ja tema järgijate ideed on sarnased Juri Lotmani ideedele primaarsetest ja sekundaarsetest modeleerivatest süsteemidest kultuuris.) 6. loeng
annaabi.ee 
