Traditsioonid peres, kirjand (1)

Traditsioonid peres
Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga . Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda „ei vaju laiali“, aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma . Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis , koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad , piparkoogid, mandariinid , kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib. Tema arust on väga igav lihtsalt meile midagi magusat osta, üllatust teha on palju huvitavam. Väga rahvarohke ja lõbus traditsioon on suguvõsa kokkutulek mida minu suguvõsas on minu teada ette tulnud ainult kord, aga seda kohe mitu päeva järjest. Veel peetakse minu peres munadepüha, mil tavaliselt värvitakse mune, lüüakse neid kokku ja süüakse üks korralik eine koos. Ema ehib ka toa vastavalt, et oleks ikka pühade meeleolu. Kui väiksemad olime siis oli meil ka põnev mäng. Pühade jänes oli käinud ja mune kuhugi peitnud, munad polnud tavalised kanamunad vaid poest ostetud šhokolaadist, oli ka šhokolaadist jäneseid. Eriti olime me kinder suprise fännid, sest lisaks magusale šokolaadile sai ka väikese mänguasja – kujukese. Kui mina olin piisavalt suur, et mänguasjast enam ei hoolinud, oh seda õe rõõmu siis, tema sai minu oma ka.Tavaliselt mina leidsin rohkem kui õde, sest ma jätsin alati meelde kus munad eelmine aasta olid olnud ja tavaliselt need kohad kordusid, leitud maiustusega võisid teha mis tahad , tavaliselt kippusime kohe ära sööma. Aga nüüd pole seda päris mitu aastat juba olnud, sest oleme juba suured. Nüüd on juba traditsiooniks kujunenud ka vanaema juures käimine pühade ajal, sest ta on juba vana ja meil on lihtsam sinna minna kui tal meile külla tulla ja nüüd oleme juba piisavalt targad, et ennem kodus ei söö kui vanaemale külla mineks, sest ta kipub väga palju erinevaid toidukraame peale suruma. Vahest esineb minu peres ka olukorda kus minnakse koos kasvõi kuhugi kaubandus keskusesse koos ja peale mida kuskilt kohvikust läbi või midagi, igatahes asi seegi aga päris traditsioonis see veel nagu kujunenud pole. Sünnipäevadel lihtsalt leiame aja mis enamusele sobib, sest see oleks väga haruldane juhus kui kõigile üks ja sama aeg sobima peaks juhtuma. Anname kingid ja õnne soovid üle, istume ühiselt laua taga, sööme, räägime juttu teeme mõne pildi ja lähme sama targalt laiali. Palju ideaalsem tegevus minu arust sünnipäeval oleks kuskil paremas kohas ühiselt midagi lõbusat teha, mitte ainult söögiga piirduda. Näiteks kuskil piljardi - või keegli saalis aga alati kahjuks ei saa seda lubada. Traditsioonidel mis on suvel ja ilm on hea siis veedame tavaliselt aega suvilas . Käime ujumas, mängime erinevaid pallimänge ja lõpetuseks grillime ka. Emadepäeval, isadepäeval, naistepäeval või muudel sarnastel aegadel üritame neid üllatada kellele see päev mõeldud on, väga populaarseks on kujunenud enda piltite kinkimine. Mille üle on ikka väga-väga õnnelikud just vana-vanemad, või see lihtsalt tundub mulle nii. Ikkagi pooldan seda et nad ongi nii õnnelikud kui paistavad, sest just nendega ei puutu eriti traditsioonide raames kokku, põhimõtteliselt sünnipäevadel ja jõuludel. Mulle tundub et traditsioonidest peres hoolivadki just eelkõige vana-vanemad ja nende järgi lapsed. Vahepeale jäävatel pole võibolla lihtsalt kiire elutempo tõttu aega või viitsimist, mõned korrad olen kokkupuutunud ka sellega, et lihtsalt unustatekse aga seda ei juhtu eriti tihti. Sõnapaariga „traditsioonid peres“ tulebki esimesena kujutlus kas sünnipäevast, jõuludest või mingi tegevus seoses traditsiooniga mis jääb suveaega, sest tavaliselt need suvised ongi just minu lemmikud. Väga meeldib jaanipäev, valmistused jaanipäevaks hakkavad meil tavaliselt nädal varem või veelgi rohkem. Tuleb lammas šašlõkiks teha, koduõlut valmistada, lõkke materjali koguda ja hunnikusse lükata. Tavaliselt istume lõkke juures varajaste hommikutundideni ja on ka ette valmistatud muud tegevust kui igav peaks lihtsalt istudes hakkama. Väga huvitavad on vahelduvad traditsioonid. Näiteks loositakse paljudest pakkumistest midagi uut ja huvitavat välja. Enda pere traditsioonidest ei meeldi mulle sünnipäeva hommikul koogiga äratus kui see juhtub just päevale mil ei pea vara ärkama, aga tavaliselt olen suutnud ikka edasi magada . Viimasel ajal ongi seda minu puhul vähemaks jäänud, sest ma kipun hommikuti päris havals tujus olema. Väga mõnus traditsioon meie peres on pühapäeval pannkookide söömine, ema enda tehtud maasika toormoosiga. See ei ole päris hästi tööle veel hakanud ikka ja ikka kipub osa pühapäevi vahele jääma aga loodan et see muutub. Küsisin ema käest ka mida ta meie pere traditsioonidest arvab , ta loodab ja annab enda parima et neid tuleks juurde, tema unistuses on iga nädal ühe lapsega kohvikus käija, pikalt istuda, rääkida ja muidugi nautida head sööki ka. Veel loodab ta viia sisse traditsiooni käija igal kuul vähemalt üks kord spas. Kui kunagi enda pere loon siis kindlasti jätkan traditsioone seal. Aga kõige targem on siis alustuseks osapooltel enda vahel ära rääkida mis moodi erinevaid traditsioone nemad enda peres olid harjunud tähistama. Siis tuleks leida ühine vastus küsimustele: Mida edasi teha? Mida juurde panna? Mida ära jätta?