lisaks teistele asjadele ka ülekäigurada ja valgusfoor. Näitan US lastele valgusfoori maketti. Kordame värvi punane ja roheline. Liiklusvaip, Lapsed räägivad, kus nemad on valgusfoori ja ülekäigurada II PÕHIOSA mänguautod, näinud. Mängime liiklusvaibal läbi ülekäiguraja otstarbe, nukud, punane ja roheline kasutades mänguautosid ja nukke. Mängime lastega plasttaldrik. valgusfoori mängu. III LÕPETAV Lapsed mängivad ise autode ja nukkudega liiklusvaibal Liiklusvaip,
Me käime samas klassis olin 4d ja lahen 5 d .Ma sain aru et ta on mu tõeline sõber 2014 aastal kui oli enne sõbrapäeva. Ta eab suurupis ,Lisette on 11 aastat vana.Ma ei tea miks ,aga ausaltõeldes enne sõbrapäeva 2014 ei suhalnud me Lisettega eriti . Aga nüüd kui helistan talle peale kooli või millalgi voime rääkida kasvõi päevotsa. Lisettel on valged/blobndid juksed. Ta parimad sõbrad on Bruno ta koer ja mina Marie .kui ma lisette juures peale kooli käin õppime me ara ja siis mängime ja teeme muid tegevusi.Mõnikord teeme me meik appi see tuleb iga kord naljakas kord tegin ma Lisettele venelase meigi ja ta tegi mulle .Me mängisime et mina olin Luba ja Lisette oli Olga see oli nii fun. Annu ema on ka tore ta tegi meile kord pannkooke ja me ie saanud neidi süüa kuna mul olid naerukrambid.Lisette on käind minu juures ka me harjutasime tantsu aga see ei tulnud meil heriti hästi välja. Pärast oli lavapeal piinlik kuna tegime suvalisi liigutusi. Vahedundides räägime me
TA-d võib kasutada igas valdkonnas, kus on vajadus isiksuste mõistmiseks, suheteks ja suhtlemiseks.TA põhimõiste on egoseisund. Egoseisund on pidev tundmise ja kogemise muster, mis on otseselt seotud vastavuses oleva käitumise pideva mustriga. Kõige olulisem on see, et kõikidel inimestel on 3 ego-seisundid ja need on väga erinevad.Mis ego seisund inimene kasutab see sõltub situatsioonist ja iga inimeste iseloomust.Juba lapsepõlves kui me mängime mänguasjadega meil on juba olemas neid koml seisundid ja me juba mängime rolli vanema Estiteks on vaja õppida märkama endas kolm neid ego-seisundit , kuna nad on väga erinevad ja kõikides situatsioonides mängib ainult üks ego-seisund. Näiteks kui on vaja teha karm otsus , siis seda teeb täiskasvanu , kui keegi sõpradest midagi valesti tegi , siis mängib lapsevanem, kui on näiteks midagi hirmutavat, siis mängib laps.Teiseks on vaja õppida eristada neid ja kasutada õigel ajal.
tema muuta oma elus ei saa. Need aga sõltuvad juba teistest inimestest ja mitte maavälistest jõust. Kõik on füüsiliselt seletatav, ei ole mingisuguseid imesi. Kui juhtubki mõni väga seletamatu sündmus, on sel siiski seletus ja kui miski on väga võimatu ning ta juhtub, on see siiski võimalik. Inimesi on väga erinevaid ja seega on raske leida vastust küsimusele, kas iga inimene on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja või on saatus see, kes segab kaardid ja meie lihtsalt mängime. Loogiliselt ei saa olla ühtegi saatuse taolist olevust, kuid kui keegi tahab seda uskuda, siis las usub. Aitab see ju elu luhtsamaks muuta, kui on teadmine, et kõik lõppeb hästi, sest saatus hoiab silma peal.
Soome keele kontrolltöö 5.kl Tõlgi Soome keelde! Tere Head Aega Mida sa teed? Sa oled mulle võlgu! Soome keel Eesti keel Pall (nt: me mängime palli) Televiisor Tõlgi eesti keelde! Moi Mitä On Mitä teet mistä sinä puhut? Näkemiin En usko sinua Milline on soome lipp ja vapp? Vaatame üle! Töö toodud? Vaatame üle kõik Teine oli lihtne,eks Kolmas oli ka lihtne 4 oli ka lihtne,isegi liiga lihtne
? ? ? (kellest? millest? kus?) : .. , , , .. , , .. , .. , , : · , , inimene või ese millest kõneleme, mõtleme, loeme · tegevuse koht · , , , transportvahend millega sõidame, lendame, sõuame · , muusika instrument mille peal mängime · , , , keel milles kirjutame, räägime, loeme ! : · kellest? millest? . · , kus? . . · transportvahend; mille peal mängima? . . : mõtlema kõnelema unistama ? ? ? ? vestlema rääkima jalutama esinema elama töötama ? õppima kirjutama sõitma lendama ? vee peal sõitma sõitma
Seda on vajalik kokku leppida, sest kui teed mingit ruumi ning inimesi on rohkem kui üks, kes selle ruumiga parasjagu tegeleb. Vastasel juhul tuleb ruum selline, et erinevate viimistlejate käekirju on palju ja see teeb toa koledaks. Ruum peab olema korrektne. Samamoodi on demokraatiat vaja, siis kui klassivendadega tuleb võtta ette otsus, et mida peaks tegema vahetundide ajal. Kui on midagi kokkulepitud, siis on teada, et me saame vahetunni kiiremini mõõda lasta. Näiteks mängime kaarte, vaatame telekat või läheme sööma. Tavaliselt on need otsused lihtsad. Küsid kas viitsid minna näiteks kuhugi ning kui vastus on jah viitsin, siis on kohe minek. Esialgu ei pea see dokumenteeritud olema. Demokraatiat võiks koolis rohkem olla. Näiteks siis kui õpetaja küsib kas õpilased tahavad kodutööd teha või kui õpilased on otsustanud, et nad tahaksid koju minna, siis õpetaja võiks olla
· Tööruumidele esitatavate nõudmiste üksikasjad kasutatavate ruumide arv 1 võimalik osavõtjate arv 45-50 audio-visuaalsed vahendi LCD-ekraani, CD- ja MP3-mängija kasutamine · Seltskonnaürituste ja meelelahutusprogrammi ruumidele esitatavate nõudmiste üksikasjad- Mängime liikumismänge ja valmime parima kostüümi · Programmi visand 1. Liikumismängud 2. Parima kostüümi valimine 3. Tuvumismängud · Muud olulised tegurid Puhkamisvõimalused, Turvanõuded-Istumis võimalused ja peole pääsevad vaid turismiosakonna õpilased. Ligipääsetavus- kõik turismiosakonna õpilased saavad liikuda sisse-välja
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel
osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Näitan neile elus tigusid ning Teod, joonistatud SISSEJUHAT teopildid küsin lastelt, kes need on. Räägin tigudest (eluiga, toitumine, US elupaigad). Ergutuseks mängime mängu, kus iga laps peab rühmast leidma ära peidetud ühe sinise ja ühe punase teo. Lapsed istuvad laua äärde ning hakkavad kahekaupa rullima Plastiliin, teokarbid II PÕHIOSA tigusid. Kui tigu on valmis, lisame teole teokarbi selga. Iga laps paneb enda teo kõrval laua peal asuva paberi peale, III LÕPETAV OSA kuhu on kirjutatud kõigi laste nimed.
Mina olen 16. aastane Pärnu poiss Mikk.Olen üsna sõbralik, vähemalt nii mulle endale tundub. Elan koos ema,õe ja vanaemaga.Õde on minust 2 aastat vanem.Vahel kakleme, nagu õed-vennad ikka,kui üldiselt saame hästi läbi. Viimaselajal ei näegi perekonda nii palju kui varem, sest olen koolis enamus ajast, seetõttu on suhted perekonnaga ka paranenud.Sõpru on mul palju koolis ja väljaspool kooli , kellega mulle meeldib palju aega veeta. Enamus ajast olengi koos sõpradega.Koos mängime näiteks piljardit või käime mootorratastega sõitmas, mis meile väga meeldib.Mootorratastega olen tegelenud väikesest peale.Püüan sõita nii palju kui võimalik nii suvel kui ka talvel, et oma oskuseid parandada ja heaks sõitjaks saada.Mitte et ma praegu ei oleks, kuid veelgi paremaks.Mulle lihtsalt meeldib suvel nendega sõita mudastel radadel ja neid ise parandada, kui midagi peaks juhtuma.Talvel ootan jääradu,et sealgi saaksin oma tsikliga sõita
on seda kõike, kuid eeskätt on see armastuse mäng. Kolm inimest, kes pärinevad kolmest erinevast rahvusest, mängivad armastuse ja vihkamise mängu, mängu armukadedusest ja ka võitlusest iseenda üksinduse vastu. "Chess" on tants armastuse ümber, samas ka tants televisiooni ja kaamerate ees. See show räägib küll armastusest, aga lavaväliselt on mängijad kõik inimesed koos kõigi oma probleemide ja hellusevajadusega. Male on mäng, mida me kõik omavahel mängime. Meile meeldib võita, aga meil on vaja ka aeg-ajalt kaotada, et mõista oma inimlikkust ja oma vajadusi. See muusikal koos suurepärase ABBA muusikaga pakub hiilgavat meelelahutust, aga ka tugevat ja liigutavat draamat. Kuna ka poliitika mängib taustal oma rolli, teeb see mängijad veelgi huvitavamaks ja inimlikumaks."
seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli, sõidame ATV-ega ja jookseme maja ringe. Natuke pilte Kasutatud materjaalid • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php • http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip %C3%A4ev
tutvusime, siis ei osanud me üldse mõelda sellele, kuhu see tee meid lõpuks viib. Justkui liiga ruttu on möödunud need 8 aastat. Lõppenud on üks etapp meie elus, etapp mis aitas kujundada meid endid. Seda kõike poleks me suutnud ilma tublide õpetajateta, kes oskasid meis välja tuua meie parimad küljed ja suurepärased oskused. Muusikakooli õpetajad kõik on erakordselt toetavad ja rõõmsameelsed. Nad ei öelnud meile kunagi, et oleme laisad ja me mängime halvasti, vaid tõid paralleele, kes oli kuiv nagu rosin ning kes oli lohakas kui karupoeg Puhh ja alati innustasid nad meid ebaõnnestumise korral aina uuesti ja uuesti proovima. Ei saa mainimata jätta ka meie iga aastaseid toredaid muusikakooli õppekäike, mis muutsid meid headeks sõpradeks. Kindlasti peame tänama ka oma vanemaid, kes on meid alati toetanud ja aidanud üle saada alla andmise mõtetest. Näiteks, kui tahtsime minna sõpradega välja või lihtsalt logeleda, tuli
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle.
koos palliga. Nagu tavaks on, siis tuleb ikka meid vähem kokku.Nii tänagi on kokku tulnud 15 naist sportima.Teeme siis selle spordipäeva endajaoks põnevaks ja huvitavamaks läbi mängude.Kui kellelgi midagi jäi arusaamatuks ja küsida tahab,siis selleks on just õigehetk,hilisemaid pretensioone ei arvestata.Ahjaa paar asja veel.Esmaabi puknt asub eemal väikeses majakeses ja muidugi unustasin öelda,et peale mängude,saab ka hiljem süüa,muidu arvate,et mängime,rassime ja mõtleme,aga süüa ei antagi.Soovin teile kõike head ja paremat sellel spordivõistlusel,muidugi kõrgemale,kaugemale,nuputamist ja kiirust soovin kõige rohkem.Tänan täheleapnu eest.Vabalt!
Mulle meeldib jalgrattaga üksi sõites mõelda, aga veel parem on rattaga sõita kuhugile mitmekesi koos. Minuarust on jargratas väga hea transpordivahend ja ühtlasi ka minu lemmik. Suvel tuleb mõnikord tuju lihtsalt joosta, ja kui selline tuju tuleb jooksen lähima veekoguni, käin ujumas ja jooksen koju tagasi, harva käin ka talvel jooksmas. Suusatamine ja korvpall on alad mida ma niipalju ei harrasta, kuid siiski nad meeldivad mulle. Kehalise kasvatuse tunnis mängime palju korvpalli ja enda klassiõdedega mängides saab palju nalja. Tegelikult on ka suusatamine tore, kuigi ma vahel mõtlen, et ei viitsi. Kui oleks igakord päiksepaisteline päev ja mitte väga külm, suusataks ma heameelega tihedamini. Mulle meeldib sport, kuna see tekitab hea tunde, on tervisele kasulik ja kõige parem on spordi juures see, et ma saan piisavalt liikuda. Mulle meeldib palju mõelda, aga mulle ei meeldi teha seda paigal istudes, sellepärast teengi sporti
Praegu ta sööb „täiskasvanute“ toitu rahulikult, ilma jonnita, sest teab et pärast ta saab mida soovib. Samuti, lapsed armastavad multikat vaadata. Kahjuks, ikka multikad ei ole parem viis lapse arenemiseks, vaid lapsele on vaja meele lahutust. Selllel juhul taas me lepime kokku vennaga, et alguses ta paneb oma mänguasju kohtadele, me loeme natukene raamatut või ta ise jutustab mulle raamatut (pilte kasutades). Seejärel me vaatame mitu multikaid ning pärast mängime, nii öeldes puhkame telerist. Varem, ta oli anult multikat tahtnud vaadata, aga praegu ta ise palub meid talle raamatuid ja lauamänge osta. Minu väikevenna alati kasvatati tasakaalukalt, rahulikult, õpetatava meetodiga, seetõttu praegu temaga on väga kerege kokku leppida, järelikult ei ole probleeme kasvatamisega, näravidega jm. Just selle kasvatamise viisi tõttu, minu arvates tulevikus ei tule ka probleeme tema käitumisega, kasvatamisega ja õppimisega.
looma. Kes esimesena ära arvab, milline loom oli näidatud, siis hüüab valju häälega looma nime ning järgmisena näitab ära arvaja ringi keskel uue looma. See mäng arendab reaktsiooni, fantaasiat ja visuaalse mõtlemist Õhtulõke Noored võivad ise lõket teha(kasvataja või juhendaja juures olekul). Kes oskab lõket süüdata võib seda demonstreeida. Pärast, kui lõke põleb, siis valmistame kõik koos viinerid ja pastile. Mängime kitarri ja laulame.Noored vahetavad omavahel muljeid (juhendajad, kasvatajad ja korraldajad saavad sellest tagasiside). Täname kuulamast!
trükk Tallinn 2007) "Päevaraamatud 1946–1956", II (2007) Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal Oskar Lutsu "Kevade„ Maksim Gorki "Ema„ Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"" On avaldanud: huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid inimestesse süveneva paeluva portreeraamatu "Portreed minus ja minu ümber„ teatrialase teose "Töö ja talent näitleja loomingus" V.Panso tsitaadid: Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada. Kuidas me linnades üksteisest mööda elame, kaugeks ja üksikuks kipume jääma, kuigi oleme litsutud ühte
Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud. Suurtest ja väikestest lumepallidest ehitatud kindlus sai väga kena ja huvitav nagu lumememmed reas. Kõige pisemad meist tegelesid ka lumesõja ettevalmistamisega ja tegid valmis hulga lumepalle. Lumesõjas
Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust. Seda nähti meelelahutusena ja muid karistusviise ei teatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on füüsiline vägivald kolinud filmidesse, muidugi mõndade eranditega, ja asendunud vaimse vägivallaga. Me kõik manipuleerime ning mängime, et saada oma tahtmist, kuid kui manipulatsiooni sihiks saab teistele haiget tegemine, on tegemist vaimse vägivallaga. Tihti võib vaimne vägivald olla veel ohtlikum ja karmim, kui hoop käega. Samuti, mida aeg edasi, seda rohkem kuuleme nn ,,tabuteemadest" nagu perevägivald, koolivägivald, seksuaalne vägivald. Ja ka seda, milliseid lahendusi mainitud teemade leevendamiseks otsiti. Kuid harvad pole juhud, kui kätte saadud vägivallatsejad
mängudel ennast nii palju mõjutada, et ma ei sotsialiseeruks üldse. Ei lase ennast arvutil nii palju heidutada, et ma mõtleks välja mõne lolli vabanduse, miks minna mitte välja sõpradega. Sõpru on mul parasjagu, mitte liiga vähe, mitte liiga palju. Sporti mulle meeldib teha, sest hoolin oma figuurist, kuid ei käi võistluslikult trennis, vaid teen rohkem sõpradega koos, sest nii on lõbusam, koos käime nii jõusaalis, kui ka mängime koos korvpalli ja jalgpalli. Õppides ma loon ennast. Koolis ma ennast kõige rohkem arendangi. Vahepeal mulle meeldib kool, vahepeal mitte. Kõik oleneb sellest, kui palju õppida antakse. Kui rääkida matemaatikast, siis mina olen sellist tüüpi inimene, kellele meeldib lahendada arvutus ülesandeid, kui tekstülesandeid, sest neid ma oskan paremini. Kuid kui ma ei saa aru millestki, siis ma ei ole selline, et löön käega ja lähen minema
Istume ringis vaibal. Hakkan esitama lastele küsimusi, et kaasata nad tegevusse. Nt. Kellel on kodus koduloomi, tõstke käsi? Millised koduloomad teil on? (Kõik saavad vastata.) Milliseid koduloomi te veel teate? Võtan selja tagant pildid koduloomadest (lisa 1). Näitan lastele. Küsin kas nad neid loomi piltidelt ka ära tunnevad? Ütlen nende loomade nimed keda nad ei tunne. Küsin mitu looma on pildil. Arutleme mida nad söövad, mis värvi nad on ja mängime läbi nende häälitsused. Lõpuks küsin kas keegi on oma kodulooma kääst naksata kaa saanud? Mainin ära et loomadega tuleb ettevaatlik olla, sest nad võivad kas hammustada või kriimustada. (10 min.) Siis loen neile ette luuletuse kassist (lisa 2), ning proovime selle pähe õppida. (10 min.) Võrdlemine ja arvutamine (20 min.) Eesmärgid: Eristab suuremat hulka väiksemast ja vastupidi. Teeb vahet suuremal ja väiksemal. Lapsed istuvad laua taga
olemas? kas nad oskavad Aktiveerin eelteadmised. Kas teate milleks saab gloobust seda kasutada. Suunan õpilased kasutada? tunniteema juurde. * eelnevalt õpitu 6-7 minutit Mängime gloobuse abil riikide Saan teada kui Tuletada õpilastele kordamine/ (9.12) otsimise mängu. Olete pinginaabriga palju mäletavad meelde riike ja nende vajaminevate teadiste koos võistkond. Mina ütlen teile riigi ja õpilased eelnev asukohti. aktieerimine teie peate selle gloobuselt võimalikult aastal õpitud riike. kiiresti üles leidma
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline ...
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlemise. Osaledes sotsiaalses elus, võtame ikka rolle, mis ütlevad, kuidas me käituma peaksime teiste inimestega. Igapäevased rollid: pikaajalised rollid hõlmavad peresuhteid, lühiajalised ja mööduvad rollid aga ajutisi käitumisviise, mis omaks võetakse. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused- rolli saab hoida elus vaid teistega suheldes. GOFFMAN(1959) väitis, et rollid, mida me igapäevaelus mängime, sisenevad ajapikku meisse (ehk internaliseeruvad), kuni muutuvad osaks meie minast- isiksusest. Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui
KAUR KENDER EESTI SKADAALSEIM KIRJANIK ELULUGU · Ta sündis 27. mail 1971. aastal, Tartus · Suurema osa lapsepõlvest elas ta Rakveres · Õppis Rakvere Reaalgümnaasiumis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis semiotika ja kirjandusteooriat ESIMESED SAMMUD KARJÄÄRIS Laialdase tuntuse pälvis Kender juba oma 1998. aastal ilmunud esikromaaniga "Iseseisvuspäev", mis tekitas kriitikutes vastuolulisi reaktsioone. Eelkõige hinnati seda uut tüüpi lähenemise tõttu kirjandusele ja see pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinna. Raamatut saatis ka suur müügiedu. TEOSED Yuppiejumal (1999) Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka ing...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava MÄNGUD SÕIMEEALISTELE LASTELE Mängumapp Tartu 2010 RÕÕMU PABERIST! Vanus: ... 3 Koht: toas Laste arv: piiramatu Aeg: 15 minutit 1 tund Eesmärgid: *areneb lapse peenmotoorika *laps saab aru mõistetest korjama, viskama *laps tunneb mängust rõõmu Vahendid: ämber/kauss, vanad ajalehed Tegevuskäik: Vanadest ajalehtedest rebitakse/käristatakse pisikesed tükid ämbrisse/kaussi. Kui nõus on piisavalt palju pisikesi tükke, hakkavad lapsed neid sealt õpetaja korralduse peale peoga võtma ning kõrgele enda kohale või teistele lastele viskama. Õpetaja võib lastele kõrgemalt visata, siis saavad lapsed jälgida, kuidas paberitükk põrandale langeb või neid isegi kinni püüda. Kui nõust on kõik paberitükid otsa saanud...
(Võib, nad on läbipaistvad ka.) Pärast seda ma teen kokkuvõtet: kui koguda kõiki läbipastvaid ristkülikke kokku, siis tuleb mitte läbipaistev ristkülik. Täpselt niimodi, paljudest väikestest läbipaistvadest lumihelvetest tuleb valge lumi. Ma pakun lisada meie kogemust. Ma panen suure jäätüki tumedasse kaussi. Lapsed näevad, et jää on läbipaistev. Ma teen jää peeneks selleks, et ta hakkaks muutuma valgeks massiks. 5. Kinnistamine 1) Mängime mängu. Mina ütlen erinevaid lauseid, mis sobivad erinevatele aastaaegadele (inimeste tegevused, ilm). Kui nad kuulavad, et see lause sobib kevadele siis nad plaksutavad. Kui lause sobib suvele siis nad hüpavad. Kui lause sobib sügesele siis nad pöörduvad ringi. Kui lause sobib talvele siis nad istuvad maha. 2) Lapsed lõigavad lumehelbeid ja me kaunistame meie rühma ruumi.
lapsed, kes oskasid, kirjutasid ise oma nime tööle alla ning viisid kuivatusriiulile kuivama. Lapsed aitavad töövahendid ära koristada ja pesta. Tegevuse Mängime mängu "Päike ja lumikelluke" Laps saab endale vastava peakatte lõpetamine Liisusalmiga valime, kes lastest on päike ja (päike ja lumikelluke). Ülejäänud lumikelluke. Selgitan lastele mängu lapsed hoiavad riidest valget reegleid ja annan vahendid. Juhendan ja "lumehange." Lumikelluke kükitab 10 suunan lapsi mängu käigus. Pärast mängu kanga alla
" ,,Vaatame, kuidas sa siin nüüd istud." Aitame lapsel istumiseks õige asendi võtta. ,,Selg sirgu, jalad ilusasti ja alustame." Juhendame. ,,Täna me jätkame meie mänge keelekesega." 1.2. Ettevalmistus häälikuseadeks 1.2.1. Foneemanalüüs ,,Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Sõnad: KALA, PANN, KANA, LAEV, Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL. sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine!
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? ...
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut 10 võimalust, kuidas tegevusi integreerida teiste valdkondadega/ 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia Kodune töö aines lapsekesksed tegevused ja mäng Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 10 võimalust, kuidas tegevusi integreerida teiste valdkondadega 1. Kunstis puhul oleks võimalik välja lõigata värvilisest paberist erinevaid looma kehaosi (pea, jalad, saba) ja need omavahel kokku kleepida. Kasutada saaks nii paberit kui ka pehmemat pappi. 2. Kõne/keele ja looduse integreerimise jaoks võib printida või äärmisel juhul joonistada teatud loomad pildid, millele omakorda kirjutada juurde nimed (mitmus ja ainsus). Seejäral peaksid lapsed viima kokku õige pildi vastava nimetusega. 3. Kunsti saaks loodusega integreerida näiteks nii, kui laps voolib s...
tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist
1960ndatest(quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus- mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab. Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid. Mõjutatud ,,lingvistilisest pöördest"- (ideedeajaloo kulg)Ludwig Wittgenstein-keel kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende tähendust muutes vastavalt mängu reeglitele ja oma vajadustele. John Austin- ,,kõneaktide" teooria, rääkimine on alati ka tegutsemine. Eristas 2 põhilist funkts: lokutiivne e asjade nimetamine, illokutiivne e ütlemisega kaasneb alati tegu.(nt abielludes ,,te olete nüüd mees ja nine" ongi paari pandud) Mida see tähendas ideedeajaloole? Autor teebki mingeid tegusid, mis pole
poeg olevat. Mees sureb, tekib kahtlus, et mees oli poja mõrvar. Kuuliaugud ei läinud kokku haavadega kehal. Kunstilises mõttes tugev novell. Saatuse iroonia. ,,Androgüüni päev" Omanäoline. Androgüün- isik, kes saab oma sugu vahetada. Peategelane ärkab ja mõtleb, et kellena ta täna ärgata tahaks, otsustab ärgata printsessina, lõpetab päeva aga rentslis. Järgmine hommik ärkab jälle ja mõtleb, kellena ta täna ärgata tahaks. Tegelikult on elu teater, me mängime rolle. 10 III periood 1925-1971 Valitseb psüühiline realism. Palju redigeerimistööd, parandab varem ilmunud loomingut. O. Vilde on Tuglast sügavalt mõjutanud, ka Poe. Novelli ehituses mõjutanud pr. Flaubert ja filosoofia poolelt Nietzsche. Läbini realistlik, valitseb psühholoogiline realism ja inimese hingeelu pool. Mälestusromaan ,,Väike Illimar" räägib oma lapsepõlvest sooja huumori ja südamlikkusega. Illimari ellu tuleb muudatus, kui perre sünnib uus laps
tegevuse valimine. poiste kui tüdrukute seas. Kasutatud kirjandus Tropp, K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Saarits, Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex. Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak. Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.
TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vah...
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes ...
Võgotski. Oluline on suhtluse ning ühiskonna roll lapse arengus, kuna areng ei saa toimuda väljaspool sotsiaalset keskkonda. Laps areneb läbi mängu. Mulle meeldis väga see, mida hiljuti lugesin: mäng on petlikult lihtne termin, mis hõlmab väga erinevaid tegevusi! (Butterworth,& Harris 2002). Mäng kui käitumislaad on see, mille peab omaks võtma iga lasteaiaõpetaja. Laps on küll siiras, kuid mitte rumal: ta näeb meid läbi, kui mängime teeseldes, soovides omi eesmärke („harjutame oskusi läbi mängu“) täide viia. Mitte et selles oleks midagi halba, vastupidi, kuid lasteaiaõpetaja „kõrgem tase“ on mängu kui käitumislaadi = efektiivseima kommunikatsioonikeele (taas)omandamine. See on mõnes mõttes nagu programmeerijatel erinevate programmeerimiskeelte valdamine! Lapse mäng kui nauditav vabatahtlik tegevus oma korduste ja variatsioonidega annab arengu
Ulmeklubi - Räägitakse fantaasiakirjandusest koos asjatundlike külalistega Perehommik - Jutustamine, mängimine ja meisterdamine kogu perega Sünnipäevad - Korraldatakse kirjandusteemalisi sünnipäevi 6-11-aastastele lastele Loovkirjutamine - Otsitakse 3.-4. kl laste seast tulevasi kirjanikke! Tutvutakse kirjanikuametiga ja õpitakse ka ise kirjutama. Mudilastund - Loeme juttu, vaatame uusi raamatuid, mängime ja meisterdame! 28. Nimeta Eesti raamatukogude ühistööna valminud suuremaid võrguandmebaase. ELNET - http://www.elnet.ee/ ESTER 29. Missugune institutsioon korraldab elektroonilise teadusinformatsiooni ühishankeid Eesti teadusraamatukogude jaoks? ELNET Konsortsium 30. Nimeta Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi (e. ELNET konsortsiumi) põhitegevusalad. Ühise raamatukogusüsteemi MILLENNIUM/SIERRA ning sellel põhinevate e-kataloogi
lapsega kergemaid rääkimisviise ehk kõnetehnikaid. 5 Kokkuvõte Lapse kõne areng on väga individuaalne. Kõnel on täita tähtis osa, ta toetab lapse taju, mälu ja mõtlemise arengut. Arengut saab toetada igapäevaste võtetega – räägi lapsega ja kuula, mis tal öelda on. Mida rohkem me lastega suhtleme ja ühiselt mängime, seda enam areneb ka lapse kõneoskus. Lapse kõne arenguks ei pea pikalt ja palju rääkima – lastele meeldivad kordused, liisusalmid ja tegevuse kommenteerimine. Palju tuleb liikuda ja teha erinevaid käelisi tegevusi. Lühidalt öeldes on lahendus lapse kõne arengu toetamiseks lihtne ja tasuta – liikumine ja rääkimine. 6 Kasutatud kirjandus https://tervis.postimees
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. ...
võistkonnaliikmetel, pealtvaatajatel ja sooritada minul, on vaja teha väga palju erinevaid ülesandeid täpsuse, kiiruse ja koordinatsiooni arendamiseks. Selleks alustatakse meie treeninguid tavaliselt soojendusega ehk tavalise jooksuga ja venitusharjutustega, mis valmistavad meid ette järgmisteks ülesanneteks, milleks on kiirendused või mõned osavusmängud. Tavaliselt teeme me joonejooksu, teatevõistlusi, mängime hokit või korvpalli. Peale neid harjutusi jaotatakse meid kas paarideks või kolmikuteks ning me hakkame tegema soojendusülesandeid palliga. Alguses lihtsaid viskeid üksteisele, siis juba sööte ning teisigi erinevaid ülesandeid. Tavaliselt teeme treeneri juhenduste abil järgmist: Kui oleme paarides ,siis seisame teine teisel pool võrku ja teeme söötu üksteisele raskendades seda ülesannet hiljem palli enda kohale söötes ja alles hiljem seda täpselt paarilisele edasi söötes.
positsioonidega ja on sõltumatu meie isiksusest. Kuhn arendab edasi mina (,,I") ja mind (,,me)" hääbub ühiskonna surve all, ,,me" võtab üle freudistlik joon. Teine suund Blumer (Mead'i õpilane) meil on loovust vabaduse ruumis rohkem - ,,I" on samaväärne partner sotsiaalsele minale. Dramaturgiline sotsioloogia rajaja Erving Goffman (1922 1982) impression control (kontrollime muljet, mida jätame teistele; sotsiaalne mina pole juhuslik) Tehes seda, mängime mingeid rolle. Rolli ei tohi staatusega segi ajada. Staatus omistatakse meile teiste poolt, rolli võtame endale ise. (,,The Presentation of Self" 1959) Sama staatusega inimesed mõned mängivad mingit rolli paremini kui teised. ,,Asylums" 1961 eksperimendid karmides psühhiaatriakliinikutes. --> Me ei ole vabad oma rolle valima, vaid need on ette antud; meil on ettekujutus rollidest; nt kuidas on olla haige, kuidas käitub
Kontserte andes näeme, et inimestel on suur huvi nii selle muusika kui ka instrumendi vastu. Käsikell on päris kindlasti pill või muusikainstrument, ja trummi kõrval on kella näol tegemist ühega vanimatest pillidest üldse. Hiinast on leitud isegi pronksiajast pärinevaid kelli, mis valmistati umbes 2000 aastat eKr. Need kellad olid häälestatud niimoodi, et ühe ja sama kellaga võis tekitada erinevaid noote. Söandan tõesti väita, et me mängime üht maailma vanimat instrumenti. Kellade mängimiseks on palju erinevaid viiise. Ühtekokku võib rääkida umbes kolmekümnest erinevast mängutehnikast. Muusikud võivad kasutada lauda, sõrmi, pulki ja isegi oma suud... Oleme mänginud juba 13 aastat ja ma usun, et see pole kaugeltki piisav aeg selle instrumendi läbi ja lõhki tundma õppimiseks. Omaette probleemiks käsikellamuusikas on tõsiasi, et seda ei saa õppida üksi. Enamgi veel, muusikud
üks vahva lugu mille ta ka pärast ette loeb. VÕIMLEMINE: Alustame lihtsa mänguga: RING LÄHEB KOKKU Anu Hiiemäe Moodustatakse ring ja hakatakse koos rütmikalt lugema: "Ring, ring, väiksemaks, ring, ring väiksemks." Ring läheb kogu aeg rütmiliselt väiksemaks.Kui ollakse juba päris üksteise lähedal koos, muudetakse salmi: "Ring,ring suuremaks, ring,ring suuremaks. Praks!" Viimasel sõnal lapsed lasevad kätest lahti ja kukuvad pepuli. ( Hiiemäe, 2007) Seejärel mängime ringmängu: KAKS SAMMU SISSEPOOLE Rahvalaul :,: Kaks sammu sisse poole, kaks sammu välja poole :,: Plaks ja parem käsi, plaks ja vasak käsi, plaks ja parem käsi, vahetus. ( 5x) Finisisse jõudnutele jagatakse sokolaadimedalid. Kui kõik grupid on tagasi sööklasse jõudnud, tänatakse kohaletulnuid. ,,Suur suur aitäh teile kõigile, et leisite selle tunnikese oma õhtust ja veetsite selle meiega. Loodame, et teil oli põnev ning positiivseid emotsioone täis õhtu
Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H.Meadi poolt arendatud "mina" kontseptsioonis. Sümboolne interaktsionism selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast, mida kaasinimesed halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
